Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
06.mail 2016.a., Tallinnas
Hagihind
2-15-113565 AS XXXX hagi XXXX vastu 19.01.2015.a. üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1 434,57 euro, viivise 677,40 euro ja täiendava viivise nõudes 2 869,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja Raivo XXXX (e-post: XXXX); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post:
XXXX);
Kostja lepinguline esindaja Marek Aunver (Kähri & Partners Law Firm OÜ, Narva mnt 5, Tallinn; e-post: [email protected]; [email protected]).
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Raivo XXXX Kostja lepinguline esindaja Marek Aunver
06.04.2016.a.
Resolutsioon
1.Rahuldada AS XXXXhagi XXXXvastu 19.01.2015.a. üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1 434,57 euro, viivise 677,40 euro ja täiendava viivise nõudes osaliselt.
4.Välja mõista XXXXAS-i XXXXkasuks viivis 0,5 % päevas 120,06 eurolt alates 06.05.2015.a. kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
5.Välja mõista XXXXAS-i XXXXkasuks viivis 0,5 % päevas 120,06 eurolt alates 06.06.2015.a. kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
6.Välja mõista XXXXAS-i XXXXkasuks viivis 0,5 % päevas 120,06 eurolt alates 06.07.2015.a. kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
7.Välja mõista XXXXAS-i XXXXkasuks viivis 0,5 % päevas 120,06 eurolt alates 06.08.2015.a. kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
8.Välja mõista XXXXAS-i XXXXkasuks viivis 0,5 % päevas 120,06 eurolt alates 06.09.2015.a. kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
9.Jätta hageja menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda.
10.Välja mõista XXXXAS-i XXXXkasuks menetluskulu kokku summas 462,50 eurot.
11.Välja mõista AS-ilt XXXXXXXXkasuks menetluskulu kokku summas 85 eurot.
12.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXXXAS-i XXXXkasuks välja menetluskulu summas 377,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.AS XXXXesitas kohtule hagi XXXXvastu 19.01.2015.a. üürilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1 434,57 euro, viivise 677,40 euro ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud (0,5 % põhinõudest iga päeva eest) alates 03.11.2015.a. kuni 757,17 euroni (viivised kokku põhinõude summa ulatuses 1 434,57 euroni), juhul kui kohus käsitleb põhivõlgnevus üürivõlgnevusena (kahju korral hageja viivist ei nõua) nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjaga sõlminud 19.01.2015.a. Tallinnas XXXXkinnistu omanikuna sellel asuva hoone 1A esimesel korrusel asuva garaaži (23 m2) osas äriruumide üürilepingu, leppides sellega muuhulgas kokku kuuüüri (p 3.3.) suurusega 100 eurot (lisandub käibemaks) ja kommunaalkulude tasumise (p 3.4.) ning tähtaja 18.01.2016.a. Üürilepingu lisaks oleva 19.01.2015.a. ruumide üleandmise-vastuvõtmise aktiga kohustus üürnik tasuma tema poolt tekitatud signalisatsiooni häiretest tingitud üürileandja kahjud, sh vastav valveteenuse kulu, ning tasuma eraldi elektrikasutuse eest ning üüritud kinnistul sõidukite peatumise eest. 31.03.2015.a. e-kirjaga väitis kostja paljasõnaliselt, et temal ei ole mingit võimalust lepingulisi makseid maksta ja avaldas soovi leping lõpetada. Kiri on käsitletav lepingu ühepoolse lõpetamise avaldusena. Hageja sellega ei nõustunud ja jätkas lepinguliselt arvete esitamist, käsitledes kostja avaldust lepingu p 7.6.3. kohaselt teadaandena lepingu lõpetamise soovist, mille järgi leping lõpeb 6 kuu möödudes, s.o 30.09.2015.a. Hageja taotleb põhinõude käsitlemist lisaks kostja üürivõlgnevusele alternatiivselt ka lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitusena. Hageja palub
menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulu kokku summas 650 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastavalt üürilepingu p. 3.4. lisanduvad üüritasule kommunaalkulud (üldelekter, signalisatsioon, valve, üldvesi, koristus, remont, prügivedu, halduskulud, hoolduskulud (elektrisüsteemide, signalisatsiooni) 1,50 eurot/m2 kuus, millele lisandub käibemaks (20%). Mis teeb kokku 23m2 x 1,50 eurot x 20% KM = 41,40 eurot kuus. Sama punkti kohaselt üürnik kohustus eraldi tasuma elektri ja vee eest vastavalt arvesti näidule. Peale arve saamist avastas kostja, et hageja rikub lepingu tingimusi ehk nõuab põhjendamatult tasumist kasutamata elektri eest. Kostja püüdis hagejalt saada selgitusi selle kohta, mille alusel hageja arvestab nii suurt kostjapoolset elektrikulu, kuid hageja ei suutnud esitada kostjale seaduslikke põhjendusi. Kuna hageja ei nõustunud arvestama elektrit lepingus sätestatud viisil, s.o vastavalt reaalselt tarbitud arvesti näitudele, siis kostja ütles lepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel alates 31.03.2015.a. ja andis hagejale ülesütlemise vaidlustamiseks tähtaja 30 päeva ehk kuni 30.04.2015.a. Hageja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ning jätkas kostjale alusetute üüri, kommunaal- ning viivisarvete esitamist. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud alternatiivne lepingulise kahju hüvitamise asjaolud on põhjendamata ja alusetu kuna kostja oli lõpetanud lepingu erakorraliselt vastavalt VÕS § 313 ja § 314 lg 1 sätestatule ja seega ei ole kostja lepingut rikkunud ja kohustatud hagejale lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitama. Kostja loeb VÕS § 313 ja § 314 lg 1 alusel üürileping ülesöelduks alates 31.03.2015.a. Hageja nõue välja mõista kostjalt viivist VÕS § 100, § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 alusel on samuti alusetu kuna kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja õigusabikulu summas 170 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 2 869,14 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Kohus on pooltele nimetatut selgitanud 22.09.2015.a. kohtumääruse p. 3 (t/l 45-46) ja 06.04.2016.a. toimunud kohtuistungil (t/l 109-110).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 14.12.2015.a. kohtumääruses (t/l 95) kui ka 06.04.2016.a. kohtuistungil (t/l 109-110).
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel on 19.01.2015.a. sõlmitud äriruumide üürileping tähtajaga kuni 18.01.2016.a. (t/l 18-22, 23). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 31.03.2015.a. esitas kostja hagejale erakorralise ülesütlemise avalduse alates 31.03.2015.a. ning seejärel lahkus kostja üüripinnalt.
7.Pooled on erimeelt selles, kas kostja on öelnud poolte vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu kehtivalt üles ning kas kostjal on kohustus tasuda üüri ja kommunaalmakseid ka kuus kuud peale üürilepingu lõpetamise avalduse edastamist hagejale.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
9.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul nõuab hageja poolte vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu täitmist VÕS § 108 lg 1 ja § 271 järgi.
10.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 313 lg 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
11.Poolte vahel 19.01.2015.a. sõlmitud äriruumide üürilepingu punkt 7.6.2 järgi loetakse leping lõppenuks kui üks pool on teatanud teisele ette 6 kuud lepingu lõpetamise soovist (t/l 20).
12.Kostja on hagejale edastanud 31.03.2015.a. e-kirja, millises teatab, et seoses finantsilise olukorraga ei ole kostjal enam mingit võimalust maksta igakuiselt üüri ning fikseeritud summat ja samuti paigaldada elektriarvestit ning sellega seoses soovib kostja erakorraliselt lõpetada üürilepingu äriruumi (garaaži) Juhkentali 11 kohta 31.03.2015.a. (t/l 23, 73).
13.Riigikohus on oma 09.11.2010.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-84-10 leidnud, et Riigikohtu praktika järgi eeldab VÕS § 313 lg 1 rakendamine mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral (vt Riigikohtu 21. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-162-04, p 14). Kolleegium lisab, et viidatud sätte eesmärgiks on tagada üürilepingu jätkamise võimatusel selle õiglase lõpetamise võimalus. Samuti on kolleegium selgitanud, et VÕS § 313 lg 1 kohaldamine nõuab kohtult diskretsiooniotsuse tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda, kas üürilepingu ülesütlemiseks oli olemas mõjuv põhjus, ning diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 21).
14.Kohtule esitatud äriruumide üürilepingu punktist 3.3 ja 3.4 nähtub, et üürniku poolt igakuiselt makstava äriruumi üüri suurus on 4,35 eurot/m2 kuus. Kokku moodustab üür käesoleva lepingu allakirjutamisel 100 eurot kuus, mille maksmisel lisandub käibemaks (20 %). Üüritasule lisanduvad kommunaalkulud (üldelekter, signalisatsioon, valve, üldvesi, -
koristus, -remont, prügivedu, halduskulud, hoolduskulud (elektrisüsteemide, signalisatsiooni) 1,50 eurot/m2 kuus, millele lisandub käibemaks (20 %). Kommunaalteenuste hinda korrigeeritakse prügiveoteenuse, vee, elektrienergia kallinemisel proportsionaalselt. Eraldi maksab üürnik elektri ja vee eest vastavalt arvesti näitudele (t/l 18).
15.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et üleandmis-vastuvõtmise aktist tuleneb, et üüripinnal puudus elektriarvesti ning et tasu elektrienergia eest ei sisaldu kommunaalteenuste lepingulises hinnas. Pooled on osundatud aktis kokku leppinud, et elektrikasutuse eest tuleb tasuda täiendavalt, lähtudes seadme võimsusest ning arvestades kasutust 24h ööpäevas, vastavalt AS Eesti Energia hinnakirjale (t/l 23).
16.Seega ei saanud kostjale tulla üllatuslikult, et hageja nõuab viimaselt elektrienergia eest tasumist vastavalt AS-i Eesti Energia poolt kehtestatud hinnakirjale ning mitte vastavalt elektriarvestile. Sellest tulenevalt ei saanud kostjale olla ka teadmata, et üüripinnal puudus elektriarvesti, kuivõrd vaidlevad pooled on seda märkinud eelpool nimetatud üleandmisvastuvõtmise aktis (t/l 23).
17.Õiguskirjanduses on leitud, et esineks VÕS § 313 lg 1 sätestatud üürilepingu ülesütlemise õiguslik alus, tuleb hinnata, kas kõiki asjaolusid arvesse võttes saab eeldada, et ülesütlemist soovib lepingupool lepingu täitmist ei jätka. Selle hindamisel tuleb lähtuda ka mõlema lepingupoole huvidest. Reeglina peab kumbki lepingupool saama lähtuda sellest, et leping kehtib korralise lõppemiseni. Seega tuleb hinnata kahe lepingupoole huve ja võtta seisukoht, kas konkreetsed asjaolud on ülesütlemist sooviva lepingupoole jaoks sedavõrd olulised, et need kaaluvad üles teise lepingupoole huvi lepingu korralise lõppemise kehtivuse osas (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 238).
18.Kostja on tuginenud äriruumi üürilepingu lõpetamise avalduse esitamisel enda majandusliku olukorra muutumisele. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja tõendanud enda majandusliku olukorra muutumist ning ei ole teinud usutavaks, et viimasel esines eriline huvi üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seda enam olukorras, kus kohtule edastatud e-kirjadest nähtub, et tegelik põhjus üürilepingu ülesütlemiseks on asjaolu, et kostjale pole arusaadav talle esitatud kommunaalkulude ning elektrienergia arvestamise alused (t/l 71-75).
19.Kohus leiab, et hagejal on olnud õigustatud ootus, et poolte vahel sõlmitud äriruumide üürileping kehtib selles märgitud tähtajani, s.o kuni 18.01.2016.a. Kostja tuginemine asjaolule, et kommunaalkulude tasu ületas üüri ei ole antud juhul õige, kuivõrd hageja on kommunaalkulude tasu arvestanud vastavalt lepingu p. 3.4 moodustades igakuiselt kogusummas 34,50 eurot (1,5 eurot x 23m2) (t/l 63, 63a, 64). Samuti on elektrienergia eest tasu arvestatud vastavalt kokkulepitule (t/l 23).
20.Seega ei ole antud juhul kostja käsitlus erakorralise üürilepingu ülesütlemisest õige ning kostja 31.03.2015.a. e-kirja tuleb käsitleda üürilepingu lõpetamise avaldusena kooskõlas lepingu p. 7.6.2 (t/l 20). Sellest tulenevalt lõppes üürileping 30.09.2015.a.
21.VÕS § 296 lg 3 järgi peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse.
22.Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda hagejale poolte vahel sõlmitud üürilepingu järgi üüri perioodi aprill 2015.a. kuni september 2015.a. eest, kuivõrd poolte vahel sõlmitud
üürileping lõppes 30.09.2015.a. Nimetatud kohtu seisukohta toetab ka Riigikohtu 05.06.2016.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-179-15 p. 18, milles on leitud, et VÕS § 296 lg 3 järgi ei vabasta üürnikku üüri maksmise kohustusest ka asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud (vt ka Riigikohtu 18. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-09, p 14; 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 32).
23.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 01.04.2015.a. kuni 01.09.2015.a. eest põhivõlgnevuse summas 1 434,57 eurot, viivise summas 677,40 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud (0,5 % põhinõudest iga viivitatud päeva eest) alates 03.11.2015.a. kuni 757,17 euroni (viivised kokku põhinõude summa ulatuses 1 434,57 euroni), juhul kui kohus käsitleb põhinõuet üürivõlgnevusena (kahju korral hageja viivist ei nõua) (t/l 84).
24.Poolte vahel sõlmitud äriruumide üürilepingust nähtub, et kostja poolt üüritava pinna suuruseks on 23 m2 ning ühe ruutmeetri hinnaks 4,35 eurot kuus (lepingu p. 3.3, t/l 18). Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu üürivõlgnevuse summas 720,36 eurot (6 kuud x 100,05 eurot = 600,30 + 20 %) nõudes, mis on arvestatud perioodi aprill 2015.a. kuni september 2015.a. eest.
25.Hageja nõue välja mõista kostjalt lisaks üürisummale ka kommunaalmaksed, s.h elekter arvete nr. 315215, 315270, 01062015/22, 01072015/22, 03082015/22, 01092015/22 ja 315558 (t/l 24-28, 86, 89) alusel kokku summas 714,21 eurot kohtu hinnangul rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta on neid kulutusi hagiavalduses märgitud perioodil kandnud ning nimetatud kulude nõudmine kostjalt ei ole kooskõlas VÕS § 296 lg 3.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.Poolte vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu punktist 5.2 nähtub, et lepingus sätestatud maksekohustusega viivitamise korral kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5 % tasumata summast päevast iga tasumisega viivitatud päeva eest (t/l 19). Lepingu punkt 3.5 järgi tasutakse üür algava kuu eest ja kommunaalkulud kuu 5.kuupäevaks (t/l 18).
28.Hageja poolt kohtule esitatud viivisearvestuse kohaselt on hagejal kostja vastu viivisenõue perioodi aprill 2015.a. kuni september 2015.a. eest summas 677,40 eurot (t/l 84). Kostja leiab, et kuivõrd viimasel puudub võlgnevus hageja ees, siis ei ole kohustust tasuda ka viiviseid. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja viivise nõude suurusele ja arvutuskäigule esitanud ei ole.
29.Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt, tuleb korrigeerida hageja viivise nõuet ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis 0,5 % päevas alates 06.04.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.05.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.06.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.07.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.08.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni,
kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.09.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
30.Eelnevast tulenevalt leiab kohus kokkuvõtlikult, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele üürivõlgnevus summas 720,36 eurot ja viivis 0,5 % päevas alates 06.04.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.05.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.06.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.07.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.08.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro, viivis 0,5 % päevas alates 06.09.2015.a. summalt 120,06 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle 120,06 euro.
31.Kuivõrd kohus rahuldab osaliselt hageja primaarnõude, siis ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele kahju hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 442 lg 8.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 869,14 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
35.Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb käesoleva tsiviilasja hageja menetluskulud 50 % ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagiavaldus on rahuldatud ligikaudu poole hageja rahalise nõude ulatuses.
36.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 925 eurot, millest riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulu kokku summas 650 eurot (t/l 50, 108, 112). Kostjal ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirja osas (t/l 110).
38.Tõendatud on, et hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 275 eurot (t/l 2, 31, 91). Seega leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 137,50 eurot (275 x 50 %).
39.Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 650 eurot. Kuivõrd kostja ei ole nimetatud summale vastu vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 325 eurot (650 x 50 %).
40.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 462,50 eurot, millest riigilõiv summas 137,50 eurot ja õigusabikulu summas 325 eurot.
41.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 170 eurot (t/l 115). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud õigusabikuluga ning see vastab tsiviilasja materjalidele. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 85 eurot (170 x 50 %).
42.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 377,50 eurot (462,50 – 85).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.