Võlaõigus › Kompromissilepingud

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja 11.04.2016 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu kokku 1729,46 eurot – riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 1129,46 eurot (15.03.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud 665,71 eurot ja perioodi 01.03. kuni 11.04.2016 eest 463,75 eurot) (tlk 21-22, 32-33). Summad ja arvestus on esitatud käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja teatas 02.05.2016 e-kirjas, et tal ei ole menetluskuludele vastuväiteid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu 15.02.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-161-11 p 7). Seega on kohtul õigus kontrollida hageja menetluskulusid vaatamata sellele, et kostja ei esitanud vastuväiteid. Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 600 eurot. Hageja esindaja tunnitasu oli 153,39 eurot (käibemaksuta) ja ajakulu 7,36 t (tlk 24-25, 35-38). Hagejat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat Eero Tonka. TsMS § 175 lg 1 I lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märkis, et Riigikohus on 11.02.2015 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 põhjendanud ja selgitanud, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kuigi Riigikohus pidas konkreetses asjas tunnitasu 153 eurot käibemaksuta põhjendatuks, pidas Riigikohus sellist tunnitasu siiski keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. Riigikohus jäi nimetatud lahendis oma varasemate seisukohtade juurde, mille järgi üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

2/3

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, ning milles on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta ja tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot käibemaksuga (seega 122,91 eurot käibemaksuta). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult ega asjaolude poolest tavapärasest keerulisem. Pigem on tegemist lihtsa vaidlusega, kus asjaolude ja tõendite maht oli minimaalne – hageja nõuab võlatunnistuse ning võla ajatamise kokkuleppe alusel võla tasumist, kostja ei ole raha nõuetekohaselt tasunud ega võlga vaidlustanud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu 130 eurot käibemaksuta. Ajakulu kohta märgib kohus esm alt, et see ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise osas 0,75 t. Riigikohus on 11.11.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ülejäänud osas leiab kohus, et tsiviilasi ei olnud asjaolude ja tõendite poolest mahukas ega õiguslikult keerukas, samuti ei esitanud kostja menetluses nõudele vastuväiteid. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, menetluse käiku, hageja esindaja tehtud vajalikke toiminguid (sh toimingud seoses võimaliku kompromissiga) ning hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni, peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 4 t ulatuses. Eeltoodust lähtudes on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku 520 euro ulatuses (4*130). Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1120 eurot (600+520). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata õigusabikulu 609,46 eurot osas (1129,46-520). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.