Swedbank AS-i hagi X (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja Y vastu ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. oktoobri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Swedbank AS lepinguline esindaja BJ
(registrikood
10060701),
Kostja X (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. oktoobri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-4446 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS (hageja) esitas 25.03.2022 Harju Maakohtule hagi X (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Ene Ahase (kostja I) ja Y (kostja II) vastu, milles palus: 1) tunnistada täies ulatuses kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9435 sõlmitud kohtulik kompromiss ning tühistada 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus; 2) kustutada 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel kinnistu asukohaga XXX, Tallinn, (registriosa nr XXXXXXX, kinnistu) kinnistusraamatu II jakku kantud omanikukanne X (isikukood XXXXXXXXXXX) kohta; 3) asendada kostjate tahteavaldused ning teha kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena sisse X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX).
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hagejal laenulepingust nr 07-010119-JI ja laenulepingust nr 08116319-JK tulenevad hüpoteegiga tagatud nõuded. Hüpoteegid on seatud korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn ning selle kohta on sõlmitud võlgnikuga hüpoteegi seadmise lepingud ning tagatiskokkulepped. Tartu Maakohus kuulutas 27.02.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 211-48403 välja võlgniku pankroti. Hageja nõudele esitati nõuete kaitsmise koosolekul vastuväited. Hageja esitas nõude tunnustamise hagi, mille kohus rahuldas. Sõltumata kohtulahendist keeldus pankrotihaldur vara müümisest, leides, et kuna korteriomand kuulub võlgniku ja tema abikaasa Y (kostja II) ühisvarasse, siis ei saa asja pankrotimenetluses müüa. Võlgniku pankrotimenetlus on kestnud 9 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole õnnestunud hageja nõuet hüpoteegi arvel rahuldada.
1.2.30.10.2019 tegi Tartu Ringkonnakohus (jõustunud Riigikohtu 03.02.2020 määrusega) otsuse tsiviilasjas 2-18-6630, millega hageja hagi kostja II vastu hüpoteegi sundtäitmiseks rahuldati ja kohustati Y alluma kohesele sundtäitmisele XXX asuvale korteriomandile Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks 221 590,10 euro ulatuses.
1.3.Praegusel juhul on vaidlus, millises menetluses (kas pankroti- või täitemenetluses) tuleks korteriomand müüa. See, millises menetluses vara müüa tuleks, on müügitulemi jagamise küsimus, s t hageja peaks saama igal juhul müügitulemist 143 420,27 eurot. Maksimaalse tulemi saamiseks on kõigi võlausaldajate huvides vara müük täitemenetluses, sest täitemenetluses on tasud väiksemad ning ei teki pankrotihalduri kulu või see on minimaalne.
1.4.Saades teada täitemenetluse algatamisest, sõlmisid kostja II ning pankrotihaldur Ene Ahas 03.05.2021 tsiviilasjas 2-16-9434 kompromissi, mille kohaselt läks XXX korteriomand siiski X omandisse (sõltumata 6 aastat kestnud ühisvara jagamise menetlusest, kus kostja II soovis vara enda omandisse). Kompromissi eesmärk oli takistada kostja II suhtes algatatud
2-22-4446 täitemenetlust. Pankrotihalduri huvi oli saada vara pankrotimenetlusse, mh võib pankrotihalduri selline tegevus suurendada pankrotihalduri tasu, kuid kahjustab hageja huvisid.
1.5.Tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kompromissile tuginedes on pankrotihaldur Ene Ahas asunud takistama täitemenetlust, esitades muuhulgas tsiviilasjas nr 2-21-12887 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748. Sama on asunud tegema kostja II. Vaidlustatud kohtutäituri 04.08.2021 otsusega jättis kohtutäitur avaldajate avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata, leides, et täitemenetluse lõpetamise aluseid ei esine. Harju Maakohus jättis 28.09.2021 määrusega (jõustunud 18.10.2021) kostja I ja kostja II kaebused Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748 läbi vaatamata.
1.6.Praeguses asjas on abikaasad teinud koostööd, et takistada võlausaldaja nõude rahuldamist. Sõltuvalt olukorrast on abikaasad väitnud, et tegemist on ühis- või lahusvaraga. Kui hageja esitas pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi, väideti, et tegemist on ühisvaraga. Teise abikaasa kohta täitedokumendi saamisel oli kostja II nõus (sõltumata 6 aastat kestnud ühisvara jagamise vaidlusest), et asi läheb täies ulatuses pankrotivara hulka. Seega on selge, et abikaasad mängivad kokku eesmärgiga venitada erinevaid menetlusi, kahjustades seega hüpoteegipidaja õigust saada oma nõue võimalikult kiiresti rahuldatud ning vähendades saadavat müügitulemit. Kostjate vastuväited
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Võlgniku pankroti korral tuleb võlausaldaja nõue seadusest tulenevalt rahuldada pankrotimenetluses. Võlausaldajal ei ole õigust nõuda nõude rahuldamist paralleelselt nii pankroti- kui täitemenetluses. Praeguses asjas puuduvad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks seaduses sätestatud eeldused – võlausaldajate, mh hageja huve ja õigusi ei ole vaidlustatud ühisvara jagamise kokkuleppega kahjustatud. Kostja II ei loobunud varast kompromissilepinguga, mis on tõendatav tagasivõidetava kompromissilepinguga.
3.Kostja II vaidles hagile vastu leides, et hagi on alusetu, hageja esitatud asjaoludel ei ole võimalik hagi rahuldada, hageja esitatud tõlgendused on meelevaldsed ega vasta tegelikkusele. Hagejal ei ole rahalist nõuet. Kostja II ei ole kinnistu omanik. Täitemenetluse läbiviimise eeldus on täitmata. Kompromissi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused on täitmata. Kompromissi sõlmimine ei saa kahjustada hageja huve, kuna kostja II ei loobunud oma varast või osast ühisvaras. Võlausaldajate huve ei ole kahjustatud, kuna hageja sissenõutavaks muutunud nõuete tagamiseks kostjale I kuuluv korteriomand on koormatud hageja kasuks seatud hüpoteekidega koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vaidlustatud kompromiss ei saa kahjustada hageja õigusi, sest selles on kokku lepitud, et peale korteriomandi võõrandamist arvestatakse saadud tulemist maha hageja nõue. Arusaamatuks jääb, kuidas saaks pankrotimenetluses korteriomandi võõrandamine kahjustada hageja huve olukorras, kus tema nõue on tagatud esimese järjekoha pandiga. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 20.10.2022. a otsusega hagi osaliselt ning tunnistas tsiviilasjas nr 2-16-9435 sõlmitud kohtuliku kompromissi tervikuna kehtetuks ning tühistas 05.05.2021 kinnitatud kohtumääruse. Maakohus määras, et 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel kinnistu omanikukanne X kohta kustutatakse. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse asendada kostjate tahteavaldused ning teha kinnistu asukohaga XXX, Tallinn kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena sisse X ja Y. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
4.1.Maakohus tuvastas järgmist:
2-22-4446 -
Hagejal on laenulepingust nr 07-010119-JI ja laenulepingust nr 08-116319-JK tulenevad hüpoteegiga tagatud nõuded. Hüpoteegid on seatud kinnistule vastavalt kokkuleppele Xga;
-
Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kuulutati välja X pankrot.
-
27.02.2014 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus X, Corporate Investors OÜ ja Q esitasid Swedbank AS-i nõudele täies ulatuses vastuväite ja W esitas vastuväite 89 000 euro ulatuses;
-
Hageja esitas nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-11743) ning palus tunnustada nõuet suurusega 143 420,27 eurot X (pankrotis) pankrotimenetluses. Tartu Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas 2-14-11743, et Swedbank AS-l on (sh X vastu) hüpoteegiga tagatud nõue ja nõue on sissenõutav;
-
Sõltumata tehtud lahendist keeldus pankrotihaldur vara müümisest, sest kostja II esitas 16.06.2016 hagi X (pankrotis) pankrotihalduri vastu X ja kostja II ühisvara jagamiseks. Pankrotihaldur leidis, et kinnistu kuulub ühisvarasse, mistõttu ei ole alust asja müümiseks pankrotimenetluses.
-
Swedbank AS esitas 27.04.2018 Harju Maakohtule kostja II vastu hagi, milles palus kohustada kostjat II alluma kohesele sundtäitmisele kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõude suurusega 221 590,10 eurot rahuldamiseks.
-
Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630, kohustati kostjat II alluma kohesele sundtäitmisele kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete suurusega 221 590,10 eurot rahuldamiseks (laenulepingust nr 07010119-JI tulenev nõue 37 322,68 eurot ja laenulepingust nr 08-116319-JK tulenev nõue 184 267,42 eurot).
-
22.04.2020 algatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts võlgnike X (pankrotis) ja kostja II ühisvara, kinnistu suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/1748.
-
Kostja I (pankrotihaldur Ene Ahas) ja kostja II sõlmisid 03.05.2021 tsiviilasjas 2-169434 kompromissi, mille kohaselt läks kinnistu X ainuomandisse.
-
Tuginedes tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kompromissile esitas pankrotihaldur Ene Ahas tsiviilasjas nr 2-21-12887 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748, samasisulise kaebuse esitas ka kostja II (tsiviilasi nr 2-21-12885). Vaidlustatud kohtutäituri 04.08.2021 otsusega jättis kohtutäitur avaldajate avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata, leides, et täitemenetluse lõpetamise aluseid ei esine.
-
Harju Maakohus liitis esitatud kaebused ühte menetlusse (2-21-12885) ning jättis 28.09.2021 kohtumäärusega Y ja X (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase kaebused Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748 läbi vaatamata. Seega on kohtutäituri 04.08.2021 otsus, milles täitur leidis, et täitemenetluse lõpetamise aluseid ei esine, jõustunud.
4.2.Maakohus analüüsis kostja vastuväiteid seoses täitemenetluse jätkumisega ning leidis, et praeguses vaidluses ei lahendata täitemenetluse seaduslikkuse küsimust, kuna vastavat nõuet ei ole esitatud. Praeguses asjas lahendatakse küsimust, kas pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss kui tehing kahjustab hageja huve käimasolevas täitemenetluses või mitte.
4.3.Maakohus leidis, et hagejal on täitedokument ning tema nõue on muutunud sissenõutavaks (ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-18-6630). Samuti leidis maakohus menetluses tuvastatud
2-22-4446 asjaoludest lähtudes, et ükskõik kummas menetluses (kas pankroti- või täitemenetluses) vara müüa tuleks, peaks hageja igal juhul saama müügitulemist vähemalt 143 420,27 eurot. Täitemenetluses saaks hageja oma nõude rahuldatud 221 590,10 euro ulatuses. Seega on kostjate seisukohad eksitavad ja eelnevat faktilist asjaolu eiravad. Maakohtu hinnangul ei muuda kostjate väited asjaolu, et kompromissi kohaselt saaks hageja nõue rahuldatud 78 169,83 eurot väiksemas summas.
4.4.Kompromissist nähtub sõnaselgelt, et kostja II loovutab korteriomandi abikaasa ainuomandisse ja saab pärast nõuete täitmist 50% alles jäävast summast. Tegemist on varast loobumisega, sest täitemenetluse jaoks on kostja II menetletav varaese kadunud ja hageja huvides kasulikumat täitemenetlust ei ole enam võimalik lõpuni viia. Sissenõude pööramisega kostja II varale ei ole kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist ning on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, kuna sellest varast on täitemenetluse võlgnik pankrotis oleva abikaasa kasuks loobunud. Eelnevast tulenevalt on täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 190 sätestatud eeldused tehingu tagasivõitmiseks.
4.5.Maakohus rahuldas hageja nõude tunnistada täies ulatuses kehtetuks tsiviilasjas nr 2-169435 sõlmitud kohtulik kompromiss ning tühistada 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus. Kuna kompromissil ei ole tagasivõitmise järel üldse mingeid õiguslikke tagajärgi, siis tuleb rahuldada ka hageja nõue kustutada kinnistu omanikukanne X kohta, mis on sisse kantud 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel.
4.6.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude asendada kostjate tahteavaldused ja teha kinnistu kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda ühisomanikena sisse X ja kostja II, kuna sellise nõude rahuldamiseks puudub alus. Nimelt on eelmärgitud kustutatavast omanikukandest varasem omanikukanne X kohta, mitte ühisomanikena X ja kostja II kohta. Seega ei oleks tegemist varasema olukorra taastamisega, vaid uue muudatusega, millel ei ole õiguslikku ega muud põhjendatud alust.
4.7.Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1), mistõttu neid ei olnud vaja rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
5.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
5.1.Maakohus jättis tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 ei saa olla täitedokumendiks kostja I osas ega kohustada kostjat I mingiks soorituseks hageja kasuks. Maakohtu põhjendus, nagu hageja saaks selle täitedokumendi alusel rohkem raha, on eeltoodud asjaolu arvestades asjakohatu. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 ei ole ka kostjalt II midagi välja mõistetud ja see täitedokument ei ole lahendiks, mis kohustaks kostjat II tegema hageja kasuks rahalist sooritust, vaid tegemist on kohtulahendiga, millega sätestatakse kostja II kui kinnisasja omaniku sundtäitmisele allumise kohustuse maksimumulatus.
5.2.Asjas ei oma tähtsust, et Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsus täitemenetluse lõpetamise aluste puudumise kohta on jõustunud. Kostja II ei ole enam kinnisasja omanik, seega ei saa tema suhtes täitemenetlust läbi viia. Täitemenetlust ei saa läbi viia ka kostja I suhtes, kuna tulenevalt TMS § 51 lõikest kuulub täitemenetlus võlgniku suhtes alustatud pankrotimenetluse tõttu lõpetamisele. TMS § 511 kohaselt ei ole alust täitemenetluse läbiviimiseks kostja I suhtes. . TMS § 511 reguleeritud täitemenetluse jätkamine sõltumata
2-22-4446 pankroti välja kuulutamisest on mõeldud reguleerima erandlikke olukordi, kus juba väljakuulutatud enampakkumise katkestamine ei ole põhjendatud.
5.3.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et täitemenetluses saaks hageja nõue rahuldatud 221 590,10 euro ulatuses ja pankrotimenetluses 143 420,27 euro ulatuses. Vaidlusalune kompromiss sätestab, et kõik kinnisasja koormavate hüpoteegipidajate nõuded arvestatakse müügi korral maha ja juhul, kui peale nõuete täitmist jääb raha järele, siis järelejäänud tulem jagatakse kostjate vahel võrdeliselt. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kostja II on varast loobunud.
6.Kostja I toetas oma seisukohas kostja II apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebust ning leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja II kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
9.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas esinevad alused ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmiseks TMS § 190 järgi. Maakohus on õigesti selgitanud, et praeguses vaidluses ei saa kohus võtta seisukohta, kas täitemenetluse jätkuv toimumine on õiguspärane või mitte. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10.Kolleegium leiab, et hagejal on õigustatud huvi ühisvara osalise jagamise kokkuleppe tagasivõitmiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et sissenõudjal võib puududa tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast (vt RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15). Samas on kohtupraktikas selgitatud, et ühisvarasse vara tagasivõitmiseks esitatud hagi rahuldamine, ilma et oleks esitatud hagi ühisvara jagamiseks, ei ole iseenesest välistatud. Nt võib sissenõudjal olla õigustatud huvi kinnisasja tagasivõitmiseks ühisvara jagamata siis, kui sissenõudjal on täitedokument mõlema abikaasa vastu (RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-9-17, p 12). Kohtupraktikas on ka selgitatud, et TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt saab teise abikaasa nõusolekuta ühisvarale sissenõude pöörata üksnes siis, kui täitmisel olevast täitedokumendist või -dokumentidest tuleneb mõlema abikaasa ühine kohustus sama võlausaldaja vastu (RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-113-15, p 9).
11.Praegusel juhul on sissenõudjal kostja II vastu täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus. Kostja I vastu on täitedokument kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe TMS § 2 lg 1 p 19 järgi. Seega oli hagejal tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kuigi tagasivõitmise nõudega koos ei esitanud ta ühisvara jagamise nõuet.
12.Ühisvara jagamise lepingu täitemenetluses tagasivõitmise aluseks on TMS §-d 187 ja 190. TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul eeldatakse, et tagasivõidetava tehinguga on võlausaldajate huve kahjustatud. Kostjatel on võimalus TMS §-s 190 sätestatud eeldus ümber lükata.
13.Ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmine eeldab, et võlgnik on loobunud olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras ehk lepinguga on kahjustatud sissenõudja võimalust
2-22-4446 rahuldada oma nõue selle vara arvel, mida võlgnikust abikaasal oleks õigus saada kogu ühisvara jagamise korral (vt RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p-d 15.1.2 ja 19).
14.Maakohus on õigesti järeldanud, et 03.05.2021 kokkuleppega loobus kostja II talle kuuluvast ühisvara osast korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn ja andis selle kostja I omandisse. Muud ühisvara 03.05.2021 kokkuleppega pooled ei jaganud. Kolleegium leiab, et kostjad ei ole ümber lükanud TMS §-st 190 tulenevat eeldust, et loobumisega kahjustas kostja II sissenõudja huve.
15.Kolleegium ei nõustu kostja II väitega, et tõendamata on asjaolu, et täitemenetluses on hageja nõue kostja II vastu hüpoteegi realiseerimiseks 221 590,10 eurot ja pankrotimenetluses nõue kostja I vastu 143 420,27 eurot.
16.Hageja on menetluses selgitanud, et pankroti väljakuulutamisega peatus kõrvalnõuete arvestamine pankrotivõlgniku suhtes, kuid ei peatunud pankrotivõlgniku abikaasa suhtes (dtl 316). Kohtupraktikas on selgitatud, et kolmandast isikust pantija puhul ei kehti pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-st 6 tulenev põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld (RKTKo 18.06.2021, 3-2-1-81-12, p 13).
17.Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-6630 nähtub, et otsusega kohustati kostjat II alluma kohesele sundtäitmisele korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks suurusega 221 590,10 euro ulatuses. Ekslik on kostja II seisukoht, et nimetatud otsusega ei kontrollinud kohus hageja nõude sissenõutavust ega suurust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sundtäitmise läbiviimise hagi menetlemisel kontrollib kohus nõude sissenõutavust ning hindab selle detailset arvestust (TsMS II Komm (2016), § 406, p 3.2.3.2). See tähendab, et kuigi kohus ei mõistnud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult midagi välja, hindas ta hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavust ja ulatust. Viidatud otsusest nähtub, et nõude ulatus on otsuse tegemise aja seisuga 221 590,10 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja nõue kostja I vastu pankrotimenetluses on 143 420,27 eurot. Kostja II ei ole esile toonud, mil viisil saaks hageja rahuldada oma nõude 223 590,10 eurot ulatuses kostja I pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja II kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.