lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-7297/31

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-7297/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 179 lg 5Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 190 lg 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 758 lg 1Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõisteVÕS § 762Tervishoiuteenuse osutamineVÕS § 770 lg 1Tervishoiuteenuse osutaja vastutus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-7297

Hagi ese

Karli Peelbaumi hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Karli Peelbaum; viibimiskoht XXXX.

isikukood

XXXX;

Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu); asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn 15191, Harjumaa. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Karli Peelbaumi hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
2.Jätta menetluskulud Karli Peelbaumi kanda.
3.Mõista Karli Peelbaumilt riigituludesse välja riigilõiv 100 (ükssada) eurot. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
5.Saata otsus pärast jõustumist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Karli Peelbaum (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt väljastati hagejale 20. märtsil 2013 Tallina vanglas tõend, mille kohaselt võis hageja omada kartseris madratsit. Tõend kehtis kuni 20. maini 2013. Hageja palus tõendi pikendamist. Tartu Vangla meditsiiniosakond vastas, et hagejal ei ole näidustust. Hagejale ei tehtud 10. maist 2013 kuni 20. maini 2013 uuringuid ega võimaldatud arsti vastuvõttu. Arsti vastuvõtule pääses hageja alles 5. juunil 2013. a. Hagejale väideti arsti vastuvõtul, et hagejale ei ole tõendit väljastatud ning et nad teevad omad otsustused ise. Hageja viibis alates 10. maist 2013 Tartu vangla kartseris 20 ööpäeva. Hageja pidi sel hetkel piinlema seljavaludega. Tegemist oli ebainimliku kohtlemisega. Hageja soovib sellest tulenevalt mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamist.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal ei ole diagnoositud haigust, mille puhul on lamamisrežiim näidustatud. Hagejat on perioodil 28. jaanuar 2013 kuni 20. mai 2013 lisaks üld- ja perearstile konsulteerinud ka neuroloog ja taastusravi arst. Hagejale teostati röntgenoloogiline uuring lülisambast. Objektiivsete andmete alusel oli tegemist vähese skolioküfoosi ja algavate degeneratiivsete muudatusetega. Neuroloogilist ärajäämanähte ega radikulaarset leidu ei kirjeldata. Hageja lülisamba kõveruse tõttu on seljalihaspinge jaotunud ebaühtlaselt, mis tingib valusündroomi ja seljalihaste ebaühtlase toonuse. Neuroloogi pandud diagnoosi kohaselt on hagejal nimmevalu (M54.4). Diagnoositud haiguse ravimeetodiks on aktiivne võimlemine ning valu korral valu vaigistavate ravimite, plaastrite või kreemide kasutamine. Lamamist ei ole ette nähtud, kuna see ei võta valu ära ega vähenda seda. Kuivõrd hagejal diagnoositud haiguse puhul ei ole lamamisrežiim näidustatud, siis seda hagejale ka Tartu Vangla kartserisse paigutamisel ei võimaldatud. Kuna lamamine ei võta valu ära ega leevenda seda, siis puudub seose lamamisvõimaluse puudumise ja seljavalu kannatamise vahel. Asjaolu, et hagejal oli ebamugav lamamisvõimaluseta kartseris olla, ei tähenda, et kostja oleks hagejat alandavalt kohelnud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus selgitab, et maakohtu pädevuses ei ole hinnata haldusorgani käitumist avalik-õiguslikus suhtes. Seega piirdub praeguse menetluse ese üksnes hagejale võimaliku tervishoiuteenuse osutamise või osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega.
4.Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga 2/4

leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Seejuures peab osutatud tervishoiuteenus vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel peab tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi mh diagnoosi- ja ravivigade eest. Tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks saab seega pidada seda, kui tervishoiuteenuse osutaja on jätnud haiguse diagnoosimata ja/või valinud vale ravimeetodi, kuigi haiguse diagnoosimine ning õige ravimeetod olid arstiteaduse üldist taset arvestades ja tavalist hoolsust järgides võimalikud.

5.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja otsustus, kas anda olemasoleva arstitõendi alusel hagejale kartserisse madrats või mitte, tervishoiuteenuse osutamise lepinguga hõlmatud. Tegemist on avalik-õigusliku kinnipeetava ja kinnipidamisasutuse vahelise suhtega, mille raames toimunud tegevuste õiguspärasusele on pädev hinnangut andma halduskohus. Seega ei ole praeguse asja raames asjassepuutuvad hageja väited selle kohta, et kostja jättis talle madratsi väljastamata.
6.Kohus kontrollib seega, kas kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Hoolimata kohtu küsimusest, ei ole hageja selgelt täpsustanud, milles täpselt seisneb tema arvates kostja kohustuse rikkumine, sh kas hageja heidab kostjale ette seljavaeguste diagnoosimata jätmist või õige ravimeetodi kohaldamata jätmist või mõne muu kohustuse rikkumist. Kohus leiab, et hageja esitatud menetlusdokumentidest saab järeldada kahte etteheidet. Esiteks heidab hageja kostjale ette, et talle ei võimaldatud kohest arsti vastuvõttu. Teiseks heidab hageja kostjale ette, et talle ei määratud raviks ööpäevaringset lamamisvõimaluse olemasolu.
7.Kuivõrd hageja väidetud kahju seisneb valude kannatamises tulenevalt madratsi puudumisest, kontrollib kohus esmalt, kas kostja oleks pidanud tervishoiuteenuse osutamise raames määrama raviks ööpäevaringset lamamisvõimaluse olemasolu. Kui hageja tervislik seisund sellist ravimeetodit ei nõudnud, ei ole tähtis ka asjaolu, kas hagejale oleks pidanud varem võimaldama arsti vastuvõttu, kuna varasem arsti vastuvõtt ei oleks toonud kaasa teistsugust ravi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks tinginud vajaduse kohaldada tema raviks ööpäevaringset lamamisvõimaluse olemasolu. Hagejal on diagnoositud nimmevalu ja lülivaheketta nihe. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis viitaksid sellise diagnoosi puhul lamamisvõimaluse vajadusele. Ainuüksi asjaolust, et üks arst on hagejale vastava tõendi andnud, selle tõendamiseks ei piisa. Hageja meditsiinilise kaardi väljavõttest (tl 47) nähtub ka erinevate ravimite ja võimlemisharjutuste kohaldamine. Seejuures nähtub, et hageja on saanud 14. mail 2013 oma kaebuse peale valuvaigistavat ravimit. Seega ei ole tuvastatud, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut, mistõttu ei ole täidetud lepingurikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused.
8.Hageja 14. märtsi 2016. a menetlusdokumendist võib järeldada, et hageja väitis, et talle on tekkinud tervisekahjustus. Kohus kontrollib seega, ka hagejal võimaliku kahju õigusvastase tekitamise sätete, so VÕS § 1043 jj, alusel kahju hüvitamise nõude olemasolu. Kohus leiab, et ka deliktiõigusejärgi ei ole hageja tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et tal tekkis kostja tegevuse tõttu tervisekahjustus. Hageja meditsiinilise kaardi väljavõttest (tl 47) nähtub, et hagejal olid seljavalud juba pärast autoõnnetust, mis toimus 2011. a mais, st kaks aastat enne hagis viidatud sündmusi. Kohtul ei ole põhjust pidada hagejal diagnoositud lülivaheketta nihet hiljem tekkinuks. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid

3/4

selle kohta, et tegemist oleks mingi uue tervisekahjustusega. Seega ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-s 2 toodud eeldus.

9.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ei lepingulise ega lepinguvälise kahju hüvitamise nõude eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
10.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
11.Hageja on saanud 8. juuni 2015. a määrusega menetlusabi, millega ta on vabastatud riigilõivu tasumisest 100 euro ulatuses. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejalt tasumata riigilõiv TsMS § 190 lg 4 esimese lause alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja