Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2023 otsus muutmata ja A.P. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.P. (hageja) esitas 10. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.A.i, B.B. ja C.C.i (kostjate) vastu elatise suuruse muutmiseks. Hageja palus muuta kokkulepitud elatise suurust ning mõista alates 1. jaanuarist 2023 välja elatis 600 eurot kuus, s.o igale kostjale 200 eurot. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kohustus Tartu Maakohtu 12. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud kompromissi kohaselt tasuma kostjatele elatist kokku 1126 eurot kuus, s.o 292 eurot kostja kohta ja lisaks 250 eurot kostjatega seotud lisakulude hüvituseks. Kompromissi ei sõlmitud kostjate tegelikke vajadusi arvestades, see oli vaid hageja vastutulek. Hageja taotleb kohtult elatise vähendamist, sest kompromissiga kokku lepitud summa on oma eesmärgi täitnud. Seadused on muutunud ning miinimumelatis vähenenud. Tõusnud on lasteja peretoetused, mis katavad olulises osas kostjate vajadused. Noorim laps on juba piisavalt vana, et kostjate ema saaks minna tööle. Hageja töövaldkond on ehitussektor, mis on tugevas languses ja avaldab otsest mõju hageja sissetulekutele. Hageja tervislik seisund on alates 2019. aastast märgatavalt halvenenud ning 2023. aasta seisuga on hageja töövõime oluliselt vähenenud.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kompromissiga kokkulepitud summa oli miinimumelatisest märkimisväärselt kõrgem ning arvestas kostjate tegelikke vajadusi. Kostjate igakuised vajadused ei ole vähenenud. Elukallidus on märgatavalt tõusnud ning kostjate varasema elustandardi tagamiseks tuleks elatist selle vähendamise asemel tõsta. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhistusi, et kostjate igapäevased kultused oleksid võrreldes kompromissi kinnitava määruse tegemise ajaga vähenenud. Hageja südamehaigus ei ole hagejal seni takistanud enda kohustuste täitmist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendid, et tema töövõime on 2023. aasta seisuga oluliselt vähenenud. Hageja südame rütmihäired diagnoositi aastaid tagasi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, lõpetas alates 6. maist 2023 hageja kohustuse tasuda kostjatega seonduvate lisakulude hüvitamine 250 eurot igas kuus, kuid jättis muutmata Tartu Maakohtu 12. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud kompromissist tuleneva hageja kohustuse tasuda igale kostjale elatist 292 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kompromissi kinnitamise ajal oli 292 eurot elatise minimaalmääraks. Samas ei saa üksnes sellest teha järeldust, et poolte tahe oli suunatud elatise kindlaks määramisele viisil, et elatise summa muutuks igakordselt koos elatise miinimumsuuruse muutumisega. Sellise soovi olemasolul pidanuks pooled sõlmima kompromissi osana ka vastavasisulise kokkuleppe. Sellist kokkulepet kompromissi tekstist ega ka kohtumääruse põhjendavast osast ei nähtu. Seadusjärgse elatise miinimummäära vähenemine ei too aga kaasa kindlas summas välja mõistetud elatiste ümberarvestamist. Seega ei ole üksnes õigusliku olukorra muutus ja seadusjärgse miinimumelatise vähenemine praegusel juhul aluseks igakuise elatise vähendamiseks. Hageja on rõhutanud, et kostjate vajaduste katteks ei kulu nii palju raha ning tõendatud ei ole kostjate vajaduste suurust. Maakohus selgitas, et üksnes see, et kostjate hädapäraste eluvajaduste katteks võiks hageja hinnangul piisata ka mõnevõrra väiksemast rahasummast, ei anna alust varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatise muutmiseks. Kompromissis kokkulepitud elatise suurust saab muuta siis, kui elatise väljamõistmise aluseks olevad elulised asjaolud on oluliselt muutunud. Tõendamiskoormis selles osas on hagejal kui asjaolude muutumisele tugineval poolel. Hageja on esile toonud, et tal on südamerütmihäired. Üksnes see asjaolu ei ole praegusel juhul elatise vähendamise aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tervisehäire takistaks tal vajalikus määras ülalpidamist teenida ning et tema sissetulek oleks seetõttu vähenenud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seis on muutunud niivõrd oluliselt, et ta ei suuda enam kompromissiga kokkulepitud määras elatist tasuda. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud ka sellele, et kompromissi sõlmimise ajaga võrreldes on oluliselt tõusnud peretoetused, mis katavad osaliselt kostjate vajadused. Maakohus pidas seda hageja väidet õigeks, kuid leidis, et praegusel juhul ei too toetuste oluline tõus erandlikult kaasa elatise vähendamist. Maakohu arvestas seejuures nii elukalliduse tõusu kui ka asjaolu, et peretoetuste tõusust tulenev ülalpidamiskoormuse vähenemine tuleks jagada võrdselt mõlema vanema vahel, väheneks hageja kohustus kostjatele elatist maksta ligikaudu 10, 84 eurot kuus lapse kohta. Alates 1. aprillist 2023 on miinimumelatise suurus oluliselt tõusnud, seetõttu ei pruugiks 200 eurot kuus lapse kohta lähitulevikus enam olla suurem või vähemalt võrdne miinimumelatisega. Maakohus leidis, et hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis peaks katma kõiki kostjate vajadusi ning hagejal puudub seadusest tulenev kohustus lisaks igakuisele elatisele täiendavalt suuremate väljaminekute katmises osaleda. Eelduslikult on elatise summa piisavalt suur, et katta lapsest eraldi elava vanema rahaline panus lapse kasvatamiseks täies ulatuses. Maakohus jättis igale kostjale makstava elatise 292 eurot kuus muutmata. Hagejal on kompromissist tulenev kohustus tasuda elatise osana igakuist kostjatega seotud lisakulude katteks hüvitist 250 eurot, mis oli eelkõige mõeldud hageja suurema panusena kostjate ülalpidamisse ajal, mil ema oli väiksema lapse eest hoolitsemise tõttu kodune. Maakohtu hinnangul sai pidada põhjendatuks, et hageja kattis kostjatega seonduvad kulutused suuremas osas kuni noorima lapse kolmeaastaseks saamiseni. Maakohus otsustas lõpetada lastega seonduvate lisakulutuste hüvitamise 250 eurot kuus alates kostja II kolmeaastaseks
saamisest 6. mail 2023. Maakohus jättis kehtima kohtulahendi täitmise korra, tasuda elatis kostjate ema pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks sama kuu eest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 12. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud kompromissist tuleneva hageja kohustuse tasuda igale kostjale elatist 292 eurot kuus ning teha uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust ning otsus ei ole seaduslik. Maakohus ei arvestanud piisavas ulatuses asjaoluga, et muutus õiguslik olukord elatise suuruse arvestamisel. Uue korra järgi saab arvestada laste- ja peretoetustega, mis katavad olulises osas kostjate vajadusi. Lisaks on saanud noorim laps piisavalt vanaks, et kostjate seaduslik esindaja saaks minna tööle ning panustada kostjate ülalpidamisse ka rahaliselt. Põhjendatud elatise suurus kostjatele oleks vastavalt 196, 16 eurot, 206, 16 eurot ja 175, 24 eurot kuus. Lapsetoetust kostjate eest saab kostjate ema. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-20-9571, et kohustatud vanemal on õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele ka kohtulikult kinnitatud kompromissi puhul.
5.Kostjad (vastustajad) vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
ja
paluvad
jätta
Maakohus on võtnud arvesse, et oluliselt on tõusnud peretoetused, mis katavad osaliselt kostjate vajadused. Lastetoetus laekus ka kompromissi sõlmimise hetkel kostjate emale ja kuigi vahepeal on tõusnud peretoetused, siis on märkimisväärselt tõusnud ka elukallidus. Puudub vähimgi alus lugeda peretoetuste tõusu selliseks, mis ületab kostjate vajadusi. Samuti on hageja avaldanud valmisolekut tasuda lisaks elatisele ka teatud osa kostjatega seotud suurematest ühekordsetest kulutustest. Kompromissiga mõisteti hagejalt välja elatis seaduses sätestatud minimaalsest määrast kõrgemas määras. Riigikohus leidis otsuses nr 2-20-9571, et õigusliku olukorra muutumisele on võimalik tugineda ka kohtulikult kinnitatud kompromissi korral, aga seda üksnes siis, kui vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud menetlusnorme ega materiaalõigust. Hageja ei ole apellatsioonkaebust esitades võtnud arvesse kõiki maakohtu poolt esitatud seisukohti. Otsuses on arvestatud kõiki hageja poolt esitatud väiteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema hagi kostjatele makstava igakuise elatise suuruse osas ning jättis muutmata Tartu Maakohtu 12. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud kompromissist tuleneva hageja kohustuse tasuda igale kostjale elatist 292 eurot kuus. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, otsust
vaidlustatud ei ole ning maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõigust ning ei ole rikkunud menetlusõigusnorme. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
7.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus lähtus õigesti vaidluse lahendamisel TsMS § 459 lg-st 1, asudes hindama, kas hageja väidetud elulised asjaolud olid oluliselt muutunud võrreldes 12. mai 2021 kompromissi sõlmimise seisuga või olid need asjaolud tekkinud pärast nimetatud kuupäeva. Apellatsioonimenetluses tugineb hageja elatise vähendamisel oma nõude alusena üksnes õigusliku olukorra muutumisele ja alates 1. jaanuarist 2022 kehtivale PKS § 101 regulatsioonile koosmõjus rakendussättega PKS § 2172 lg 2. Apellatsioonkaebusest on võimalik aru saada, et hageja ei soovi kostjatele kompromissis kokkulepitud suuruses elatist maksta seetõttu, et alates
1.jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvutatav elatis oleks väiksem kui kompromissis kokku lepitud elatis. PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohus on asjakohaselt viidatud sätteid tõlgendades selgitanud, et õigusliku olukorra muutumisele tuginedes saab kohtusse pöörduda elatise vähendamise nõudega üksnes siis, kui elatis on varasemat välja mõistetud või kokku lepitud seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras. Maakohtu tõlgendus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-20-9571 p-s 13, et need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne 1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks poolte tahe kompromissi sõlmimisel leppida kokku kostjatele elatise maksmises seadusjärgses miinimummääras. Seda ei tõenda üksnes asjaolu, et pooled leppisid elatise suuruseks ühele lapsele kokku 292 eurot kuus, mis kokkuleppe sõlmimise hetkel vastas seadusega kehtestatud elatusraha miinimumile. Arvestada tuleb ka seda, et pooled leppisid kokku ka täiendava elatusraha 250 eurot kuus kolmele lapsele kokku, järelikult leppisid pooled kokku elatises, mis oli suurem kui seadusjärgne miinimummäär lapse kohta. Seega ei sa üksnes õigusliku olukorra muutus olla aluseks kokku lepitud elatise suuruse vähendamisele ja maakohus jättis põhjendatult hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, et elatis alaealisele lapsele ei võiks olla suurem kui PKS §-s 101 sätestatud elatis. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 3 sätestab samuti selgelt, et kohtu poolt välja mõistetud elatis võib olla välja mõistetud suuremas summas kui PKS § 101 alusel arvutatud summa lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Käesolevas asjas ei ole millegagi põhjendatud hageja seisukoht, et tema ei pea alates 1. jaanuarist 2023 maksma kostjatele elatist 12. mai 2022
kohtulikult kinnitatud kompromissis kokku lepitud 292 eurot kuus üksnes seetõttu, et kokku lepitud elatis on suurem kui PKS §-s 101 sätestatud elatis. PKS §-s 101 sätestatud elatise suurus on ajas muutuv. Ringkonnakohus märgib, et alates 1. jaanuarist 2024 väheneb lasterikka pere toetus 650-lt eurolt 450-le eurole (perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse § 1 p 1), misjärel on elatise kalkulaatori järgi kolmele lapsele makstav PKS § 101 järgne miinimumelatis kokku 749, 07 eurot kuus, mis on rohkem kui hageja pakutud elatis kolmele lapsele 600 eurot kuus.
8.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.