2-23-12132/8 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-23-12132 25.09.2023. Kostja esitas 09.10.2023 vastuse hagile ja 27.10.2023 täiendava seisukoha. Hageja esitas 20.11.2023 täiendava seisukoha. Hagejate nõuded Hageja I palub hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine miinimum elatis T L V (sünd. xxxx) kasuks alates 25.08.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 229,97 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja I palub mõista kostjalt välja elatise võlgnevuse 2023 augusti eest 81,80 eurot. Hageja II palub hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine miinimum elatis M V V (sünd. xxxx) kasuks alates 25.08.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 195,47 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palub mõista kostjalt välja elatise võlgnevuse 2023 augusti eest 81,80 eurot. Hageja III palub hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine miinimum elatis L N V (sünd. xxxx) kasuks alates 25.08.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 219,97 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja III palub mõista kostjalt välja elatise võlgnevuse 2023 augusti eest 81,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt, hagejate seaduslik esindaja kolis 2023 märtsis koos lastega pere senisest ühisest kodust xxxx välja ning elab üüripinnal xxxx. Lapsevanemad käivad mõlemad tööl ja saavad palgatulu. Vanemate vahel ei ole kokku lepitud suhtluskorda lastega suhtlemiseks. Lapsed elavad põhielukohaga kõik emaga ning hageja I T L V on erivajadustega laps. Kostja manipuleerib lastega, meelitab neid enda juurde, kohtub nn salaja ja loob väärkuvandit emast ning valetab lastele, et ema on paha ning soovib neile halba. Laste isa tegeleb laste (ennekõike hageja III) manipuleerimisega. Hageja I suhtes on isa huvi suhtlemise osas suhteliselt minimaalne. Hageja I vajab tugiisiku tuge, mis on tasuline teenus. Laste ema on nõudnud mitmel korral isalt elatise maksmist. Isa ei soovi elatist tasuda ning väidab, et lapsed võivad tema juures elada ning ta veedab nendega aega koos. Paraku ei ole võimalik laste emal selliselt majanduslikult toime tulla, et tagada lastele enda juures senine elustandard ning väljakujunenud elustiil, seejuures arvestades, et M (hageja II ) käib igakuiselt veel ka tasulises koolis. Kulude kokkuhoiu vähendamiseks ei ole välistatud lapse koolivahetus. Hageja I T L V igakuised vajadused ja kulud on järgmised, kokku 1081 eurot: eluasemekulud 95 eurot; toidukulud 160 eurot; transpordikulud 70 eurot; sidekulud 16 eurot; tervishoiukulud 300 eurot; hügieenitarbed 70 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 160 eurot; riided ja jalanõud 140 eurot; muud vältimatud püsikulutused 70 eurot.

2-23-12132 Hageja II M V V igakuised vajadused ja kulud on järgmised, kokku 937 eurot: eluasemekulud 95 eurot; toidukulud 160 eurot; transpordikulud 70 eurot; sidekulud 42 eurot; tervishoiukulud 60 eurot; hügieenitarbed 30 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 300 eurot; riided ja jalanõud 120 eurot; muud vältimatud püsikulutused 60 eurot. Hageja III L N V igakuised vajadused ja kulud on järgmised, kokku 743 eurot: eluasemekulud 95 eurot; toidukulud 160 eurot; transpordikulud 70 eurot; sidekulud 20 eurot; tervishoiukulud 50 eurot; hügieenitarbed 55 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 150 eurot; riided ja jalanõud 140 eurot; muud vältimatud püsikulutused 60 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt esialgu minimaalses suuruses elatise tasumist, kuigi hageja I kulutused on tegelikkuses juba täna oluliselt tema erivajadusest tulenevalt märgatavalt suuremad kui terve lapse igakuised kulud. Juhtumil kui kohus hindab laste vajadusi, siis peavad hagejad ka võimalikuks et kohus hindab vajadusi vastavalt Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringule laste vajaduste kohta. Lastel ei ole olnud vahelduvat elukohta ning koolikohustuse täitmine toimub ema juurest. Kuigi hagejate poolt esitletud summad laste vajaduste osas on suuremad kui minimaalne elatise nõude suurus, siis nõuavad hagejad minimaalses ulatuses elatist kostjalt ning sellise nõude tõendamiskoormise täitmine on sellisel juhul madalam. Hageja III vajab füsioteraapiat ja muid teenuseid tulenevalt oma erivajadusest. Vastavalt elatise kalkulaatorile tuleb igakuine elatis minimaalse elatise arvestuses kokku summas 645,41 eurot kõigi kolme hageja peale. Juhtumil, kui kostja asub vaidlust venitama ning leiab, et antud summa on ülepaisutatud, siis jätavad ka hagejad endale õiguse asuda elatise summa üle vaidlema ning suurendavad elatist vastavalt tegelikele kuludele ning esitades sellekohased tõendid kohtule. Hetkel on hagejad arvestanud elatisekalkulaatori alusel elatise minimaalset suurust, arvestades seejuures ka suurperetoetust ja lapsetoetusi (lisa 3 elatiskalkulaator). Kostja ei ole tasunud augusti eest elatist, kuigi hagejate seaduslik esindaja on seda küsinud, seega nõuavad hagejad august kuu eest ka elatise võlgnevuse tasumist. Vaidluse jätkumisel ei välista hagejad ka selles osas nõude suurendamist. Kokkuvõtvalt on hagejate nõue miinimumelatise nõue arvestades elatiskalkulaatori arvestust. 25.08.2023 hagi täienduse kohaselt, kostja on tasunud 25.08 s.o vahetult peale elatise nõude esitamist täiendavalt 200 eurot elatist. Seega kokku augustis tasutud elatise summa 3 lapse peale on 400 eurot. Eelnevast tulenevalt on elatise nõue tagasiulatuva perioodi eest võlas kokku 245,41 eurot. Hagejad täpsustavad, et kostja on võlgu igale hagejale 81,80 eurot augustikuu elatist (245,41:3= 81,80 eurot). Hagejate nõue on jätkuvalt minimaalne elatise nõue. 20.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt, hagejad esitavad kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu. Sellest lähtudes on hagejate seadusliku esindaja kohustused igakuise pangalaenu kohustuse tõttu veelgi suurenenud ning kostja on saanud hüvitist 10 000 eurot. Seega on kostjal piisavalt vahendeid, et tasuda ka elatist. Kostja ei ole pidanud varasemalt mõistlikuks hagejate seadusliku esindaja poolt vastu võtta pakutud kompromissi. Hagejad paluvad seega hagi rahuldada minimaalse elatise suuruses ja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

2-23-12132 09.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt, hagiavalduses on teadlikult esitatud ebaõigeid väiteid ja varjatud kohtu eest tegelikke asjaolusid. TsMS § 3 lg 1 kohaselt on võimalik pöörduda kohtusse vaid juhul, kui isiku õigused vajavad kaitset. Kostja täidab ülalpidamiskohustust ning kohtusse pöördumine hagejate poolt ei ole põhjendatud. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja tunnistab hagejate ees ülalpidamiskohustust ega vaidle vastu elatise tasumisele, kuid leiab, et elatise summa suurust tuleb korrigeerida vastavalt ülalpidamise osutamisele vahetult lastega aega veetes. Kostja esitab kohtule päevad, mil hagejad viibisid kostja juures: -August 2023: 03.08.3023, 06.08.2023, 07.08.2023, 10.08.2023, 16.08.2023, 17.08.2023, 20.08.2023, 21.08.2023, 24.08.2023, 26.08.2023. Hagejad viibisid kostja juures kokku 10 päeva. -September 2023: 01.09.3023-03.09.2023 (kõik lapsed viibisid isa juures), 11.09.202312.09.2023 (hageja II viibis isa juures), 13.09.2023 (käis hagejaga III arsti juures), 17.09.2023 (kõik lapsed viibisid isa juures), 21.09.2023 (hageja II viibis isaga), 22.09.2023-23.09.2023 (kõik lapsed viibisid isa juures), 25.09.2023-27.09.2023 (kõik lapsed viibisid isa juures). Hageja I viibis kostja juures kokku 9 päeva, hageja II viibis isa juures kokku 12 päeva, hageja III viibis isa juures kokku 10 päeva. Kostja tasus ja tasub ka praegu igakuiselt hagejatele elatist. Augustis on kostja tasunud kokku 400 eurot (lisa 1 lk 2), kuna hagejad viibisid isa juures 10 päeva, lisaks viibis hageja II laagris kokku 5 päeva, mille eest tasus kostja summas 200 eurot. Augustis on kostja ostnud lastele riided ja jalatsid summas kokku 118,44 eurot (lisa 2), hagejale I ostis vajalikud tooted summas 12,48 eurot (lisa 3). Kokku on augustis hagejatega seotud kulud summas 730,92 eurot (400 + 200 + 118,44 + 12,48). Septembris tasus kostja hagejate seaduslikule esindajale kokku 500 eurot (lisa 1 lk 2), hagejad viibisid isa juures 9-12 päeva. Kostja on tasunud hageja II huviringi eest summas 102,00 eurot (lisa 4 lk 4) ning on ostnud vajalikud esemed kooliks ja riided summas kokku 126,51 eurot. Kokku on septembris hagejatega seotud kulu summas 728,51 eurot (500 + 102+126,51). Hagejate seaduslik esindaja on kohtule esitanud tabeli, millest nähtud, et igakuised kulutused on summas kokku 2761 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et lastega seotud kulud on sellises ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks hagejate ema poolt esitatud tabel kulude kohta järgmiselt: -transpordikulud: kulud on ebaselged, hagejad ei ole kuidagi neid põhjendanud; -sidekulud ei ole põhjendatud; -kulutused tervishoiule summas 300 eurot + 60 eurot + 50 eurot on ülepaisutatud, kostja on seisukohal, et keskmine tervishoiu kulu on 6 eurot lapse kohta; -hügieenitarbed summas 70 eurot + 30 eurot + 55 eurot; antud kulud on ülepaisutatud, kostja on seisukohal, et keskmine kulu on 8 eurot lapse kohta; -kooliga seotud kulud summas 160 eurot + 300 eurot + 150 eurot; antud kulud on välja mõeldud, samuti ei vasta tõele, et hageja II käib erakoolis; kostja kinnitab, et hageja II ei õpi erakoolis; -riided ja jalanõud summas 140 eurot + 120 eurot + 140 eurot; antud kulud on ülepaisutatud. -muude kulude kandmine on samuti ebaselge, kuid hagiavalduses on toodud välja summa kokku 190 (70 + 60 + 60). Hagejate seaduslik esindaja väidab, et isa suhtleb hagejaga I minimaalselt ning samuti, et hageja I vajab tugiisiku tasulist teenust. Laste ema esitab ebaõiged andmed, kostja suhtles ja suhtleb hagejaga I, hageja I viibib isa juures koos teiste lastega, seega on lapse ema väide arusaamatu. Samuti ei ole hagejate seaduslik esindaja esitanud tõendit või dokumenti selle kohta, et hageja I vajab tugiisiku teenust, seega kostja palub jätta laste ema väite tähelepanuta. Hagiavalduses märgitud hagejate ülalpidamiskulud on kõik ülepaisutatud ja tõendamata, mistõttu ei ole need esitatud mahus vajalikud ega põhjendatud. Lisaks tuleb arvestada, et

2-23-12132 vanem, kes lapse nimel teise vanema vastu elatise nõude kohtusse esitab, peab kandma samas mahus lapse elamiskulusid, milles ta nõuab elatist teiselt vanemalt. Käesolevas menetluses on aga täielikult tõendamata hagejate seadusliku esindaja poolt hagejate ülalpidamiskulude kandmine ja nende väidetava kandmise summa. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on kasutanud elatise kalkulaatorit, millest nähtub, et kostja igakuine kohustus on summas kokku 182,89 eurot. Lapse 11.a elatis on 82,46 eurot; lapse 9.a elatis on 35,05 eurot; lapse 3.a elatis on 65,38 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on käitunud äärmiselt pahatahtlikult nii kostja, hagejate kui ka kohtu suhtes, kui on alusetult esitanud kostja vastu hagi, püüdes kohtule jätta kostjast muljet kui isikust, kes oma last ülal pidada ei taha. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed selle vanema juures viibivad. 27.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt, kostja on seisukohal, et vara jagamine ei ole käesoleva menetlusega seotud, seega hagejate poolt pakutud kompromiss ei ole mõistlik, samuti notari lepingu sõlmimisega ei ole kostja kindel, et hagejate ema ei pöördu kohtusse elatise suurendamise nõudega. Seoses sellega jääb kostja 09.10.2023 esitatud seisukoha juurde. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 99 lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

2-23-12132 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas alates 25.08.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama kui elatise nõue on esitatud alammääras. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Hagejad on kostja lapsed ja pooled ei ela perena koos, seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos emaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hagejate ema on hagejatele ülalpidamist andnud vastavalt ülalpidamisvõimele ja vähemalt miinimumsummas ning on sellega hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja ei ole esitanud menetluses väidet, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu hagejatele elatist maksta vähemalt miinimumsummas, mistõttu kohus ei tuvasta kostja ülalpidamisvõimet. Kostja on vastuses hagile kuupäevaliselt esile toonud, et kõik hagejad viibivad kostja juures igas kuus 9-12 päeva ja on esitanud teabe 2023 augustikuu ja septembrikuu kohta. Hagejad ei ole sellele vastu vaielnud. Samuti ei ole hagejad vastu vaielnud kostja vastuses märgitud kulutustele, mida kostja on hagejate ülalpidamiseks teinud vahetult. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejad elavad kostja juures märgitud päevadel igakuiselt ööpäevaringselt või ulatuses, mille tõttu oleks põhjendatud elatise vähendamine. Kohus leiab, et ööpäevaks tuleb lugeda järjestikused 24 tundi, mil laps viibib kohustatud vanemaga nii, et ta ei viibi selle aja jooksul teise vanemaga, kuid võib veeta osa ajast ilma kohustatud vanemata igapäevaste tegevustega (lasteaias, koolis, huvitegevustega, sõpradega), kui kohustatud vanem kannab sel ajal lapsega seotud kulud (nt transport). Menetluses esitatud teabest ei nähtu, et hagejate vanemad on kokku leppinud, et lapsed elavad osa ajast isa juures. Kuna hagejad soovivad kostjalt elatist miinimummääras, ei tuvasta kohus hagejate põhjendatud kulutusi nende ülalpidamisele. Hagejate elatise miinimumsummad on PKS § 101 lg 1 järgi järgmised: L N V (11.a) 206,16 eurot kuus; M V V (9.a) 175,24 eurot kuus; T L V (3.a) 196,16 eurot kuus. Elatise summa kokku on 577,56 eurot.

2-23-12132 Arvutuskäik: Baassumma 249,78 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1685 * 0,03 = 50,55 eurot. 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot. Lasterikka pere toetust saab elatise nõudja. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. laps L N V: eemaldatakse lapse (11.a) elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 300,33 - (325/2)/3 = 246,16 laps M V V: eemaldatakse lapse (9.a) elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 300,33 - (325/2)/3 = 246,16 laps T L V: eemaldatakse lapse (3.a) elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 300,33 - (325/2)/3 = 246,16 Lapsetoetus Lapse L N V (11.a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 246,16 - (80/2) = 206,16 eurot. Lapse M V V (9.a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 246,16 - (80/2) = 206,16 eurot. Lapse T L V (3.a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 246,16 - (100/2) = 196,16 eurot. Lapse jagatud elukoht Laps (11.a) veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 206,16 eurot. Laps (9.a) veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 206,16 eurot. Laps (3.a) veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 196,16 eurot. Elatist saavad lapsed samas peres Vanim laps (11.a) saab elatise täismäära, elatis on 206,16 eurot. Lapse (9.a) ja vanema lapse (11.a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15% vähendatud määra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 206,16 * 0,85 = 175,24 eurot. Elatis on 175,24 eurot. Lapse (3.a) ja vanema lapse (9.a) vanusevahe on suurem kui 3 aastat, mistõttu laps saab täismäära. Elatis on 196,16 eurot. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata.

2-23-12132 Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, mille kohaselt kostja on ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 maksnud hagejatele elatist kokku 2520 eurot, hagejate ema pangakontole on tehtud makseid selgitusega „lastele“ summas 400 eurot. Seega on kostja lastega seonduvateks kuludeks ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 maksnud hagejate ema pangakontole 2920 eurot, so keskmiselt 7 kuu jooksul 417,14 eurot kuus, so keskmiselt 139,05 eurot igale hagejale. Lastega seonduvateks makseteks peab kohus ka järgmisi pangakontolt nähtuvaid makseid, kokku summas 528 eurot: 14.03.2023 selgitus „osteopat“ 50 eurot; 20.03.2023 selgitus „M osteopat“ 50 eurot; 29.03.2023 selgitus „ortoos 1“ 110 eurot; 29.03.2023 selgitus „ortoos 2, jalatsid“ 130 eurot; 02.04.2023 selgitus „L“ 100 eurot; 21.04.2023 selgitus „M keramika“ 22 eurot; 29.05.2023 selgitus „M keramika“ 22 eurot; 22.06.2023 selgitus “M keramika Mai June“ 44 eurot. Kostja on tõendanud xxxx OÜ 07.08.2023 arvega nr xxxx summas 12,48 eurot ja pangakonto väljavõttel 24.04.2023 xxxx OÜ-le tehtud maksega summas 51,75 eurot ja pangakonto väljavõttel 14.06.2023 xxxx OÜ-le tehtud maksega summas 172,86 eurot, tasumise lastele vajaliku terviseabivahendite eest kokku summas 237,09 eurot. Kostja on tõendanud pangakonto väljavõttel 29.07.2023 xxxx OÜ-le tehtud maksega summas 199 eurot; 02.03.2023, 11.04.2023, 12.05.2023 xxxx MTÜ-le tehtud maksetega kokku summas 375 eurot; 12.07.2023 maksega summas 57 euro ja 25.09.2023 maksekorraldusega xxxx summas 102 eurot, tasumise M V Vile vajalike teenuste ja huviringide eest kokku summas 733 eurot. Kostja on tõendanud esitatud ostukviitungitega, et lastele on 2023 augustis ostetud erinevaid riideid kokku summas 105,25 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on tasunud 2023 augustis M V Vi laagris viibimise kulu 200 eurot ja 2023 septembris on ostnud lastele vajalikke esemeid kooliks ja riideid kokku summas 126,51 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 tasunud hagejate ema pangakontole seoses hagejate kuludega 2920 eurot ja tasunud hagejatele vajalike teenuste ja kaupade eest 1603,34 eurot. Kostja on maksnud hagejatele elatist ja on tasunud hagejate kulusid ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 kokku summas 4523,34 eurot, so keskmiselt 7 kuu jooksul 646,19 eurot kuus, so keskmiselt 215,40 eurot igale hagejale. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja maksab laste ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid laste kulusid ning et kostja täidab laste suhtes ülalpidamiskohustust piisavalt. Samas ei ole pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja tasunud hagejatele elatist regulaarselt ja vastavalt PKS § 100 lg 4 iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista.

2-23-12132 Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagejate nõuded osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejatele välja igakuise elatise alates 01.10.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. Hageja I T L V elatise miinimumsumma on 196,16 eurot kuus, hageja II M V V elatise miinimumsumma on 175,24 eurot kuus ja hageja III L N V elatise miinimumsumma on 206,16 eurot kuus. Kostjal on võimalik väljamõistetud elatise maksmisel arvestada alates 01.10.2023 juba tasutud elatisega. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatise suurus muutub, kui muutub PHS § 17 mõttes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Elatise suurus muutub, kui elatise suurust on põhjendatud vähendada vastavalt PKS § 101 lg 6 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded mõista välja elatis 2023 augustikuu ja septembrikuu eest, kuna kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 2023.a augustis ja septembris maksnud hagejatele elatist ja on tasunud hagejatele vajalikke kulutusi kokku vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/