Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esitas 24.09.2015.a kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 632 641,08 eurot, mis seisneb maksuvõlas. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Kohus võttis 06.10.2015 määrusega avalduse menetlusse. 30.10.2015 saadetud e-kirjas palub võlgnik jätta pankrotiavalduse rahuldamata, kuid möönab samal ajal pikaajalist makseraskustes olemist. Võlgnik leiab, et nõue on aegunud ja teda kohustatakse põhjendamatult võlga tasuma. 02.11.2015 toimus korraldav kohtuistung, kuhu võlgnik ei ilmunud. 02.11.2015 kohustas kohus määrusega võlausaldajat tasuma deposiidina 2000 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, mille võlausaldaja tasus ära 05.11.2015. Võlausaldaja esitas võlgniku 30.10.2015 vastuväidetele omapoolsed seisukohad 05.11.2015, milles selgitab, et aegumise vastuväide on antud juhul asjakohatu ning maksevõla tasumise kohustus lasub võlgnikul. 10.11.2015 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 26.11.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XXX kohustuste suuruseks võlausaldajate ees on vähemalt 636 298 eurot. Avaldajal puudub vara nimetatud suuruses kohustuse täitmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik ise tunnistab samuti seda. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul vastutustundetu ja õigusvastane käitumine seoses maksude tasumise kohustusega, sh on isikule määratud selle eest kriminaalkaristus. PankrS §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ühtlasi puuduvad ajutisel halduril andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlausaldaja on tasunud deposiidina kokku 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankroti, kuivõrd tasutud deposiidist piisab

esialgsete pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXX pankrotihaldurina. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 636 298 euro ulatuses ning vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgnik on ka ise tunnistanud püsiva maksejõuetuse eksisteerimist. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus kohustas 02.11.2015 määrusega Maksu-ja Tolliametit tasuma deposiidina ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot hiljemalt 09.11.2015. Kohtu poolt määratud summa on võlausaldaja tasunud 05.11.2015. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur palus 02.12.2015 kohtuistungil mõista ajutise halduri tasu välja tasutud deposiidi arvelt. Ajutine haldur on 26.11.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 6 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 648 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlausaldaja poolt 05.11.2015 tasutud deposiidi arvelt. Tasu tuleb kanda Kodukontor AT OÜ (registrikood 12538785) arvelduskontole nr EE782200221058222703. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.