Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 11.05.2017. a.

Halduri tegevustoimingud olid seotud menetlustoimingute läbiviimisega, so järelpärimiste esitamine pankadele ja avalikele registritele, selgitamaks välja varade ja võlgade olemasolu ja koosseis, pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele (1 tund), võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (1 tund), nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (3 tundi), suhtlemine võlausaldajatega (1 tund), pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine (3 tundi). Tundide arv kokku 9 tundi. Menetluse käigus selgitati, kas võlgnikul oli eelnevalt kinnisvara, mida oleks võimalik tagasi võita, sellised võimalused puuduvad. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud: Esimeses järgus pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Teises järgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu tehtud ei ole, rahuldamata jäänud võlausaldajate nõude suurused on järgmised: PLACET GROUP OÜ nõue summas 282,16 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 1 801,90 eurot; Julianus Inkasso OÜ nõue summas 1 359,09 eurot; Kohtutäitur Katrin Vellet nõue summas 613,67 eurot. Kolmandas järgus nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta Menetluse käigus hagisid pole esitatud ja haldur ei kavatse edaspidiselt hagisid esitada. Kohtukulud ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused PankrS § 150 alusel Kohtu poolt määratud menetluskulud 120 eurot (jaotusettepaneku kinnitamine, sh menetluskulud 11.02.2016. a). Halduri tasu arvestuse aluseks menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud aeg, mis moodustab kokku 9 tundi (menetlustoimingute sisu, halduri tegevus, välja toodud aruande punktis „Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel“), mis moodustab 630 eurot (9 x 70 eurot tunnitasu määr). Halduri tasu 630 eurot sisaldab käibemaksu. Maksejõuetuse tekkimise põhjustest Maksejõuetuse tekkimise põhjused on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, mis seisnevad XXXpoolt kohustuste võtmises võlausaldajate ees, teadmata, kas selleks on piisavalt tagatisi sissetulekutena või muu vara näol. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, selliseid asjaolusid pole pankrotimenetluse ajal selgunud.

Võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse. 07.04.2016. a välja kuulutatud üldkoosolekul (usaldusisiku nimetamine) võlausaldajaid ei osalenud. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamise kohta on andnud XXX(isikukood XXX, e-post XXX)

Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt XXXpankrotimenetluses pankrotivara ei olnud. Pankrotivarasse laekus võlgniku töötasu kokku summas 3 278,84 eurot, millest väljamaksed võlgnikule moodustasid seadusega ettenähtud ulatuses 2 581,03 eurot ning muud sissetulekud 50 eurot. Pandieset ei olnud ning puuduvad andmed, et kolmandatelt isikutelt laekuks vara (raha). Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 1 000 eurot ning kohus tegi 13.04.2016. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot hiljemalt 27.04.2016. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 19.10.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 28.12.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses nelja võlausaldaja II järgu nõuded summas 4 056,82 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõudetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: PLACET GROUP OÜ-l 282,16 eurot, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-il 1 801,90 eurot, Julianus Inkasso OÜ-l 1 359,09 eurot ning kohtutäitur Katrin Velletil 613,67 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõige 2 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 9 tundi ning lähtub tunnitasust 70 eurot. Seega moodustab töötasu 630 eurot. Haldur on täpsustanud, et tasu 630 eurot sisaldab käibemaksu. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). XXX(pankrotis) võlausaldajad vastuväiteid pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Võlgnik XXXon 05.05.2016. a teatanud, et on tutvunud pankrotihalduri aruandega (koostatud 11.04.2016. a), vastuväiteid aruandes kajastatule ja sh töötasule ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks jne) täitmiseks 9 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Raivo Piirla töötasuks 630 eurot, mis sisaldab ka käibemaksu. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon pankrotiavalduses esitanud ka taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXXkohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt kutsus pankrotihaldur 07.04.2016. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, et otsustada usaldusisiku nimetamine, võlausaldajaid üldkoosolekul ei osalenud ning haldurit pole usaldusisiku kandidaadi osas informeeritud. Kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks määramiseks on kohtule esitanud XXX. Tulenevalt sellest nimetab kohus XXXusaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXXi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. XXXil tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.05.2017. a. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.