2-15-14219/37 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade XXXX(isikukood XXXX) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 03.12.2015. a määrusega välja XXXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. 05.03.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 24.03.2016. a määrusega, mis jõustus edasi kaebamata 20.04.2016. a. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgneva aruande: Pankrotivara Võlgnikul puudus igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Oma varade-võlgade nimekirja ei ole võlgnik 05.03.2016. a seisuga haldurile esitanud. Võlgniku püsielukoht on tema enda kinnituse kohaselt XXXX, mistõttu ei osutunud pankrotimenetluses võimalikuks saada ülevaadet tema tegeliku majandusliku olukorra ja sissetulekute kohta pankrotiperioodil. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – väljamakseid ei tehtud. Kulutused massikohustuste täitmiseks puuduvad. Pankrotimenetluse kuluks PankrS § 150 alusel on halduritasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, mis tasutakse riigi menetlusabi korras. Andmed võlausaldajatele välja makstud raha kohta Menetluses on esitatud 4 võlausaldaja nõuded kogusummas 647 615,52 eurot, mis kõik said tunnustatud. PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded, mis jäävad rahuldamata: Võlausaldaja Tunnustatud nõue Välja makstud Jääb saamata Maksu- ja Tolliamet 633 106,15 eurot 0 eurot 633 106,15 eurot Eesti Energia AS 100,01 eurot 0 eurot 100,01 eurot AS DNB Pank 14 057,36 eurot 0 eurot 14 057,36 eurot Politsei- ja Piirivalveamet 352 eurot 0 eurot 352 eurot Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Lõpparuande koostamise seisuga ei ole endiselt teada tagasivõitmise võimalusi ega pankrotivara tekkimise ühtki võimalikku allikat. Tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole, kuriteoteadet esitatud ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja võlausaldajatega, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, koostas

jaotusettepaneku ja lõpparuande. Maksejõuetuse põhjused Pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viis võlgniku vastutustundetu käitumine, sh viisil, millise on ühiskond hinnanud lubamatuks ja süüliseks ning näinud rikkujale ette sanktsiooni kriminaalkaristusena. Vastutustundetus ilmneb ka maksude tasumatajätmises ja seda pika aja kestel, mille tulemusel tasumata maksusummalt arvestatav viivisnõue igapäevaselt kasvab. Samuti on vastutustundetu käitumine, kui kolme alaealise lapse isal puudub töökoht. Haldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne ja pankrotihaldur vabastada ning kinnitada pankrotimenetluse kuluna halduritasu summas 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot = 476,40 eurot, mille on heaks kiitnud võlausaldajate teine üldkoosolek. Haldur palub määrata riigi menetlusabi korras halduritasuks 397 + käibemaks 79,40 = 476,40 eurot, mille palub välja maksta OÜ Kodukontor AT kontole. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudus XXXX(pankrotis) igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, pankrotimenetluses ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Pankrotihaldur on palunud avaldada pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) Ametlikes Teadaannetes ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 500 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole, nõutud summa mittelaekumisel kinnitada lõpparuanne ning pankrotihaldur vabastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sisuliselt taotleb pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu, mitte lõpparuande kinnitamisega. 22.04.2016. a tegi kohus ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 500 eurot maksmise tähtajaga 05.05.2016. a. Tähtaja jooksul XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 18.12.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 04.03.2016. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses 4 võlausaldaja II järgu nõuded kokku summas 647 615,52 eurot. Ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Maksu- ja Tolliametil 633 106,15 eurot, Eesti Energia AS-il 100,01 eurot, AS-il DNB Pank 14 057,36 eurot ning Politsei- ja Piirivalveametil 352 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Andres Tootsman tuleb vabastada XXXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Lõpparuande kohaselt puudus XXXXigasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse ning pankrotimenetluse ainsaks kuluks oli halduritasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, mis tasutakse riigi menetlusabi korras. XXXXvõlausaldajate 04.03.2016. a üldkoosolekust, mille päevakorras oli mh menetluskulude kinnitamine, võlgnik ega ükski võlausaldaja osa ei võtnud, oma seisukohta halduri tasu osas ei esitanud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXXX(pankrotis) halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXXX(pankrotis) kanda. Pankrotihaldur on palunud määrata pankrotihalduri tasu riigi menetlusabi korras. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.