Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-6797
Kohtuasi
X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 17.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/1748
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. augusti 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X.Q (isikukood XXX, pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (registrikood 14522096), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Aleksander Muru Puudutatud isik II Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Puudutatud isik III T.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 9. augusti 2024 määrus jätta muutmata.
2.X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluskulud ja Swedbank AS-i menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U kanda. X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
4.Mõista X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahaselt Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 135 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista T.U-lt Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 135 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Swedbank AS-il puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (avaldaja) koos T.U-ga (puudutatud isik III) esitasid 29.04.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik I, kohtutäitur) 17.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/1748. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 17.04.2024 otsuse ning tunnistada kohtutäituri tegevuse 13.03.2024 enampakkumise välja kuulutamisel ebaseaduslikuks. Harju Maakohus keeldus 29.05.2024 määrusega puudutatud isiku III kaebuse menetlusse võtmisest ning võttis menetlusse avaldaja kaebuse ning kaasas asjast puudutatud isikutena menetlusse kohtutäituri, sissenõudja Swedbank AS-i (puudutatud isik II) ja täitemenetluse osalise T.U (puudutatud isik III).
1.1.Kaebuse kohaselt teavitas kohtutäitur 13.03.2024, et on välja kuulutanud enampakkumise korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX . Avaldaja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja enampakkumise tühistamiseks, tuues muu hulgas välja, et kohtutäitur jätkab alusetult pankrotivõlgniku X.Q suhtes täitemenetlust ja on asunud alusetult müüma (pankroti) vara, milleks puudub seadusest tulenevalt igasugune alus.
1.2.Kohtutäitur koostas 17.04.2024 otsuse, milles ei nõustunud, et korteriomand kuulub pankrotivara hulka, sest Harju Maakohtu 20.10.2022 otsusega tunnistati tsiviilasjas nr 2-169435 sõlmitud kohtulik kompromiss vara jagamise kohta tervikuna kehtetuks ning tühistati 05.05.2021 kohtumäärus. Lisaks määras kohus, et 05.05.2021 kohtumääruse alusel tehtud kinnistu omanikukanne X.Q kohta kustutatakse. Otsus on jõustunud 04.03.2024. Toodud kohtulahendi alusel muutus korteriomand taas X.Q (pankrotis) ja puudutatud isiku III ühisomandiks. Seega ei ole korteriomand enam X.Q (pankrotis) pankrotivara ning pankrotihaldur ei saa seda pankrotimenetluses müüa. Veel märkis kohtutäitur, et on võlgnike ühisvara arestinud juba 2020. aastal ning vara realiseerimiseks annab aluse õiguspäraselt algatatud täitemenetlus.
2
1.3.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri käsitlus sellest, nagu Harju Maakohtu 25.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446 annaks kohtutäiturile aluse kuulutada välja 13.03.2024 enampakkumine vaidlusalusele korteriomandile, on ebaõige. Kohtulahend ise ei loo omandiõigust. Selleks, et väita, et kinnisasi on avaldajate ühisvara, peab olema tehtud kinnistusraamatus vastav kanne. Kinnistusraamatu kannet omaniku muudatuse tegemiseks enampakkumise välja kuulutamise ajal ei olnud ja see on tehtud alles 03.04.2024. Puudutatud isiku III seisukoht
2.Puudutatud isik III palus kaebuse rahuldada. Kuna puudutatud isik III ei olnud kinnisasja omanikuks juba alates 23.08.2021 (s.o ajast, mil X.Q (pankrotis) kanti ainuomanikuna kinnistusraamatusse), ei saanud tema suhtes läbi viia täitetoiminguid, sh välja kuulutada 13.03.2024 enampakkumist. Samamoodi ei saanud täitetoiminguid läbi viia ka X.Q (pankrotis) suhtes. Kinnisasjast sai alates 23.08.2021 pankrotivara, ning täitemenetlus tuli kohtutäituril lõpetada TMS § 51 alusel. Sellise aluse, millega kohtutäitur oleks saanud lugeda X.Q (pankrotis) ja T.U kinnisasja omanikeks, oleks saanud kohtutäiturile anda üksnes kanne kinnistusraamatus, millega oleks olemasolevat kannet muudetud või parandatud. Harju Maakohtu 25.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446 ise ei loo omandiõigust. Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistusraamatu kannet omaniku muudatuse kohta enampakkumise välja kuulutamise ajal ei olnud ja see on tehtud alles 03.04.2024. Kohtutäituri seisukoht
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
3.1.Korteriomand muutus taas abikaasade ühisvaraks, kui jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446. Ühisomandi tekkimiseks ei olnud vajalik kinnistusraamatu kannet, vaid abikaasade endine olukord ehk korteri ühisomand taastus jõustunud kohtulahendi alusel. Pealegi on tänaseks uus omanikukanne tehtud.
3.2.Kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, siis pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg 1 järgi ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust. See õigus on kohtutäituril, kes saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades. Kohtutäitur on abikaasade ühisvara arestinud juba 2020.a ning arestimisakti ei ole tühistatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 9. augusti 2024 määrusega kaebuse kohtutäituri 17.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/1748 rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja 1050 eurot ja puudutatud isiku III kasuks 854 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
4.1.Maakohus tuvastas, et kohtutäitur avaldas 13.03.2024 täitemenetluses enampakkumise teate vaidlusaluse kinnisasja müümiseks. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse enampakkumise läbiviimise osas, mille kohtutäitur jättis 17.04.2024 otsusega rahuldamata. Kohtute infosüsteemi vahendusel ja kohtule esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et tsiviilasjas nr 2-16-9434 kinnitas Tartu Maakohus puudutatud isiku III ja avaldaja vahel kompromissi, mille kohaselt pooled leppisid mh kokku jagada puudutatud isiku III ja X.Q 3
ühisvara selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX sisse kantud korteriomand asukohaga XXX jääb X.Q ainuomandisse. Tsiviilasjas nr 2-22-4446 tegi Harju Maakohus 20.10.2022 otsuse, millega mh tunnistas kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kohtuliku kompromissi täies ulatuses ning tühistas 05.05.2021 kohtumääruse. Otsus jõustus 04.03.2024.
4.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus asus seisukohale, et kui tehing on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, siis on see samamoodi nagu ka tühine tehing kehtetu algusest peale. Tühise ja tühistatud tehingu õiguslikud tagajärjed on sarnased. Arvestades, et kohus tunnistas kehtetuks kompromissi määruse, taastus kompromissi kinnitamisele eelnenud kinnisasja omandi seis tsiviilasjas nr 2-22-4446 04.03.2024 jõustunud kohtulahendi alusel.
4.3.Kaebusest ega kohtule esitatud materjalidest ei selgu, et vaidlusalune kinnisasi kuuluks X.Q (pankrotis) lahusvara hulka. PKS § 27 lg 6 sätestab, et vara ese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 tehtud otsuse p-s 10 asunud seisukohale, et kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena.
4.4.PankrS § 122 lg 1 viimane lause sätestab, et võlgniku pankrotivara hulka kuulub temale ühisvara jagamisel jääv osa ühisvarast. Seega ei saa enne ühisvara jagamist ühisvara hulka kuuluvate esemete valitsemine ja käsutamine minna PankrS § 36 lg 1 alusel üle pankrotihaldurile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka (vt ka RKTKo 27.10.2004, 3-2-199-04, p 25). Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa seaduse järgi abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka abikaasade solidaarkohustusi võlausaldajale täita. Eelnevast tulenevalt ei saanud kohtutäitur asuda enampakkumise väljakuulutamise ajal seisukohale, et kinnisasi võiks kuuluda X.Q (pankrotis) pankrotivara hulka. Enne ühisvara jagamist on võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigus kohtutäituril, kes saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades.
4.5.Võlgnik X.Q (pankrotis) suhtes 28.04.2020 algatatud täitemenetluse nr 025/2020/1748 aluseks on hüpoteegi seadmise lepingud 29.11.2005 nr 9868; 23.12.2004 nr 6283; 28.01.2005 nr 504; 18.01.2007 nr 334; 18.012008 nr 252; 18.08.2008 nr 3019, Tartu Maakohtu 17.08.2016 otsus tsiviilasjas 2-14-11743, Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 ja sissenõudja puudutatud isiku II avaldus. Võlgnik T.U suhtes on 28.04.2020 algatatud täitemenetluse 025/2020/1748 aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas 2-18-6630 ja puudutatud isiku II avaldus. Seega oli kohtutäituril TMS § 14 lg 1 ja 2 alusel õigus pöörata sissenõue abikaasade ühisvarale, sh vara arestida ning korraldada ühisvarasse kuuluva kinnisasja osas enampakkumine.
4
Määruskaebused
5.Avaldaja ja puudutatud isik III esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldaja kaebus rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kohtutäituri kanda.
5.1.Määruskaebuste kohaselt ei nõustu avaldaja ja puudutatud isik III maakohtu lahendis märgituga, et kohtutäitur sai enampakkumise väljakuulutamise ajal lähtuda sellest, et kinnisasja ei ole poolte kokkuleppel jäetud X.Q (pankrotis) ainuomandisse. Kohtutäitur ei saa tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist asuda otsustama, et kohtuotsusega tühistatud tehingu osas ei tule kinnistusraamatus omanikukannet muuta. Kohus on tehingu tühistanud ja ka otsuses märkinud, et kinnistusraamatus tuleb omanikukanne X.Q osas, mis on sisse kantud 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel, kustutada. Seega oli ka kohtuotsusega ebaõige kande kustutamine ettenähtud. Kohtutäituril on kohustus lähtuda kinnistusraamatu kandest. Menetluse edasine käik
6.Kohtutäitur palus jätta määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitajate kanda.
7.Puudutatud isik II oli seisukohal, et avaldaja ja puudutatud isik III tegutsevad üksnes eesmärgiga täitemenetlust venitada. Vastavalt 17.04.2024 koostatud aktile tunnistati enampakkumisel parimaks pakkujaks OÜ Harju Logistika, kes jättis ostuhinna tasumata, Kohtutäitur koostas 20.05.2024 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Seega kaebus, millega vaidlustatakse täitetoimingut (09.04.2024 alanud ja 17.04.2024 lõppenud enampakkumist), on vara müümise kontekstis tagajärjetu, sest enampakkumine on nurjunud ning esitatud kaebustega ei ole vajalik kohtutäituri täitetoimingut vaidlustada.
8.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastusena määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 28.04.2020 algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/1748, milles on võlgnikeks abikaasad X.Q (pankrotis) ja puudutatud isik III. Täitemenetlus algatati hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks võlgnike ühisvaraks oleva XXX, Tallinnas asuva korteriomandi suhtes. Pärast täitemenetluse algatamist kinnitati 05.05.2021 tsiviilasjas nr 2-16-9435 avaldaja ja puudutatud isiku III vahel sõlmitud kohtulik kompromiss, millega jagati abikaasade ühisomandisse kuuluv kinnisasi selliselt, et korteriomand jäeti X.Q (pankrotis) ainuomandisse ning X.Q (pankrotis) kohustus hüvitama puudutatud isikule III kinnisasja müügitulemist 50%, mis jääb järele pärast kulude (maamaks, müügikulud, halduskulud – maksimaalselt 15% müügihinnast) ja koormavate
5
hüpoteegipidajate nõuete täitmist. Nimetatud kohtulahendi alusel kanti 23.08.2021 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna X.Q (dtl 87-88).
10.1.Harju Maakohus rahuldas 20.10.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4446 sissenõudja hagi osaliselt ning tunnistas tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kohtuliku kompromissi tervikuna kehtetuks ning tühistas 05.05.2021 kohtumääruse. Resolutsioonis märgiti, et 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel sisse kantud kinnistu omanikukanne X.Q kohta kustutatakse. Maakohtu otsus jõustus 04.03.2024. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 20.10.2022 kohtuotsuse alusel kinnistusraamatus muudatused sisse viidud 03.04.2024. Muudatuse tulemusena taastus olukord, mille järgi oli kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud X.Q üksi (dtl 87-88).
10.2.Kohtutäitur teavitas 13.03.2024, et müüb X.Q-le (pankrotis) ja puudutatud isikule III kuuluva korteriomandi elektroonilisel enampakkumisel. Enampakkumine algab 09.04.2024 kell 11.00 ja lõpeb 17.04.2024 kell 11.00 (dtl 8). Avaldaja on palunud maakohtule esitatud kaebuses tunnistada kohtutäituri tegevuse enampakkumise väljakuulutamisel ebaseaduslikuks. Määruskaebemenetluses on pooltel vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus kuulutada vaidlusaluse kinnisasja osas enampakkumine välja olukorras, kus kinnistusraamatus 05.05.2021 kohtumääruse alusel X.Q kohta sisse kantud omanikukannet ei olnud veel kustutatud.
11.Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et võlgnikest abikaasade ühisomand korteriomandi suhtes taastus kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-22-4446, s.o 04.03.2024.
11.1.Praegusel juhul tunnistas Harju Maakohus 20.10.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4446 sissenõudja avalduse alusel tagasivõitmise korras kehtetuks X.Q (pankrotis) ja puudutatud isiku III ühisvaraks olnud korteriomandi jagamise kohta sõlmitud kohtuliku kompromissi. Asjaõiguslepingu tühisuse, tühistamise või kehtetuks tunnistamise (s.o kehtetuse) korral ei ole sel TsÜS § 84 lg 1 esimese lause ja § 90 lg 1 kolmanda lause järgi õiguslikke tagajärgi, st sellega taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning seda ka vaatamata võimalikule muudatust kinnitavale kinnistusraamatu kandele (Asjaõigusseadus I komm (2014), § 641 p 3.3.10.5). Riigikohus on selgitanud, et tagasivõitmise hagi vastab kujundushagi tunnustele osas, kus hagis on nõutud tehingu kehtetuks tunnistamist. Tehingu tagasivõitmise hagi kohta tehtud kohtulahend on kujundusliku toimega. Tehingu kehtetuks tunnistamisega kujundab kohus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi jõustumisest ümber. Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise üks tagajärg on see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud esemed on endiselt abikaasade või lahutatud abikaasade ühisvara hulgas (RKTKo 06.12.2023, 2-20-5103, p 12.1-13).
11.2.Asjaolu, et kohtutäitur ei oodanud kinnistusraamatu kande kustutamiseni, ei muuda kohtutäituri tegevust õigusvastaseks. Sealjuures oli konkreetse enampakkumise toimumise algusajaks (09.04.2024) ka kinnistusraamatus varasem olukord taastunud. PKS § 25 järgi lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse ketstel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena (RKTKo 11.04.2016, 3-2-1-164-05, p 10). Ka praegusel juhul ei ole tsiviilasjas nr 2-22-4446 tehtud kohtuotsusega kantud puudutatud isikut III ja X.Q (pankrotis) kinnistusraamatusse ühisomanikena. TMS § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade ühisvarale sissenõude pööramine 6
lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kuna praeguses täiteasjas oli olemas täitedokument mõlema abikaasa kohta, võis kohtutäitur pöörata sissenõude võlgnikest abikaasade ühisvaraks olevale korteriomandile ning kinnisasjale sissenõude pööramiseks ei olnud eelnevalt vajalik ühisvara jagada. Maakohus viitas õigesti, et ühisvara hulgas olevad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist võlgniku pankrotivara hulka (RKTKm 16.04.2021, 220-4817, p 15), mistõttu ei olnud enampakkumise väljakuulutamine välistatud ühe abikaasa pankrotimenetluse tõttu.
12.Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäitur ei ole enampakkumise väljakuulutamisel käitunud õigusvastaselt. Lisaks on puudutatud isik II toonud välja, et vastavalt vaidlusalusel enampakkumisel parimaks pakkujaks tunnistatud OÜ Harju Logistika jättis ostuhinna tasumata ning enampakkumine nurjus (TMS § 99 lg 1 p 3). Seega oli vaidlusalune enampakkumine tagajärjetu ning kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks puudus sisuline vajadus. Kinnistusraamatust nähtuvalt on 09.12.2024 kohtutäituri avalduse alusel kinnisasja omanikuna sisse kantud Brilliant Fund Investment OÜ ning alates 01.04.2025 kinnisasja omanikena sisse kantud Mittetulundusühing Mitra ja Eesti People to People.
13.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kohtutäituri ja puudutatud isiku II menetluskulud võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku III kanda ning avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
13.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutäitur on 19.09.2024 esitatud vastuses palunud määrata kohtutäituri menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot. Käibemaksu hüvitamist ei ole taotletud. Arvestades määruskaebusetele esitatud vastuse sisu ja mahtu, võib pidada 1,5 tunnist ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kohtutäiturile on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot, mis jääb ringkonnakohtu hinnangul keskmise turuhinna raamesse. Seega tuleb avaldajalt ja puudutatud isikult III kummaltki kohtutäituri kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 135 eurot (270/2). Kohtutäitur on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt ja puudutatud isikult III välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II ei ole menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.