Pärnu Maakohus
Kohtunik
Brigitta Mõttus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. november 2023, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-14793
Tsiviilasi
J Ki hagiavaldus K Ki ja G Ki vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J K, Kostja I: K K Kostja II: G K )
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Hageja esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, eelmise kohtumääruse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-16-3840 on möödunud 7 aastat ja tänaseks on oluliste asjaolude muutumise tõttu alust taotleda menetluse algatamist elatismaksete vähendamiseks, seoses uue seaduse kehtima hakkamisega. Kohus jättis 19.10.2023 määrusega hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 30.10.2023 hagiavalduse. 01.11.2023 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse teistkordselt käiguta ja määras hagejale
2-23-14793 tähtaja 14 päeva hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte KÄPO kaudu 08.11.2023. Seega möödus puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg 22.11.2023. Hageja puudusi ei kõrvaldanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja ei ole hagis sisalduvaid puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Kuna hageja ei ole hagiavalduses sisalduvaid puudusi kõrvaldanud, siis keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses on asjaolud märgitud oluliste puudustega, s.o hagi sissejuhatavas osas puuduvad kostjate andmed; hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid, kas ta on senini kostjatele elatist tasunud või pöördunud kostjate poole elatise vähendamise küsimuses; hageja ei ole märkinud, millise elatise summani soovib hageja elatise vähendamist mõlema kostja (lapse) suhtes. Samuti ei ole hagis märgitud, mis ajast alates soovitakse elatise vähendamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi kostjate vastu elatise väljamõistmiseks ei ole perspektiivne. Kohtul ei ole võimalik ise hageja nõuet ümber kujundada. Kohus on teinud hagejale ettepaneku nõude aluseks olevate asjaolude esitamiseks, kuid hageja ei ole kohtu ettepanekule reageerinud. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.