2-23-9880/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik D. N. esitas Harju Maakohtule 11.07.2023 hagi A. N. vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 01.09.2023. Hagi on kostjale kätte toimetatud 24.10.2023 e-toimikus (Avalik E-toimik / KÄPO-s kättetoimetamine). Kostja esitas 24.10.2023 hagile vastuse. Hagiavaldus 11.07.2023 hagiavalduse kohaselt, hageja sai täisealiseks xxxx ja õpib xxxx. Kostja on hagejale isa. Hageja soovib elatise suuruse arvutamisel lähtuda PKS § 101 sätestatud elatise arvestamise alusest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuise elatise järgmiselt: -ajavahemiku xxxx-31.03.2023 eest summas 646,92 eurot (215,64 x 3); -ajavahemiku 01.04.2023-10.07.2023 eest summas 864,97 eurot (260,33 x 3 + 260,33 : 31 x 10); -alates 11.07.2023 kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxx summas 260,33 eurot (249,78 eurot baasumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.aprillil (esimest korda 01.04.2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS S 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS S 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda hageja pangakontole nr xxxx (Xxxx) iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja vastus 24.10.2023 vastuses kostja küsib, kas talle on võimalik teha mingi maksegraafik, et ta saaks hakata oma võlga tasuma. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

2-23-9880 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on; PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi; PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamis Hageja sai täisealiseks xxxx, elab isast eraldi ja on ema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ema täidab oma ülalpidamiskohustust, lähtudes hageja vajadustest käesoleval ajal. Hageja õpib xxxx, mis on tõendatud xxxx 29.06.2023 tõendiga nr 1-13/54. Kuigi perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, on ka üldteada asjaolu, et gümnaasiumis on õppeaastal raske õppetööga samaaegselt töötada ja endale ise ülalpidamist teenida. Kohus on seisukohal, et ei saa eeldada, et täiskoormusega xxxx õppival hagejal on eluliselt võimalik planeerida oma õppekoormust, leida töökoht ja käia õppimise ajal tööl ning teenida endale elamiseks vajalikke vahendeid täielikult ise, ilma et selle tõttu kannataks õppetöö. Kohtu hinnangul ei saa hagejalt õppetöö tõttu õppetöö toimumise ajal eeldada täistööajaga töötamist ja sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on põhjendatud hagejal nõuda ülalpidamist oma vanematelt. Hagiavalduses on hageja palunud välja mõista elatise suuruses ja lähtudes elatissumma suuruse arvutamise alustest, mis on PKS § 101 lg 1 sätestatud alaealisele lapsele. Hageja ei ole esitanud teavet ja tõendeid oma ülalpidamiskulude ja kulude suuruse kohta. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et tulenevalt perekonnaseaduse § 97 lg 2 on hagejal õigus ülalpidamist saada, kui ta on täisealine ning on omandamas keskharidust. Kostja ei ole hageja elatise nõude suurusele ja elatissumma suuruse arvutamise alustele vastu vaielnud. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus selgitab, et nimetatud säte kohaldub üksnes alaealiste laste, mitte täisealiste suhtes. See tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele". Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab PKS § 101 mõista selliselt, et see kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 19.10.2015 lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt, lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 kohaselt, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridusja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 17 lg 3 kohaselt, lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

2-23-9880 Hageja saab xxxx ja seega on hagejal PHS § 17 lg 2 kohaselt õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 7 on Haridus- ja teadusministri määrusega määratud koolivaheajad, mille ajal aktiivset õppetööd koolis ei toimu. Kohus leiab, et sellel ajal on täisealisel isikul võimalik töötada ja teenida endale ise ülalpidamist. Kuna kostja ei ole väitnud, et tal ei ole majanduslikult võimalik elatist maksta, ei pea kostja oma majanduslikku seisundit tõendama. Kuna hageja õpib käesoleval ajal gümnaasiumis, siis on hagejal õigus saada ülalpidamist kui laps, kes täisealisena omandab keskharidust. Hageja ei omanda käesoleval ajal kõrgharidust, seega ei ole õigust nõuda ja alust mõista välja elatist seoses kõrghariduse omandamisega. Arvestades hageja võimalust täisealise isikuna töötada ja endale ülalpidamist teenida, ei pea kohus põhjendatuks välja mõista elatist vastavalt PKS § 101 lg 1 nii, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg 3 ning PKS § 101 lg 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning PHS § 17 mõttes lapsetoetuse suuruse muutumisel. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise summas 260 eurot kuus alates 01.09.2023 kuni 30.06.2024, so õppimise ajal xxxx. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.09.2024 kuni 30.06.2025 juhul, kui hageja omandab keskharidust xxxx, so õpib xxxx. Kohus rahuldab ka hageja tagasiulatuva elatisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku xxxx-31.03.2023 eest summas 215,64 eurot kuus, kokku 646,92 eurot (215,64 x 3) ja ajavahemiku 01.04.2023-30.06.2023 eest summas 260,33 eurot kuus, kokku 780,99 eurot (260,33 x 3). Kui hageja alustab pärast õpingute lõppemist xxxx õpinguid kõrghariduse omandamiseks või õppimist kutseõppe tasemeõppes, on hagejal võimalik pöörduda kohtusse vajadusel uue elatise nõudega. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole pooltel menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/