Aktiva Finance Group OÜ hagi K.T. ja T.T. vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine Aktiva Finants OÜ, registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja K.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-12636 osas, milles maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo
Pärsi ja jättis täitemenetluse kulud 1⁄2 osas Aktiva Finance Group OÜ ja 1⁄2 osas K.T. kanda (resolutsiooni p-d 5 ja 6).
2.Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, lisades sinna, et avalikust enampakkumisest laekuvad rahalised vahendid jagatakse „pärast täitekulude mahaarvamist“ K.T. ja T.T. vahel võrdselt.
5.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt K.T. ja T.T. kanda.
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 420 eurot ja mõista see Aktiva Finance Group OÜ kasuks solidaarselt K.T.lt ja T.T.lt välja.
7.Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgnev:
7.1.Hagi rahuldada.
7.2.Lõpetada kostja I K.T. ja kostja II T.T. ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr
XXXXXXX
kantud kinnisasjale, asukohaga
XXXXXXXXXXXX.
7.3.Võõrandada korteriomand registriossa nr XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXXX, avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada enampakkumisest laekuvad rahalised vahendid pärast täitekulude mahaarvamist K.T. ja T.T. vahel võrdselt.
7.4.Kanda kostjale I jäävad rahalised vahendid üle Julianus Inkasso OÜ-le (arveldusarve nr EE147700771000526428, viitenumbriga 715908332) kostja I kohustuste täitmiseks hageja Aktiva Finance Group OÜ (end. Aktiva Finants OÜ) ees, millised tulenevad 20.10.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-122001, 07.06.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-21-7073 ja 26.10.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-128880.
7.6.Mõista K.T.lt ja T.T.lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitiseks 970
eurot ja ringkonnakohtus kantud kulude hüvitiseks 420 eurot, s.o kokku 1390 eurot.
7.7.Määrata, et maakohtus kantud menetluskuludelt (s.o 970 eurolt) tuleb tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26. augustil 2022 Viru maakohtule hagiavalduse, milles palus lõpetada K.T. (kostja 1) ja T.T. (kostja 2) ühisomand kinnisasjale asukohaga XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) (korter) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Korteri müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääva raha palus hageja jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjale 1 jääva raha arvelt palus hageja täita kostja 1 kohustuse hageja ees, milleks on erinevate kohtulahenditega kostjalt 1 hageja kasuks välja mõistetud 10 193 eurot 40 senti, millele lisandub viivis. Hagiavalduse kohaselt on kolme kohtulahendiga kostjalt 1 hageja kasuks välja mõistetud raha, kuid neid kohtulahendeid ei õnnestu täita. Kohtutäituri Tatjana Afanasieva 7. juuni 2022. a õiendi kohaselt ei ole kostjal 1 muud sissetulekut peale sotsiaaltoetuste. Kostjale 1 ei kuulu sõidukeid, väärtpabereid ega osalusi ettevõttes. Kohtutäiturile teadaolevalt toimub kostja 1 suhtes kaheksa täitemenetlust kogusummas 21 181 eurot 2 senti. Seetõttu kinnitas kohtutäitur, et kostja 1 lahusvara ja sissetulekute arvelt ei saa nõudeid täita. Kostjad on abikaasad ja nende ühisomandisse kuulub korter. Hageja soovib korteri osas abikaasade ühisomandi lõpetamist, selle müümist avalikul enampakkumisel ning kostjale 1 müügist laekuvast osast oma nõude rahuldamist.
2.Kostja 1 palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 arvates kuulub korteri, mille jagamist hageja taotleb, kostja 2 lahusvarasse. Kostja 2 ostis korteri oma lahusvarasse kuulunud vara müügi. Kostja 1 ei ole korteriomandi ostmises osalenud ega seda rahastanud.
3.Kostja 2 palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja 2 vastuse kohaselt on kostjad on abielus alates XXXX. Kostjale 2 kuulus juba alates 2017. aastast liikmelisus garaažiühistus XXXX 2. 9. juunil 2022 müüs kostja 2 garaažiühistu liikmesuse 19 900 euro eest M.B.’le. Korteri ostis kostja 2 L.E. 21. juunil 2022 ehk pärast garaažiühistu liikmelisuse võõrandamisest saadud raha kättesaamist. Korteri ostuhind oli 7000 eurot. Seega on kostja 2 ostnud korteri küll abielu ajal, kuid ta ostis selle oma lahusvara hulka kuulunud garaažiühistu liikmelisuse võõrandamisega saadud raha eest, mis kuulus samuti kostja 2 lahusvara hulka. Järelikult kuulub korter kostja 2 lahusvara hulka ja selle jagamist ei saa nõuda. Korteriomandi müügilepingus ja kinnistusraamatus märgitu, et korter kuulub kostjate ühisomandisse, on ekslik Kui üks abikaasa on enne abielu sõlmimist enda huvides teinud tehinguid, millega ta on võtnud endale rahalisi kohustusi, millest saadud vahendeid ta on ka kasutanud enda huvides, siis on põhjendamatu ja teist abikaasat ebamõistlikult kahjustav nõuda nendest kohustustest tekkinud nõuete rahuldamiseks ühisvara (osalist) jagamist ning selle arvelt kohustuste täitmist. See oleks teist abikaasat ebaõiglaselt ja ebamõistlikult koormav. Seetõttu on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 14. juuni 2023. a otsusega hagi, lõpetas kostjate ühisomandi korterile. Maakohus määras, et korter võõrandatakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning enampakkumisest laekuv raha jagatakse kostjate vahel võrdselt. Maakohus määras, et kostjale jääv raha kantakse hageja nõuete rahuldamiseks üle Julianus Inkasso OÜ-le. Enampakkumise korraldajaks määras maakohus Rakvere kohtutäitur Raivo Pärsi ja jättis korteri võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud 1⁄2 osas hageja ja 1⁄2 osas kostja 1 kanda. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja menetluskulude katteks tema kasuks välja 970 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostjal 1 hageja ees võlgnevus ja kostjalt 1 ei ole täitemenetluses õnnestunud raha saada. Kostjad on abielus alates XXXX ja nende vahel kehtib varaühisuse varasuhe. Korter omandati 21. juunil 2022. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 järgi varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Maakohus ei nõustunud, et korter muutus kostja 2 lahusvaraks seetõttu, et kostja 2 kasutas korteri ostmiseks raha, mille ta sai endale kuulunud garaažiühistu liikmesuse müügist
9.juunil 2022. PKS §-st 25 ei tulene, et ühe abikaasa vallasasja võõrandamisest saadud raha arvelt kinnisasja omandamisel ei muutu teine abikaasa omandatud kinnisasja ühisomanikuks. Seega puudub seaduslik alus lugeda korter kostja 2 lahusvaraks. Lisaks eeldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust ja kostja 1 on korteriomandi ühisomanik ka kinnistusraamatusse kantud omanikukandest tulenevalt. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 järgi muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja
on tõendanud, et nõudeid kostja 1 vastu ei ole võimalik kostja 1 vastu algatatud täitemenetluste raames rahuldada, siis on hagejal õigus kostjate nõuda kostjate ühisvara jagamist ehk korteri ühisomandi lõpetamist. PKS 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 lõpetab kohus kaasomandi hagis või vastuhagis nõutud viisil. Kostja 2 ei ole esitanud hagi kostja 1 vastu, et taotleda alternatiivsel viisil ühisvara jagamist. Kostja 2 on üksnes teatanud, et tema ei soovi ühisvara jagamist. Maakohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ja määras korteri enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi, kuivõrd korter asub Lääne-Virumaal. Korteri võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud jättis maakohus 1⁄2 osas hageja ja 1⁄2 osas kostja 1 kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi (resolutsiooni p 5) ja osas, milles maakohus määras, et täitemenetlusega seotud kulud jäävad hageja ja kostja kanda (resolutsiooni p 6). Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles sinna ei ole märgitud, et korteri müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti määranud enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi. Maakohus on sellega lahendanud taotluse, mida ei ole esitatud. Hageja ei soovinud enampakkumise läbiviijaks kindla täituri määramist ja ta tahab ise valida, millise täituri poole pöörduda. On mõistlik, et enampakkumise viib läbi sama täitur, kes viib juba kostja 1 vastu täitemenetlust läbi. Samuti on maakohus valesti määranud, et täitekulud kannavad hageja ja kostja 1. Hageja ei ole sellist kulude kandmise viisi taotlenud, mistõttu ei saanud maakohus selliselt määrata. Samuti on see vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga, sest täitekulud tuleb arvestada maha korteri müügist saadud tulemist ja alles seejärel tuleb üle jäänud raha jagada. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 6, samuti p 3 osas, milles sinna ei ole märgitud, et korteri müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist.
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi (resolutsiooni p 5) ja jättis korteri võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud 1⁄2 osas hageja ja 1⁄2 osas kostja 1 kanda (resolutsiooni p 6). Ringkonnakohus täiendab maakohtu resolutsiooni punkti 3, lisades sinna, et enampakkumist saadavad rahalised vahendid jagatakse „pärast täitekulude mahaarvamist“ kostjate 1 ja 2 vahel võrdselt. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.
Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 alusel otsuse tervikresolutsiooni.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 osas, milles maakohus jättis sinna märkimata, et enampakkumist saadavad rahalised vahendid jagatakse kostjate 1 ja 2 vahel võrdselt „pärast täitekulude mahaarvamist“. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 5 ja 6. Maakohtu otsus on ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasikaebamata jõustunud.
8.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus ei määranud seal kindlaks, et korteri müügist saadud rahast tuleb esmalt maha arvata täitekulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle märkimine tingimata vajalik, sest täitemenetluses kinnistute müümisel laekuvast rahast võtab täitur esmalt maha täitekulud, sh oma tasu (TMS § 174 lg 2). Ka TMS § 95 lg 2 sätestab, et võlgnikule tagastatakse täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa. Seega võtaks kohtutäitur seaduse järgi sõltumata täitedokumendis märgitust korteri müügist saadud rahast esmalt maha täitekulud ning jagab alles seejärel ülejääva raha kostjate vahel. Siiski on selle märkimine õigusselguse huvides põhjendatud ja ringkonnakohus täiendab vastavalt hageja apellatsioonkaebuses esitatule maakohtu resolutsiooni p 3.
9.Maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi. Riigikohus on selgitanud, et iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-94-16, p 17; RKTKo 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 16). Seetõttu ei ole enampakkumise korraldaja kindlaksmääramine kohtulahendis iseenesest välistatud, kuid seda ei või teha ilma poole sellekohase taotluseta (TsMS kommenteeritud vlj II, § 445 komm 3.1.1.d). Praegu ei ole ükski menetlusosaline esitanud taotlust enampakkumise korraldaja kindlaksmääramiseks. Selliselt kohtulahendi täitmise korda kindlaks määrates rikkus maakohus TsMS § 4 lg-t 2 ja § 5 lg-t 1, sest lahendas taotluse, mida ei ole esitatud. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 5.
10.Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus määras, et enampakkumise korraldamise kulud jäävad võrdsetes osades hageja ja kostja 1 kanda (resolutsiooni p 6). Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud määrama, et täitemenetluse kulud arvatakse maha korteri müügist saadud rahast ning pärast seda alles jääv raha jaotatakse kostjate vahel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtul puudus alus jätta enampakkumise korraldamisega seotud kulud hageja kui sissenõudja kanda. Sissenõudja huve ebamõistlikult kahjustav oleks tõlgendus, kus sissenõudja peaks katma täitemenetluse kulud olukorras, kus tema hagi täitemenetluse korraldamiseks rahuldatakse. On tõsi, et kostja 2 ei soovinud korteri jagamist, kuid seadusandja on sätestanud võimaluse piirata täitemenetluse võlgniku abikaasa
õigusi sellega, et ta peab taluma enda ja võlgniku ühisvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamisest tekkivaid negatiivseid tagajärgi olukorras, kus võlgnikust abikaasa vara arvel ei ole võimalik sissenõudja nõuet rahuldada (PKS § 33 lg 3 teine lause). Tegemist on ühisvara omamisega kaasneva paratamatu riskiga. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 6.
11.Ringkonnakohus märgib kõrvalmärkusena, et maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 määranud, et kostjale 1 jääv raha kantakse üle Julianus Inkasso OÜ-le nende kohustuste täitmiseks, mis kostjal 1 on hageja ees. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (RKTKm 17.06.2023, 2-22-4541/22, p 9.1; RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 10). Samades lahendites on Riigikohus selgitanud, et asja enampakkumisel müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses on kohtutäituri pädevuses ja kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Seetõttu on maakohus ekslikult rahuldanud hageja taotluse, kui määras, kuidas peab kohtutäitur jaotama korteri müügist saadud raha. Selle peale ei ole kaevatud ning ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtu otsust selles osas tühistada.
12.Sõltumata eelmises punktis märgitust selgitab ringkonnakohus, et kohtutäiturile ei ole siduv maakohtu otsuse p-s 4 (ja käesoleva otsuse tervikresolutsiooni p-s 7.4.) sisalduv korraldus selle kohta, kuidas jaotada korteri enampakkumiselt saadav raha. Seda teeb kohtutäitur TMS § 105jj järgi pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel (TMS § 105 lg 1). Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel (TMS § 106 lg 1). Kui praegusel juhul otsustab kohtutäitur siiski jaotada korteri müügist saadava raha selliselt, nagu maakohus kindlaks määras (s.o hageja nõude rahuldamiseks), siis on teistel sissenõudjatel võimalik TMS § 109 lg 1 alusel esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Sellise hagi rahuldamisel võib kohus jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava (TMS § 109 lg 4).
13.Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, märkimata sealjuures, kas kostjad vastutavad kulude kandmise eest võrdsetes osades või solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel hagi täieliku rahuldamise tõttu jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on palunud apellatsioonkaebuses oma apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks määratata vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Ringkonnakohus andis
26.septembri 2023. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni 4. detsembrini menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja tähtaegselt seda ei teinud. Küll aga nähtub tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lg 1 teine lause), et hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt 420 eurot riigilõivu. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks
suuruseks ringkonnakohtus 420 eurot. Taotlust viivise väljamõistmiseks hageja ei esitanud (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.