1.Kinnitada hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooled lepivad kokku, et K. R. tasub alaealisele lapsele K.-M. V.’ule ülalpidamiseks alates 01.10.2023.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuise elatisena 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-tes 1-4 sätestatud määras. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.2.Pooled lepivad kokku, et K. R. tasub jooksva kuu elatise H. V.-N. arveldusarvele nr xxxx iga kuu 10. kuupäevaks. Esimene makse tehakse 10.02.2024.
1.3.Pooled lepivad kokku, et laps loobub isa vastu esitatud tagasiulatuva elatise nõudest summas 501,01 eurot.
2-23-13755
1.4.Pooled lepivad kokku, et perioodi 01.10.2023 kuni 31.01.2024 tasumisele kuuluva elatise kokku summas 1 041,32 eurot (=260,33*4), kohustub K. R. tasuma H. V.N. arveldusarvele nr xxxx kompromissi kinnitava määruse jõustumise järel või hiljemalt 31.01.2024.
1.5.Lapse vanemad K. R. ja H. V.-N. lepivad kokku isa ja lapse suhtlemiskorras järgmiselt:
1.5.1.Laps viibib isa juures Eesti Vabariigis igal aastal:
1.5.1.1.vähemalt 3 korda;
1.5.1.2.iga talvevaheaja (veebruaris). Esimene talvevaheaeg, mil laps Eestis isa juures viibib on 12-16.02.2024;
1.5.1.3.paaris aasta jõuluvaheaja;
1.5.1.4.paaritutel aastatel sügisvaheaja (oktoobri lõpp/novembri algul);
1.5.1.5.iga suvi (juuli või august) vähemalt ühe kalendrikuu.
1.5.2.Isa juures viibides on lapsel õigus viibida ka teiste sugulaste ja sõprade juures – täpsed kohtumised kolmandate isikutega kooskõlastatakse enne kokkulepete tegemist isaga.
1.5.3.Isal on õigus lapsega kohtuda, sh koos aega veeta Xxxx arvestades lapse koolikohustusega ja huvialaringidega. Isa on kohustatud oma Xxxx reisist ema ette teatama vähemalt 3 nädalat.
1.5.4.Ema edastab isale igal aastal esimesel võimalusel, kuid hiljemalt õppeaasta alguses paika pandud lapse vaheaegade graafiku e-kirja teel, et vanemad saaksid täpsed kuupäevad lapse Eesti Vabariigis viibimise osas kokku leppida.
1.5.5.Lapse reisimise Eesti Vabariiki Xxxxt ja Eesti Vabariigist tagasi Xxxx, organiseerib ja kulud kannab suvekuul isa ja ülejäänud kordadel ema.
1.5.6.Vanematel on õigus kokkuleppel suhtluskorda muuta. Suhtluskorra muutmiseks peab olema mõlema vanema kirjalik nõusolek. Juhul, kui üks vanem ei nõustu suhtluskorra muutmiseks, kehtib kohtumäärusega kinnitatud suhtluskord.
2.Käesolev kompromissimäärus on kehtiv ka H. V.-N. (isikukood xxxx) suhtes.
3.Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.
4.Kohtumääruse p 1.5 täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.
5.Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-13755 menetlus.
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Saata määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest
2-23-13755
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on K.-M. V. hagi K. R. vastu elatise nõudes.
2.Pooled ja kolmas isik (hageja seaduslik esindaja) esitasid 15.01.2024 kohtule kompromissi, mille palusid kohtumäärusega kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Menetlusosalised märkisid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Pooled on saavutanud kokkuleppe nii hagi nõudes ning hageja ja kostja suhtlemiskorra osas. Kohus leiab, et poolte kokkulepe suhtlemiskorra osas on seaduslik ning puuduvad asjaolud, mis võiks kompromissi kinnitamist TsMS § 430 lg 3 tähenduses takistada. Seega käesolev kompromissimäärus on kehtiv ka kolmanda isiku, H. V.-N. suhtes.
7.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
2-23-13755
8.Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. TsMS § 5621 lg-s 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22).
9.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Seega määruse peale võib esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
11.TsMS § 5621 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.