Eesti Energia AS hagi Dafline Auto OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagi hind
7691,03 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Energia AS (reg.kood 10421629, asukoht Laki 24, Tallinn 12915) • Hageja lepinguline esindaja: Kaili Muru-Mölder (Eesti Energia AS, asukoht Ilmatsalu 5, Tartu 15014; e-post: [email protected]) • Kostja: Dafline Auto OÜ (reg.kood 10072673, asukoht Viljandi mnt 48, Tartu 50412; e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
•
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Energia hagi AS Dafline Auto vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Dafline Auto OÜ-lt Eesti Energia AS kasuks välja võlgnevus summas 4044,91 eurot (neli tuhat nelikümmend neli eurot ja 91 eurosenti).
Mõista Dafline Auto OÜ-lt Eesti Energia AS kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 390,88 eurot (kolmsada üheksakümmend eurot ja 88 eurosenti).
4.Mõista Dafline Auto OÜ-lt Eesti Energia AS kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 16.12.2015 tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3654,03 eurot.
5.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 70,9% ulatuses Dafline Auto OÜ ja 29,1% ulatuses Eesti Energia AS kanda.
8.Mõista Dafline Auto OÜ-lt välja menetluskulud 336,78 eurot (kolmsada kolmkümmend kuus eurot ja 78 eurosenti) Eesti Energia AS kasuks.
Tsiviilasi nr 2-15-18711 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.11. detsembril 2015 esitas Eesti Energia AS (hageja) Dafline Auto OÜ (kostja) vastu hagi elektrienergia ja võrguteenuste tarbimisest tekkinud võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Dafline Auto OÜ-l sõlmitud võrguettevõtja Elektrilevi OÜ-ga tarbimiskoha asukohaga Tartu Viljandi mnt 48 võrguteenusega varustamiseks võrgu- ja elektrileping 7929108873 (tlk 5-6) ja kuivõrd vaidlusalusel perioodil ei olnud kostjal sõlmitud vabaturulepingut elektrienergia tarbimiseks siis osutati talle avatud tarnet võrguettevõtja nimetatud müüja Eesti Energia AS poolt.
2.Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja (tlk 17) ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta (tlk 18).
3.Kostja tarbimiskohal avastati 01.07.2014, et arvesti ei mõõda L3 koormusi, mille kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr 156064 (tlk 22). Mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli kohaselt arvestil faasi L3 vooluandur on lõhutud (tlk 23). Rikkeperioodil tarbitud kogused leiti vastavalt tüüptingimustele (tlk 24). Peale akti koostamist, selle menetluse käigus võeti kostjaga telefoni teel ühendust ja selgitati avastatud olukorda ning peale arve ja arvestuse saatmist peeti ka akti ja arve koostamise asjaolude üle pikalt kirjavahetust.
4.Vaidlusalune arvesti on paigaldatud tarbimiskohale 14.10.2012 nõuetekohasena (tlk 58). Hageja on esitanud akti olukorra fikseerimise kohta nr 156064, kus on täpselt kirjeldatud milles seisneb mõõtevahendi mittenõuetekohasus. Arvesti klemmkarbi kaane plommid olid avamise tunnustega. Arvesti 3. faas ei reageerinud koormusele. Peale arvesti demonteerimist oli näha, et arvesti 3 faasi alla on paigaldatud vasest sild (tlk 52-56). Kirjeldatud olukorda kinnitas ka mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokoll, mille kohaselt oli faasi L3 vooluandur lõhutud ning mistõttu mõõdusüsteem ei tööta. Peale kontrolli võeti arvesti ka täiendavalt lahti, et täpsemalt selgitada miks arvesti ei fikseerinud 3. faasi kaudu tarbitud koguseid (tlk 57). Antud juhul on arvesti klemmkaan avatud, mida kinnitab sellel olnud plommide rikkumine ja arvestist väljuv 3. faasi klemm oli katkestatud ning paigaldatud lisaahel, mistõttu selle faasi kaudu tarbitud elektrienergia kogused ei läbinud arvestit.
5.Hageja on seisukohal, et esitatud tõenditega on tõendatud mittenõuetekohase mõõtesüsteemiga võrguteenuse kasutamine ja elektrienergia tarbimine ning kasutatud elektrienergia koguse ning võrguteenuste mahu ja nende maksumuse määramiseks tuli kasutada lepingus kokkulepitud arvutuslikku metoodikat. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 8.5 tuleb tasuda ka nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuste koguste eest lähtudes arvestuslikust metoodikast. Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS avatud tarne tüüptingimuste p 2.1 kohaselt on avatud tarne turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine ning vastavalt p 4.1 on tüüptingimuste alusel müüdud avatud tarne koguseks ostja tarbimiskoha mõõtepunktis vastavalt võrgulepingule mõõdetud või määratud elektrienergia kogused igas kauplemisperioodis. Kuna kostjal on lepingust tulenev kohustus tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest sh. ka mõõtmata koguste eest tasuda, on vaidlusaluse metoodika alusel koostatud arvete esitamine kooskõlas VÕS § 208 lg 1 ja 3.
Tsiviilasi nr 2-15-18711 Sellisele seisukohale on näiteks jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses tsiviilasjas nr 2-08-2897. Samuti ei nõustunud nimetatud tsiviilasjas kohus seisukohaga, et elektrienergia eest täiendavat tasumist oleks õigus nõuda vaid siis, kui isik oleks süüdi mõõteseadme rikkumises. Hageja ei ole kostjale antud juhul heitnud ette mõõdusüsteemi rikkumist, so. elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikku kasutamist, vaid on esitanud tõendid, et mõõdusüsteem oli pooltest sõltumatutel põhjustel mittenõuetekohane, mistõttu jäi osaliselt kogused mõõtmata ja nende eest tasumata ning nõuab tegelikult tarbitud koguste eest tasumist.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 4044,91 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2211,92 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis võrgulepingu alusel võlgnetavalt 2034,60 eurolt 0,10% päevas alates 12.12.2015 kuni põhinõude täitumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis avatud tarne korras müüdud elektrienergia eest võlgnetavalt 2010,31 eurolt 0,15% päevas alates 12.12.2015 kuni põhinõude täitumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
7.Vastuväitena kostja poolt avaldatule, märgib hageja, et kostja põhjendusi tarbimise muutumise kohta ei saa pidada adekvaatseks. Kostja ööpäevane keskmine tarbimine perioodil 14.10.201230.09.2014 on olnud 405 kWh. Võrguettevõtja andmebaasis fikseeritud näitude alusel on selgelt näha, et tarbimine alates 31.10.2013 fikseeritud näitudest on oluliselt langenud olles perioodil 30.09.2013-01.07.2014 keskmiselt 237 kWh/ööpäevas (tlk 63-65). Alates 03.11.2014-31.01.2016 on tarbimiskoha keskmine ööpäevane tarbimine olnud 505 kWh, seega veel suurem kui vaidlusalusele perioodile eelnenud perioodil. 03.11.2014 tuvastati, et tarbimiskohale 01.07.2014 paigaldatud arvesti on varastatud (tlk 66) ja nimetatud akti alusel samadel põhimõtetel täiendava arvestuse koostamise üle poolte vahel vaidlust ei olnud. Kostja seisukoht
8.Kostja on seisukohal, et esitatud nõue on täielikult tõendamata ja põhjendamatu ning vaidleb hagile vastu järgmistel põhjendustel.
9.Kostja on seisukohal, et kuna olukorra fikseerimise kohta tehtud fotosid ei ole hagiavaldusele lisanud, puudub kostjal võimalus visuaalselt tuvastada, kas olukorra fikseerimise aktis olevad asjaolud tegelikult esinesid. Kui tegemist oli hageja vara rikkumisega, oleks hageja pidanud vara rikkumisest/lõhkumisest teavitama ka politseid. Hageja ei teavitanud olukorrast ei kostjat ega ka politseid, vaid väljastas arve, mille tasumist nõuab. Kostja jaoks annab selline hageja käitumine alust arvata, et hageja poolt kirjeldatud olukorda tegelikkuses ei esinenud, sest hageja ei soovinud tagada kostjal ega ka politseil koheselt olukorraga tutvuda.
Mõõtesüsteemi erakorralise kontrolli protokolli kohaselt on vigastatud/ümber ehitatud arvesti skeem/mõõtesüsteem ja lõhutud on vooluandur. Kostjale teadaolevalt asub arvesti skeem/mõõtesüsteem ja vooluandur arvesti sees, mitte klemmkarbis, mille plommid olid väidetavalt rikutud. Kostjale teadaolevalt asuvad klemmkarbis juhtmete ühendused, mis on paigaldatud hageja poolt. Hageja ei ole väitnud, et klemmkarpi on avatud ja esineks kõrvalekaldeid juhtmete ühendamisel. Olukorra fikseerimise akti ja kontrolli protokolli kohaselt ei esinenud arvestil ühtegi vigastust, kõik arvestile paigaldatud plommid olid nõuetekohased, füüsiliste vigastuste esinemist arvestil ei leitud, st need puudusid.
11.Hageja ei ole selgitanud, kuidas on võimalik muuta arvesti sees asuvat mõõteskeemi/mõõtesüsteemi ja vooluandurit ilma arvestit avamata. Hageja ei ole selgitanud, millised olid klemmkarbi kaanel olnud plommide avamise jäljed, või millele tuginedes on võimalik järeldada, et plommidel on avamise jäljed. Kontrolli protokolli kohaselt on arvesti konstant, millega mõõdetakse arvesti impulsse kilovatt tunni kohta, õige. Seega mõõtis arvesti tarbitud elektrienergiat õigesti, mitte vähem nagu hageja väidab. Seega on hageja väited mõõtesüsteemi ja vooluanduri rikkumise kohta paljasõnalised ja tõendamata.
Tsiviilasi nr 2-15-18711
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oleks tarbinud elektrit ebaseaduslikult. Asjaolu, et hageja on paigaldanud nõuetele mittevastava arvesti, ei saa kaasa tuua olukorda, kus hageja suvalisel ajahetkel nö tuvastab mõõtesüsteemi rikkumise arvesti sees, kus nii visuaalselt kui füüsiliselt vigastused puuduvad ning esitab seejärel korrigeeritud arve hageja enda poolt määratud ajaperioodi eest. Kostjal puudus ja puudub ka käesoleval ajal igasugune võimalus kontrollida hageja poolt paigaldatud arvesti nõuetekohasust hageja enda poolt kehtestatud nõuetele. Arvesti on hageja omand, elektritarbimise mõõtmine toimub kauglugemise teel, st et kostja ei pea ise näite esitama ning hagejal on võimalus 24/7 kontrollida arvesti tööd kohapeale tulemata. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa toote praagist vms kostjale teadmata asjaoludest tulenevalt kaasnevat riski/tekkinud kahjumit panna kostja vastutusele.
13.Alternatiivselt märgib kostja, et juhul kui kohus peaks siiski kostja vastuväidetest hoolimata leidma, et hageja nõue on põhjendatud, tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: a) hageja on prognoosnõude koostanud lähtudes hageja enda tüüptingimustest ja võtnud prognoosi koostamisel võrdlusperioodiks 02.11.2012 kuni 02.07.2013. Väidetav rikkumine on aset leidnud 01.11.2013 kuni 01.07.2014. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millele tuginedes periood s.o 8 kuud, on kujunenud. Hageja on hagiavalduse p 1.2 kinnitanud, et kostja poolt tarbitud elektrienergia mõõtmine toimus kauglugemisega, s.t, et iga muudatus arvestist salvestub hageja andmebaasis. Hageja andmebaas ei tuvastanud 8 kuu jooksul kõrvalekaldeid. Hageja arvestus korrigeerimaks kostja elektritarbimist tagasiulatuvalt 8 kuu jooksul, on alusetu ning rikke periood tõendamata. Nii pikk rikkeperiood, mil hageja temale kuuluva rikkis arvestiga osutas teenust, on hageja teadlik käitumine ning sellest tulenevat väidetavad kahju ei pea kostja kinni maksma. Lisaks väärib märkimist, et kontrolli protokollis on tuvastatud, et arvesti konstant oli õige, mis omakorda tähendab, et arvesti mõõtis kostja elektritarbimist nõuetekohaselt. Osaliselt töötava arvesti kasutamine hageja poolt on hageja äririsk, millest tekkivat kahju peaks hageja nõudma arvesti tootjalt, mitte tarbijalt. b) Kostja selgitab, et kasutas 2012/2013 kütteperioodil elektrikütet. Vaidlusaluseks perioodiks 2013/2014 oli kostja üle läinud gaasiküttele, mis tõi kaasa ka olulise elektrienergia tarbimise vähenemise. Lisaks oli 2014 aasta erakordselt soe (tlk 45), mille tulemusel vähenes elektrienergia kasutamine veelgi. Kostja on seisukohal, et temal kui tarbijal on õigus vähendada püsikulutusi, sh asendada elektriküte odavama gaasikütte vastu. Hagejal puudub õigus elektrienergia tarbimise vähenemisel esitada kostjale alusetuid ja tõendamata korrigeerituid arveid perioodi eest, mil kostja on kõik arved nõuetekohaselt tasunud. Kohtu seisukoht
14.Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Asjas ei ole vaidlust selles, et Dafline Auto OÜ-l on sõlmitud võrguettevõtja Elektrilevi OÜ-ga 27.09.2011, tarbimiskoha asukohaga XXXX, võrguteenusega varustamiseks võrguleping nr 7929108873 (tlk 5-6) ja kuivõrd vaidlusalusel perioodil ei olnud kostjal sõlmitud vabaturulepingut elektrienergia tarbimiseks siis osutati talle avatud tarnet võrguettevõtja nimetatud müüja Eesti Energia AS poolt.
16.Võrgu- ja elektrilepingu p 2 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused ja Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimused müügikohustuse alusel ning vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse ja elektrienergia hinnakirjad. Tüüptingimustes ja hinnakirjades sätestatu on pooltele täitmiseks kohustuslik. Pooled ei ole tüüptingimuste kehtivust vaidlustanud.
17.Võrgulepingu tüüptingimuste (tlk 7-16) p 8.1 kohaselt mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras kauglugemisega mõõtesüsteemiga. Vastavalt tüüptingimuste p 10.1 maksab ostja võrguettevõtjale hinnakirja alusel võrgutasu, õigusaktides määratud tasu, sealhulgas elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu ning muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel
Tsiviilasi nr 2-15-18711 olevale viitenumbrile ning p 10.4 kohaselt kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval.
18.Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 8.5 lähtub nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise või võrku andmise korral, mis ei ole tingitud ostjast, võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest arvestades sesoonsusest tuleneva eripäraga. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust, keskpingel eelmisel kuul maksustatud võrguühenduse kasutusvõimsuse korrutamisest ajaperioodiga tundides. Nimetatud arvestuspõhimõtet ei rakendata juhtudel, kui on tegemist elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega.
19.Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS avatud tarne tüüptingimuste p 5.1 kohaselt maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile ning p 5.3 kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,15% tähtajaks tasumata summast päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval.
20.Kostja tarbimiskohal avastati 01.07.2014, et arvesti ei mõõda L3 koormusi, mille kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr 156064 (tlk 22). Mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli kohaselt oli arvestil faasi L3 vooluandur lõhutud (tlk 23). Rikkeperioodil tarbitud kogused leiti vastavalt tüüptingimustele (tlk 24). Peale akti koostamist, selle menetluse käigus võeti kostjaga telefoni teel ühendust ja olukorra fikseerimiseks tehti 8 fotot (tlk 22).
21.Vaidlusalune arvesti on paigaldatud tarbimiskohale 15.10.2012 nõuetekohasena (tlk 58). Hageja on esitanud akti olukorra fikseerimise kohta nr 156064, millest nähtuvalt olid arvesti klemmkarbi kaane plommid avamise tunnustega. Arvesti 3. faas ei reageerinud koormusele. Peale arvesti demonteerimist oli näha, et arvesti 3 faasi alla on paigaldatud vasest sild (tlk 52-56). Kirjeldatud olukorda kinnitas ka mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokoll, mille kohaselt oli faasi L3 vooluandur lõhutud ning mistõttu mõõdusüsteem ei tööta. Peale kontrollist tulemist võeti arvesti ka täiendavalt lahti, et täpsemalt selgitada miks arvesti ei fikseerinud 3. faasi kaudu tarbitud koguseid (tlk 57). Antud juhul oli arvesti klemmkaan avatud, mida kinnitab sellel olnud plommide rikkumine ja arvestist väljuv 3. faasi klemm oli katkestatud ning paigaldatud lisaahel, mistõttu selle faasi kaudu tarbitud elektrienergia kogused ei läbinud arvestit.
22.Kostja väited selle kohta, et tema ei ole arvestit rikkunud ja arvesti oli hageja paigaldatud ning tema kontrolli all, ei oma antud asjas tähtsust. Hageja poolt 01.07.2014 olukorra fikseerimise akti nr 156064 ja esitatud fotodega on tõendatud, et elektriarvesti 3. faasi klemmide alla oli paigaldatud vasest sild, mille tagajärjel arvesti 3. faas ei reageerinud koormusele. Seega kostja elektrienergia mõõteseade oli rikutud ja sellest tulenevalt oli kostjal võimalik elektrienergiat kasutada koguseliselt rohkem, kui seda näitas arvesti. Antud juhul ei oma tähtsust see, kes põhjustas elektriarvesti rikkumise. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingust on hageja kohustatud tasuma saadud võrguteenuse ja tarbitud elektrienergia eest.
23.Millise konkreetse perioodi jooksul kostja elektrit tarbis ja see mõõtmata jäi, ei ole võimalik tuvastada. Seetõttu on hageja arve koostamisel lähtunud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustest madalpingel üle 63A ja keskpingel (tlk 7-16), mille p 8.5 (tlk 11) sätestab, et nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise või võrku andmise korral, mis ei ole tingitud ostjast, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest arvestades sesoonsusest tuleneva eripäraga. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust, keskpingel eelmisel kuul maksustatud võrguühenduse
Tsiviilasi nr 2-15-18711 kasutusvõimsuse korrutamisest ajaperioodiga tundides. Nimetatud arvestuspõhimõtet ei rakendata juhtudel, kui on tegemist elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega. Punkt 8.6 sätestab, et punktis 8.5. nimetatud viisil edastatud elektrienergia koguste arvestusperioodiks loeb võrguettevõtja perioodi alates võrgulepingu sõlmimise päevast või varasema mõõtesüsteemi kontrollimise päevast, kuid mitte üle 12 kuu tagasiulatuvalt. Kontrollnäidu võtmist või mõõteandmete kogumist ei loeta mõõtesüsteemi kontrolliks.
24.Hageja on toimiku materjalidest nähtuvalt lähtunud rikkeperioodi tuvastamisel ja võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest (tlk 24-25). Sellest tulenevalt on elektrienergia koguste arvestusperioodiks kujunenud 01.11.201301.07.2014, mis on kooskõlas eelnevalt nimetatud tüüptingimustega.
25.Hageja on esitanud kohtule andmed kostja elektri tarbimiste kohta perioodil 02.11.201202.07.2013 ja 01.11.2013-01.07.2014, millest nähtub, et võrdlusperioodil oli tarbimine päeval 51964 kw/h ja öösel 21621 kw/h. Võrreldes rikkeperioodiga on see kogus olnud võrdlusperioodil päevase tarbimise puhul 21855 kw/h võrra suurem ja öise tarbimise puhul 9490 kw/h võrra suurem. Seega on rikkeperioodi tarbimine oluliselt madalam kui võrdlusperioodi oma, mis samuti kinnitab haginõude põhjendatust. Hageja on eelnevast tulenevalt arvestanud võrdlusperioodi ja rikkeperioodi näitude vahe alusel kostja tegeliku elektritarbimise. Sellest tulenevalt on hageja koostanud 15.09.2014 kostjale rikkeperioodi eest arve nr 176769602768 summas 4683,38 eurot. (tlk 26-30). Kostja ei ole põhinõude arvestuse metoodikat vaidlustanud. Seega põhinõue summas 4044,91 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
26.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Hageja on määratlenud viivise arvestamise alguskuupäeva ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest esitatud arve tasumise kuupäevaga ning seetõttu peab kohus nimetatud kuupäevast lähtuma. Kohus ei nõustu aga hageja poolt aluseks võetud pooltevahelise Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel punktist 10.4 tuleneva viivisemääraga 0,1% päevas ja Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS avatud tarne tüüptingimused avatud tarne lepingu katkemisel punktist 5.3 tuleneva viivisemääraga 0,15% päevas õigeaegselt tasumata summalt, kuna nõude sisuks ei ole võlgnevus lepingu järgi tarbitud elektrienergia eest. Seetõttu peab kohus õigeks lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus lahendites nr 2-11-45373 ja 2-13-9518. Võttes aluseks hageja poolt kostjale võlgnevuse tasumiseks esitatud arve, tuleb kostjal maksta hagejale VÕS § 113 lg-s 1sätestatud määras viivist alljärgneva arvestuse alusel: Arve nr 176769602768, maksetähtpäev 29.09.2014, summas 4044,91 eurot. Võlaperiood
Põhisumma 4044,91
% aastas 8,15%
% päevas 0,022329
Summa päevas 0,903188
Perioodis päevi
Perioodi summa 83,996
30.09.201431.12.2014 01.01.201510.12.2015
4044,91
8,05%
0,022055
0,892105
306,884
Kokku:
390,88
Tsiviilasi nr 2-15-18711
27.Seadusjärgne viivis kõikidelt tasumata arvetelt alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni (10.12.2015) on kokku 390,88 eurot.
28.Alates kohtuotsuse tegemisest tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista kostjalt TsMS § 367 kohaselt välja edasiulatuvalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Põhinõude täies ulatuses rahuldamise ja viivisenõude osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 70,90% Dafline Auto OÜ ja 29,10% Eesti Energia AS-i kanda.
31.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 475 eurot (riigilõiv), mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 175 lg 1 mõttes.