nende Hageja: A L (isikukood: xxx; xxx); Hageja seaduslik esindaja: D T (isikukood: xxx; xxx; E-post: xxx); Kostja: T L (isikukood: xxx; xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl (advokaadibüroo Concordia; Maakri 29, Tallinn; epost: xxx).
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.T L tasub kokkuleppelise elatise (tagasiulatuv periood kuni 31.12.2023.a) ühekordse summana 2080 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest D T arveldusarvele nr xxx.
1.2.Punktis 1.1 nimetatud summa laekumisega on kõik poolte vahelised rahalised nõuded ära lahendatud ning ühtegi rahalist nõuet D T`il ega A L`il T Li vastu ei ole.
Pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2024.a elab laps vahelduvalt ema ning isaga ja vastastikku elatist ei tasuta.
1.4.Alates 01.01.2024.a. viibib A L igas kuus vaheldumisi 1 täisnädala oma isa T L (ja/või temapoolse perekonna) vahetul ülalpidamisel ning 1 täisnädala oma ema D T vahetul ülalpidamisel. Nädal algab esmaspäeval ja lõpeb esmaspäeval.
2-23-118009
1.5.D T nädal lapsega algab 1.01.2024 ja lõpeb 08.01 kooli viimisega. T Li nädal algab 8.01. koolist võtmisega ja lõppeb 15.01 kooli viimisega ja D T nädal algab 15.01 koolist võtmisega jne.
1.6.Laps võetakse esmaspäeval koolist T L või tema pereliikme poolt ning viiakse järgmisel esmaspäeval kooli, kuhu läheb järele tema ema D T. Kui laps ei ole mingil põhjusel koolis, siis see vanem, kes peab lapse üle andma, teavitab teist poolt emaili teel ja viib lapse teise vanema juurde.
1.7.Vanemad tagavad, et lapse koolikohustus on täidetud (laps ei puudu koolist) ning lapse koolitööd, sh kodused ülesanded on tehtud ning lapsel on olemas kõik kooliks vajalikud vahendid.
1.8.Kõik tähtpäevad, sündmused (emade- isadepäevad, sünnipäevad) tähistavad vanemad selliselt, et ei oleks teise vanema nädalasse sekkumist ning et see ei tooks kaasa muudatusi nädal-nädal suhtluskorras, v.a A enda tungival soovil ning viimasel juhul korraldab lapse transpordi see vanem, kes soovib A võtta.
1.9.Lapse igapäeva kulutused kannavad vanemad vahetult ning otse teenusepakkujale, sama puudutab lapse vabaajaveetmise kulusid. Kõik lapsele vajalikud esemed ostavad vanemad ise. Kõik kulud, mis puudutavad lapse kooli ning mis ületavad riiklikke sotsiaaltoetusi (kompromissi sõlmimise hetkel 80/eur kuus), maksavad vanemad pooleks, sh klassirahad, trennid, huviringid, ekskursioonid, telefoniarve. T L tasub D T`ile kõikidest kooli, huviringide ning telefoniarvega seotud lapse kuludest pool (1/2). Kulude tasumise eelduseks on, et D T edastab T L`il maksekorraldused ning tõendid makstud arvete kohta. Suuremad kulutused (sh näiteks talveriided jne kulud) tuleb vanematel eelnevalt kirjalikult kooskõlastada. Riiklikud lastetoetused laekuvad D T`ile ning T Li poolt makstavate kulutuste hüvitamisel arvutatakse esmalt maha riiklikud lastetoetused ning ülejäänud summa jagatakse vanemate vahel võrdselt.
1.10.Kõik kulud, mis puudutavad A reise/käimisi (lennupiletid jms), ning kõik muud vabaajaveetmise kulud on selle vanema kanda, kes selle kulu tegemise on otsustanud
1.11.Pooltevaheline suhtlus A osas toimub ainult e-maili teel ning ainult last puudutavates olulistes teemades. Vanemad ei sekku teise vanema suhtluskorra nädalal teise vanema ega tema perekonna ellu kui selleks puudub oluline ning lapse heaolusse mittepuutuv teema.
1.12.Punktis 1.1 kokkulepitud summa tasumisega loetakse kõik T Li igakuised rahalised kohustused D T ees kaetuks ning kõik ülejäänud lapse huvides vanemate poolt tehtavad kulutused on vabatahtlikud ega kuulu vastastikku vanemate vahel arutamisele ega hüvitamisele.
1.13.Lapsel on ema poolt tagatud kõik vajalikud asjad ning kõik lapse igapäevaelu puudutavad arved peavad olema tähtaegselt D T poolt tasutud.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-118009 menetlus.
3.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest
2-23-118009
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on A L hagi T L vastu elatise nõudes.
2.Pooled esitasid 04.01.2024 kohtule kompromissi, mille palusid kohtumäärusega kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled märkisid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled
2-23-118009 lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Seega määruse peale võib esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.