Mõista XXXX Express Credit AS kasuks välja menetluskulu kokku 165,75 eurot. XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Express Credit AS esitas 02.11.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX1 200,89 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2015.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 06.01.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Express Credit AS esitas 29.01.2016.a hagi XXXXvastu põhinõude 400 euro, intressi 158,60 euro, võla sissenõudekulude 35 euro ja lepingujärgsete viiviste nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 05.02.2016. a kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.04.2015.a laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastati kostjale laen 400 eurot. Laen tuli tagastada hiljemalt 24.09.2015.a koos intressiga. Kostja on jätnud laenu täies ulatuses tähtaegselt tasumata. Hageja ütles laenulepingu 01.09.2015.a üles. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus oli kokku 593,60 eurot, sh põhivõlg 400 eurot, intress 158,60, võla sissenõudekulud 35 eurot. 29.01.2016.a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 258 eurot. Hageja vähendas lepingujärgset viiviste summat 51,60 euro võrra ja palub välja mõista lepingujärgsed viivised summas 206,40 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue tagastamata laenu väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1.
6.27.04.2015.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping 400 euro saamiseks (tl 26-28). Laenusumma 400 eurot kanti kostja arvelduskontole 27.04.2015.a (tl 29). Laen tuli tagastada hiljemalt 24.09.2015.a. Laenulepingu kohaselt oli aastane intressimäär 156%, viivisemäär 0,43% päevas ning krediidi kulukuse määr 333,52%. Laenulepingu üldtingimuste (tl 28–35) punkti 9.7 kohaselt on laenuandja poolt laenusaajale saadetud teadete tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga: meeldetuletus, võlateatis ja teade nõude loovutamise kohta 10 eurot, lepingu ülesütlemise teade 15 eurot ja maksehäire teate sisestamine 25 eurot.
7.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 (lepingu sõlmimise hetkel kehtinud redaktsioonis) tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 (samuti lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka
krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Poolte sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (400 eurot, 6 kuud, intress 156% aastas) krediidi kulukuse määr 333,52% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2015. aasta aprillis 22,78% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (333,52%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (22,78%) enam kui 14 korda.
11.Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
12.Kui tehing oli heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, oli intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel laenulepingu sõlmimise hetkel kehtinud TsÜS § 86 lg 4 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
13.VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 27.04.2015.a24.09.2015.a 0,05% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 400 eurot, 180 päeva eest tasumisele intress kokku 8 senti.
14.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 400 eurot 25.09.2015.a kuni 29.01.2016.a. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli pärast laenulepingu ülesütlemist, arvestatav seadusjärgne viivis kokku 11,11 eurot.
15.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletuskirja, hoiatus ja ülesütlemise teatis. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade, hoiatuse ja ülesütlemisteatise tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad
leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud.
16.Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 400 euro, intressi 8 sendi, seisuga 29.01.2016.a sissenõutavaks muutunud viivise 11,11 eurot osas. Intressi 158,52 euro, viivise 195,29 euro, võla sissenõudekulude 35 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 175 eurot a õigusabikulu 150 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 165,75 eurot.
19.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.