nende Hageja I: M K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja II: J K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hagejate seaduslik esindaja: M K (isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx); Hagejate lepinguline esindaja: Merike Roosileht (OÜ Hugo; e-post: xxx); Kostja: I K (isikukood xxx; aadress xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt I K (isikukood xxx) välja hageja I M K (isikukood: xxx) kasuks igakuine elatis summas 179 eurot alates 17.08.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
3.Mõista kostjalt I K (isikukood xxx) välja hageja II J K (isikukood: xxx) kasuks igakuine elatis summas 179 eurot alates 17.08.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja I K kohustatud punktides 2-3 nimetatud elatise maksma hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäeval J K pangakontole xxx, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära lapse nime, kelle eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 1(5)
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejate vanemate kooselu lõppes 2022. a septembris. Hagejad elavad emaga. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust.
2.Igakuised kulud ühe lapse kohta 438 eurot, mis kujuneb järgmiselt: • toit, jook – 120 eurot; • ravimid, vitamiinid – 20 eurot; • hügieenitarbed (seep, šampoon jne) - 40 eurot; • riided, jalanõud (keskmiselt) – 40 eurot; • koolitarbed, mänguasjad ja muud tegevused lapse arenguks (teater, kino, trennid, huvialaringid), lasteaia maks jne - 35 eurot; • eluasemekulud (üür, kommunaalmaksed, 5 inimest) – 176 eurot; • TV, internet (5 inimest) – 7 eurot.
3.Lapsetoetust saab hagejate seaduslik esindaja.
4.Hagejad paluvad: mõista kostjalt välja hageja I kasuks igakuine elatis 221.28 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil) alates 17.08.2023 kuni 31.03.2024 ja edaspidi lähtudes PKS § 101 lg 3, lg 4 seadusjärgne miinimumelatis Eesti keskmise brutokuupalga alusel kuni M K täisealiseks saamiseni. Arvutatud elatist tuleb vähendada 15% võrra (PKS § 101 lg 7), mis alates 17.08.2023 kuni 31.03.2024 on 188.09 eurot kuus; mõista kostjalt välja hageja II kasuks igakuine elatis 260.33 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil) alates 17.08.2023.a. kuni 31.03.2024 ja edaspidi lähtudes PKS § 101 lg 3, lg 4 seadusjärgne miinimumelatis Eesti keskmise brutokuupalga alusel kuni J K täisealiseks saamiseni; väljamõistetud elatise kanda iga kuu
15.kuupäevaks J K pangakontole xxx; selgitusse kirjutada: „elatis“ ja lapse nimi.
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja märgib, et ta on vanglas ja suhtleb lastega telefoni teel. Selles osas ei vaidle hagejad vastu, kuid kostja pole hagejatele ülalpidamiseks elatist maksnud alates 2022.a. septembrist, kui hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes. Kostja kinnitab ka ise, et antud juhul vanglas viibides ei ole tal võimalik lastele, hagejatele elatist maksta. Kuna kostja ei ole sisulisi 2(5)
vastuväiteid hagejate elatise nõudele esitanud ja on kinnitanud, et on nõus kohtukulud võtma enda kanda, siis on hagejad seisukohal, et antud juhul on võimalik kohtul teha kohtuotsus ja välja mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks igakuine elatis hagiavalduses nõutud suuruses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja suhtleb lastega ning helistab neile vanglast iga päev. Vabaduses olles toetas kostja lapsi pidevalt. Suvel (23.06 – 25.08) olid lapsed kostja vanemate juures. Lapsed tulevad kostja juurde elama pärast seda, kui kostja on vanglast vabanenud ja elukoha soetanud. Hetkel pole võimalust elatist maksta. Menetluskulud võtab kostja enda kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; • vanemate kooselu lõppes 2022. a septembris ja hagejad elavad koos emaga; • hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale.
9.Hagejad paluvad: mõista kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise summas 221.28 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil) alates 17.08.2023 kuni 31.03.2024 ja edaspidi seadusjärgse miinimumelatise kuni hageja I täisealiseks saamiseni (arvutatud elatist tuleb vähendada 15% võrra, PKS § 101 lg 7, mis alates 17.08.2023 kuni 31.03.2024 on 188.09 eurot kuus); mõista kostjalt välja hageja II kasuks igakuise elatise summas 260.33 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil) alates 3(5)
17.08.2023.a. kuni 31.03.2024 ja edaspidi seadusjärgne miinimumelatis kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja suhtleb lastega ja täidab ülalpidamiskohustust; (ii) suvel (23.06 – 25.08) olid lapsed kostja vanemate juures; (iii) lapsed tulevad kostja juurde elama pärast seda, kui kostja on vanglast vabanenud ja elukoha soetanud; (iv) hetkel pole võimalust elatist maksta.
11.Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on 438 eurot kuus lapse kohta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulude suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejatele põhjendatud kulutuste suuruseks 438 eurot kuus.
12.Kostja ei ole märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks hagi esemeks olevat elatist tasuda. Kostja on viidanud, et viibib vangistuses ja seetõttu ei saa elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja võimeline. Vangistuses viibimine laste elatisnõuet ja selle rahuldamist ei välista. Lapsed ei kanna riski kostja õigusvastaste eluviiside eest, seda kannab kostja.
13.Kostja märgib, et hagejad viibisid suvel tema vanemate juures. Kohus leiab, et eeltoodu ei oma aga mõju hagejate ülalpidamisnõudele. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et lapsed viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti ei saa vanavanemate juures viibimist automaatselt lugeda kostjapoolse kohustuse täitmiseks. Seega tuleb väide jätta tähelepanuta.
14.Kostja märgib, et on hagejatele ülalpidamist andnud. Kohus märgib, et väide on tõendamata. Kostja pole tõendanud, et ta on hagejatele tasunud ülalpidamist vähemalt PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Samuti pole kostja tõendanud, et vanemate vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lastele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud PKS § 100 lg-tes 1 ja 2 – st ülalpidamiskohustus loetakse üldjuhul täidetuks, kui kostja on elatise kandnud rahas lapsi kasvatava vanema kontole. Kõik viited varasematele perioodidele, mis ei puuduta käesoleva haginõude perioodi, jätab kohus tähelepanuta. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta ka kostja spekulatsioonid laste tulevase elukorralduse teemal.
4(5)
On positiivne ja tervitatav, et kostja lastega suhtleb, kuid eeltoodu ülalpidamiskohustuse raames siiski mõju ei oma, kuivõrd väidetava suhtluse raames laste kulutusi vahetult ei kanta.
15.Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 17.08.2023 kuni täisealiseks saamiseni. Seadusjärgne miinimumelatis alates 01.04.2023. a on 260,33 eurot kuus, sealjuures on arvestatud ka lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5; alates 01.01.2023. a toetuse suurus 80 eurot – PHS § 17 lg 3). Arvestades aga hagejate igakuiste kulude suurust, leiab kohus, et hagi täies ulatuses rahuldamisele ei kuulu. Hagejate kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaksid miinimumelatise väljamõistmist. Vaidlustamata asjaoludel on kummagi hageja igakuised kulud 438 eurot. Arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse summas 80 eurot, tuleb vanematel katta täiendavalt 358 euro ulatuses kulusid, mis omakorda tähendab, et kostja osa sellest on 179 eurot. Sellises ulatuses kohus ka elatise välja mõistab.
16.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise summas 179 eurot alates 17.08.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
17.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
20.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.