2-22-16791
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Paluoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.12.2023. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-16791
Tsiviilasi
Lxxxxx Sxxxxxx hagi Hxxx Sxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes
Hagi hind
Hinnata hagi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lxxxxx Sxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn, xxxxxxxxxxx maakond; e-postx Kostja: Hxxx Sxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxx, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxaakond; e-post: x 15.02.2023. a.
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluse käik Lxxxxx Sxxxxxx esitas 08.11.2022. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse Hxxx Sxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitudxxxxxxxxxxx. a xxxxxxx. Hageja soovib pärast lahutust kanda perekonnanime Sxxxxxx. Ühiseid alaealisi lapsi ei ole. Hagiavaldusele on lisatud abielutunnistus. 22.11.2023. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohus pidas tsiviilasjas 15.02.2023. a kohtuistungi Lxxxxx Sxxxxxxx ja Hxxx Sxxxxxxx osavõtul. 22.02.2023. a määrusega peatas kohus menetluse (mitte kauemaks kui kuueks kuuks) ning kohus andis pooltele võimaluse pöörduda perenõustamisele. Kohus uuendas 30.08.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16791 menetlust ning küsis kostjalt täiendavad seisukohad ja taotlused abielu lahutamise küsimuses. Kostja soovis perenõustamiseks antud tähtaja pikendamist ning kohus nõustus tähtaja pikendamisega kuni 14.11.2023. a. Kostja teavitas 27.11.2023. a kohut asjaolust, et perenõustamine ei õnnestunud. Kostja käis kahel korral üksinda nõustamisel ning hageja kohale ei tulnud. Hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde nii 22.08.2023.a kirjalikus seisukohas kui ka 08.12.2023.a telefonilisel ärakuulamisel. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja tahe abielu lahutamiseks on kestev ja abielu tuleb lahutada. Sunniviisiliselt kedagi abielus hoida ei saa. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on pooled sellest kokkuleppest lahti öelnud ja ei soovi seda enam täita. Pooled selgitasid oma seisukohti kohtuistungil 15.02.2023. hageja seisukohad pole muutunud pärast kohtuistungit, perenõustamist ega nõustamiseks antud täiendavat aega. Puuduvad argumendid, et sundida hagejat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist. Perenõustamine positiivset tulemust ei andnud. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Hageja soovib pärast abielu lahutamist jätta perekonnanimeks Soosaar. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.