M. M. hagi R. M. ja T. M. vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
Kostja 1 vastu esitatud nõue 3500,00 eurot Kostja 2 vastu esitatud nõue 3500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja 1 R. M. (isikukood xxxx) Kostja 2 T. M. (isikukood xxxx) Kostjate seadusjärgne esindaja S. M. Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot.
3.Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot.
4.Tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot.
Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.M. M. (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi R. M.e (kostja 1) ja T. M. (kostja 2) vastu tunnistada täitemenetlus täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx täies ulatuses lubamatuks.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti 06.04.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx hagejalt kostjate kasuks välja seadusjärgne elatis ja varasem elatisvõlgnevus. Kostja 1 kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot), alates 14.11.2016 kuni kostja 1 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt kostja 1 kasuks välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015 - 13.11.2016 summas 2529,16 eurot. Kostja 2 kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot), alates 14.11.2016 kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt välja kostja 2 kasuks välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015-13.11.2016 summas 2529,16 eurot.
3.Kostjad algatasid 16.08.2021 kohtuotsuse alusel täitemenetlused. Kostja 1 on alustanud hageja suhtes täiteasja nr xxxx ja kostja 2 on alustanud hageja suhtes täiteasja nr xxxx. Täitmisteadete kohaselt on hagejal kostja 1 ees elatise võlgnevus alates 01.03.2017 kuni 16.08.2021 summas 15 108,00 eurot ning kostja 2 ees on hagejal elatise võlgnevus alates 01.03.2017 kuni 16.08.2021 summas 15 108,00 eurot. Sundtäitmine on põhjendamatu, sest hageja on täitnud elatise maksmise kohustust vahetult, tasudes ajaperioodil 01.03.201716.08.2021 kostjatega seotud kulusid. Alates 2019. aastast elavad lapsed võrdse aja kummagi vanemaga ja kostja täidab ülalpidamiskohustust seeläbi vahetult.
4.Hageja kavatseb oma kohustust täita ka edaspidi. Kostjate (laste) ülalpidamiskohustust puudutavad asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes Harju Maakohtu 06.04.2017 kohtulahendi tegemise ajaga. Vaatamata sellele, et hageja täidab kostjate (laste) ees ülalpidamiskohustust vahetult, ei ole kostjate ema nõustunud seda aktsepteerima ning on esitanud laste nimel avalduse kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluses.
5.Täitemenetluse läbiviimine ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludel seaduslik. Kõigi kostjate (laste) igapäevaste ülalpidamiskulutuste eest tasumised (maksekorraldused) on tehtud hageja elukaaslase T. R. arvelduskontolt, kuna hagejal endal puuduvad piisavad rahalised vahendid, kuid elukaaslase toel on hageja siiski oma ülalpidamiskohustust kostjate ees täitnud. Hageja elukaaslane T. R. on teinud makseid hageja kohustuse täitmiseks ja kostjad või vähemalt kostjate seaduslik esindaja teadis või pidi teadma kolmanda isiku tahet täita vahetult kostjate ülalpidamiskohustust.
6.Alates 2019. aastast viibivad kostjad (lapsed) hageja juures võrdse aja. See oli ka varem nii, et kostjad viibisid tihti hageja juures, aga mitte nii tihti. Seega on lastel praeguseks vahelduv elukoht, nad elavad pool aega ema ja pool aega isa juures. Seega täidab hageja poole laste ülalpidamiskohtustest vahetult (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17). Alustatud täitemenetlustes (nr xxxx ja nr xxxx), millega nõutakse lapsi piisavas ulatuses vahetult ülal pidavalt vanemalt sisse elatist nii, et see tuleb maksta teise vanema kontole ja anda tema käsutusse, on hageja hinnangul alatu ja lubamatu.
7.Olukorras, kus laste isa (hageja) on osalenud laste ülalpidamises vahetult ei ole VÕS § 6 sättega ega elatise maksmise regulatsiooniga kooskõlas topelt samal ajaperioodil elatise rahas tasumine ning sellise elatisnõude täitemenetluses sundtäitmine. Antud juhul hageja osaleb laste ülalpidamises vahetult. Lapse elavad võrdse aja mõlema vanema juures ning juhul, kui kostjatele on vaja midagi osta (laste ema saadab laste isale selle kohta vastava sõnumi), siis on hageja alati ka kõik vajamineva ostnud. Seega on hageja kostjate (laste) ees oma ülalpidamiskohustust igati täitnud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
8.Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad, et hagi on alusetu, tõendamata ning hagis esitatud nõuded ei kuulu kohtu poolt rahuldamisele. Hageja ei ole esile toonud ning tõendanud hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid.
9.Täitemenetluse algatamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei täitnud ülalpidamiskohustust üldse. Kindel suhtlemisgraafik isa ja laste vahel puudub, lapsed viibivad isaga ca 7 päeva kuus, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et lapsed viibivad olulise osa ajast isa juures, samuti ei ole hageja tõendanud, et vanemad on sõlminud laste ülalpidamiskokkuleppe. Kostjad on elanud ja elavad siiani alaliselt oma seadusliku esindaja ehk ema juures. Kostjad on küll viibinud mõned päevad mõnes kuus hageja juures, kuid kindlasti mitte ei ole elanud hageja juures kuude kaupa.
10.Tõele ei vasta hageja väide, et alates 2019 viibivad kostjad hageja juures võrdse aja ja et kostjatel on vahelduv elukoht. Kostjate põhielukoht on ema juures, kostjad on ema vahetul ülalpidamisel (laste jalatsid, riided, saksa ja inglise keele kursused (sh R. arvutiklass) on kinni makstud laste ema poolt). Kostjad selgitavad, et märtsis 2021 viibisid kostjad hageja juures paar nädalat. Kevadel 2020 olid kostjad hageja juures vaid 1 nädal/kuus. 2019. aastal ei viibinud lapsed isa juures, kuna hagejal puudus püsielukoht.
11.Hagiavalduse lisa 49 ei kinnita, et poolte vahel oli kokkulepe läti keele tundide eest tasumise kohta. Tulenevalt hagiavaldusest, toimusid trennid Xxxx klubis (sh suvelaager kokku summas 760 eurot ning kostja 2 puhul 380 eurot). Hageja väide ei ole tõendatud, hageja ei ole kohtule kuludokumente (arveid, tšekke, maksekorraldusi) esitanud. Kostja 2 ei ole käinud Xxxx klubis seletuskirjas mainitud perioodil. Xxxx klubi treener on hageja hea tuttav, mistõttu ei ole hagejapoolsed selgitused Xxxx klubi kohta usaldusväärsed. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et poolte vahel oli kokkulepe Xxxx tundide eest tasumise kohta. Hageja väide 20 toimunud klaveritunni kohta summas 300 eurot ei ole tõendanud, hageja ei ole kohtule kuludokumente (arveid, tšekke) esitanud. Kostjad kinnitavad, et 20 tundi klaveritunde pole toimunud.
12.Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Hageja ei saa elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada rahaga, mida hageja kulutab laste huvitegevusele või taskurahaga. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks.
13.Tõele ei vasta hageja väide, et vaatamata 2017 kohtuotsusele on hageja ja kostjate seaduslik esindaja (laste ema) kokku leppinud, et hageja peab kostjaid vahetult üleval ning kostjate seaduslik esindaja on sellega nõustunud. Kostjate ema on maksnud prilliklaaside ja silmaarsti visiiditasu eest. Kostjate ema on ostnud äriühingu kaudu kostjale 1 arvuti; lisanduvad toidukulud, ravikulud, arved kommunaalteenuste eest ja eluasemelaenu maksed. Kostjate vanemad ei ole sõlminud mistahes elatiskokkulepet.
14.Kostjad on seisukohal, et laste kujunenud elulaad ei pea olema vanemate poolt tingimata eelnevalt kokku lepitud. Täiendavalt lastele erinevate asjade ja teenuste (mh huviringikulu) lubamisega ning laste elustiili toetamine muude kulutustega on hageja ka ise osaliselt kujundanud laste elulaadi selliseks, mis võimaldab laste heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Suuremad/kallimad ühekordsed ostud laste kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, elatis sisaldab eelkõige lapse esmavajaduste rahuldamist. Seega võimalus lastele paremat elujärge pakkuda (nt huviringikulu) eeldab vanema head majanduslikku järge.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx osaliselt lubamatuks.
16.Hageja on esitanud nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx täies ulatuses, kuna hageja hinnangul on ta elatise maksmise kohtustust täinud mõlema kostja suhtes ajaperioodil 01.03.2017 - 16.08.2021.
17.Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (TMS § 221 lg 1). Riigikohus on märkinud, et kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-177-16, p 11).
18.Kohtul tuleb hageja nõude lahendamiseks kontrollida: 1) kas isik, kelle suhtes nõue esitatakse on sissenõudja; 2) kas isik, kes nõude esitab on täitemenetluse võlgnik; 3) kas nõude esitaja suhtes on algatatud täitemenetlus; 4) kas nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud ja 5) kas hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist. Kohus peab mh tuvastama, kas pooled on kokku leppinud ülalpidamiskohustuses teistsugusel viisil, kui seda nähtub Harju Maakohtu 06.04.2017 tagaseljaotsuses või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostja on sellega nõustunud VÕS § 89 lg 1 järgi.
19.Kohus täitis 21.11.2023 toimunud kohtuistungil selgitamiskohustust ning selgitas pooltele käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 116116 pöördel).
20.Täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1). Harju Maakohtu 06.04.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxxx rahuldati kostjate hagi hageja vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega (I kd, tl 9 ja 9 pöördel). Kostja 1 kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot), alates 14.11.2016 kuni kostja 1 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt kostja 1 kasuks välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015 - 13.11.2016 summas 2529,16 eurot. Kostja 2 kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot), alates 14.11.2016 kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt välja kostja 2 kasuks välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015 - 13.11.2016 summas 2529,16 eurot.
21.Sissenõudja on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (TMS § 5 lg 1). Kostjad on esitanud 16.08.2021 kohtutäitur E. V. täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 06.04.2017 tagaseljaotsus, täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja 1 on alustanud hageja suhtes täiteasja nr xxxx (I kd, tl 12-13) ja kostja 2 on alustanud hageja suhtes täiteasja nr xxxx (I kd, tl 10-11). Täitmisteadete kohaselt on hageja võlgnevus kostja 1 ees koos täitmiskuludega 15 108 eurot ja kostja 2 ees samuti koos täitmiskuludega 15 108 eurot. Täitmisteadete kohaselt on kostja 1 ees hagejal elatise võlgnevus alates 01.03.2017 kuni 16.08.2021 summas 14 430 eurot. Kostja 2 ees on hagejal elatise võlgnevus alates 01.03.2017 kuni 16.08.2021 summas 14 430 eurot.
22.Seega on tuvastamist leidnud, et kostjad on sissenõudjad; hageja on täitemenetluse võlgnik ning nõude esitaja (hageja) suhtes on algatatud täitemenetlused ning hagi on esitatud enne täitemenetluste lõppemist.
23.Kohus analüüsib, kas hageja on täitnud kostjate ülalpidamiskohustuse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Järelikult on võimalik, et kohtumäärusest nähtuv elatisenõue on vaidlusaluse perioodi osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku (ajutiselt) ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil (vt RKTKo nr 3-2-1-120-14, p 13).
24.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et pooled on kokku leppinud ülalpidamiskohustuse täitmises muul viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu kohtuotsuses.
25.Kohus tuvastab, kas hageja on kohustuse täitmise osaliselt asendanud ja kostjad on sellega nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid seejuures olla konkludentsed ning vajadusel tuleb poolte käitumist tõlgendada, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 75 ja VÕS §-st 29. Poolte käitumist on võimalik mõista nii, et hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostjad kui kokkuleppe teised pooled võtsid täitmise vastu. Sellisel juhul oleks tagaseljaotsusest nähtuv elatisenõue vaidlusaluse perioodi (01.03.2017 - 16.08.2021) osas TMS § 221 lg 1 esimese lause mõttes rahuldatud.
26.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et alates 2019 aastast elasid lapsed hageja juures võrdse aja. Kohtule 10.01.2022 esitatud kirjavahetus ja fotod nimetatut ei tõenda (I kd tl 144-170). Kirjavahetus ja fotod tõendavad, et kostjad viibisid hageja juures teatud aja, mõnes kuus järjest ka umbes nädal aega. Kostjate seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on tõendatud, et lapsed elasid vaidlusalusel perioodil 01.03.2017 16.08.2021 kostjate seadusliku esindaja S. M.e juures. Lapsed suhtlesid isaga, aga vähe. Lapsed olid isa juures mõned päevad kuus. 2017 aastal olid lapsed hageja juures kokku 3435 päeva, 2018 aastal 42 päeva, 2019 aastal 40-50 päeva, 2020 aastal 40-50 päeva. Kui lapsed olid isa juures, siis hageja maksis mõned jooksvad asjad. Kui lapsed elasid kostja seadusliku esindaja juures, siis kostja seaduslik esindaja maksis ja ostis kõik. Kui lapsed olid hageja juures, siis hageja andis neile süüa. Hageja ostis mõned asjad ja ostis mõned riided, kuid see ei olnud kokku lepitud, et hageja ei pea siis elatist maksma (II kd, tl 116 pöördel – 117).
27.Tunnistaja T. R. andis 21.11.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et lapsed elasid alaliselt ema juures, aga veetsid palju aega isaga. Kui esimest korda novembris lapsed olid nendega, läksid nad tunnistaja korterisse, sest see on kolmetoaline ja seal on rohkem ruumi. Mingist ajast alates olid lapsed mingi osa hageja ja tema elukaaslae juures ning mingi aja ema juures. Nädal-kaks, nädalavahetused. Kuupäevi ei mäleta, lapsed olid ka nende juures nädala kaupa. Erinevatel kuudel erinevalt (II kd, tl 117 pöördel).
28.Kohus, hinnanud kõiki kohtule poolte poolt esitatud tõendeid (sh fotosid ja kirjavahetusi) kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud, et kostjad viibisid vaidlusalusel perioodil hageja juures teatud aja ning erinevalt. Samuti kandis hageja sel ajal laste esmavajaduste kulud. Seega olid vaidlusalusel perioodil kostjad osaliselt hageja juures ja ülalpidamisel.
29.Riigikohus on selgitanud, et ajal mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult
proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-id 23.3 ja 23.4).
30.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on täitnud kostja 1 puhul ülalpidamiskohustust perioodil 01.03.2017-16.08.2021 summas 4026 eurot. Perioodil 02.12.2018 - 10.05.2019 on hageja kandnud kostja 1 Xxxx MTÜ kulusid, kokku summas 420 eurot (I kd, tl 14-20). T. R. arvelduskontolt on tasutud hageja 1 suvelaagrite (Karepa laager 7 päeva) eest aastatel 2019, 2020 ja 2021 kokku summas 468 eurot (I kd, tl 21-24). Tõendatud on läti keele tundide eest tasumine summas 135 eurot (I kd, tl 25 - 27.) Perioodil 24.09.2019 - 17.02.2020 on hageja tasunud kostja 1 tennisetrennide (MTÜ Xxxx) kulusid kokku summas 900 eurot (I kd, tl 28-35). Tõendatud on kostja 1 kooliekskursiooni eest tasumine 22.05.2019 summas 59 eurot (I kd, tl 37). Hageja on tasunud kostja 1 MTÜ Xxxx Vihasoo laagri eest 149 eurot (I kd, tl 38-39). Nimetatud summad on tasutud hageja elukaaslase T. R. arvelduskontolt. Sularaha andmine vaidlusalusel perioodil on tõendatud kokku summas 650 eurot (I kd, tl 40) ning seega kostja 1 osas summas 325. Sularaha 300 eurot on antud aastal 2016 ning seega arvesse ei lähe. Tarbeesemed kostja 1 kohta summas 954,30 eurot on tõendamata. Kohus leiab, et kinnituskirjaga on tõendatud Xxxx trennide eest tasumine sularahas aastatel 2016-2021 kuutasuga 45 eurot kuu ning sularahas tasumine laagri ees Lätis (Jujutsu) aastatel 2019 ja 2020, kokku summas 760 eurot (I kd, tl 171-172). Tulenevalt sellest, et vaidlusalune periood on 01.03.2017 kuni 16.08.2021, siis tuleb tõendatuks lugeda trennide eest tasumine summas 810 eurot (45 eurot x 18 kuud).
31.Hageja on tõendanud kostja 2 puhul, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust perioodil 01.03.2017-16.08.2021 summas 2733 eurot. Perioodil 02.12.2018-10.05.2019 on hageja kandnud kostja 2 Xxxx MTÜ kulusid, kokku summas 420 eurot (I kd, tl 20 ja tl 41-46). Tõendatud on hageja tasumine kostja 2 suvelaagrite eest (Karepa laager 7 päeva), kokku summas 468 eurot (I kd, tl 24 ja 47-49). Hageja on tasunud kostja 1 saksa keele eest Skype vahendusel, kokku summas 30 eurot (I kd, tl 50-51). Nimetatud summad on tasutud hageja elukaaslase arvelduskontolt. Kohus tuvastas eelnevalt kostja 1 kantud kulude osas, et sularaha andmine vaidlusalusel perioodil on tõendatud kokku summas 650 eurot (I kd, tl 40) ning seega kostja 2 osas summas 325. Sularaha 300 eurot on antud aastal 2016 ning seega arvesse ei lähe. Kohus leiab, et kinnituskirjaga on tõendatud Xxxx trennide eest tasumine sularahas aastatel 2017-2021 kuutasuga 45 eurot kuu ning sularahas tasumine laagri eest Lätis (Jujutsu) aastal 2019, kokku summas 380 eurot (I kd, tl 171-172). Kohtul ei ole alust kahelda nimetatud kinnituskirjas. Tulenevalt sellest, et vaidlusalune periood on 01.03.2017 kuni 16.08.2021, siis tuleb tõendatuks lugeda trennide eest tasumine summas 810 eurot (45 eurot x 18 kuud). Kostjate seadusliku esindaja vande all antavate ütlustega on tõendatud, et hageja tasus klaveritundide eest sel ajal kui kostja 2 oli hageja juures. Klaveriõpe kestis 2 aastat (II kd, tl 117 pöördel). Seega on usutav, et hageja tasus kostja 2 klaveritundide eest u 20 korda, summas kokku 300 eurot ja kohus loeb nimetatu tõendatuks.
32.Tõendamist ei ole leidnud, et hageja tasus vaidlusalusel perioodil hagejatele elatist sularahas. Kostjate seaduslik esindaja S. M. andis vande all ütlusi selle kohta, et hageja ei tasunud elatist sularahas (II kd, tl 117). Tunnistaja T. R. sularaha üleandmist ise ei näinud. Ta istus autos. Tunnistaja ütluste kohaselt nad sõitsid kahel korral hagejaga kostjate juurest
läbi. Hageja läks ukse taha eesmärgiga anda raha. Tunnistaja summat ei tea (II kd, tl 118). Seega ei näinud tunnistaja sularaha üleandmist.
33.Hageja ja kostjate ema kirjavahetusest nähtub, et hageja on ostnud kostjatele mh vajaminevaid tarbeesemeid või andnud nende ostuks sularaha (sandaalid kostjale 1, apteegist ravimeid, jne (I kd, tl 53-58). Kostjate seaduslik esindaja andis ütlusi selle kohta, et hageja maksis läti keele tundide eest. Samuti tasus hageja mõne saksa keele tunni eest ja tütre klaveriõppe eest, siis kui tütar oli hageja juures (tl 117 pöördel). Samuti selgitas kostjate ema 21.11.2023 toimunud kohtuistungil, et M. ja T. maksid jah mingi osa kinni, aga see on pisike osa sellest, kui palju lapsed vajavad igapäevaselt. Lapsed elavad pidevalt tema juures. Lapsed ise seda kinnitasid, kui M. tahtis suhtlemiskorda määrata (II kd, tl 119). Seega on tõendatud, et hageja pidas kostjaid osaliselt vahetult üleval ning seda on kostjate ema ka aktsepteerinud. Kõike kantud kulusid ei ole võimalik hagejal ka enam tõendada.
34.Asjaolu, et hageja täitis laste ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult näitab ka kostjate ema käitumine. Vaidlus puudub, et kostjad pöördusid kohtutäituri poole alles 2021 aastal. Kostjad ei ole tõendanud enda 21.11.2023 toimunud istungil esmakordselt esile toodud väidet, et ükski kohtutäitur ei võtnud kohtuotsust täitmiseks, kuna hageja oli pankrotis. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad oleksid palunud enne täitemenetluse algatamist hagejal täita enda ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustuse täitmise osaliselt asendanud ja kostjad on sellega nõustunud. Seega on käesoleval juhul täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses alusetu, sest vanem (hageja) on täitnud ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult.
35.Vastavalt on hagi rahuldamine põhjendatud osaliselt, kuna tõendamist ei leidnud, et kostjad oleksid elanud vaidlusalusel perioodil pool aega hageja juures. Seega on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud arvestada ülalpidamiskohustus hageja poolt täidetuks mõlema kostja suhtes perioodil 01.03.2017 kuni 16.08.2021 pooles ulatuses. Vastavalt on sundtäitmine lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestatakse mõlemas täiteasjas elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt küll mõlema kostja suhtes hageja tasutud summad, kuid nendele kuludele lisanduvad veel vahetu ülalpidamisega seotud kulud (toit, kommunaalkulud jne) ja need kulud mida kostjate ema palus lastele osta sel ajal, kui lapsed olid hageja juures. Samuti ei ole enam käesoleval ajal võimalik konkreetselt tuvastada päevade arvu aastas mil kostjad olid hageja juures. Seega ei ole võimalik täpselt tuvastada hageja juures viibitud ajal kostjate igapäevaseks ülalpidamiseks kulunud summat.
36.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnistab täiteasjas nr xxxx sundtäitmise osaliselt lubamatuks osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot. Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot. Kohus tunnistab täiteasjas nr xxxx sundtäitmise osaliselt lubamatuks osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot. Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lõpplahenduse osas tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
38.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldamist pooles ulatuses, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.