nende Hageja: A M (isikukood: xxxx; xxxx); Hageja seaduslik esindaja: V M (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (Ramstor OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: S M (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Aivari Olli
2.Mõista kostjalt S M (isikukood: xxxx) välja hageja A M (isikukood: xxxx) kasuks igakuine elatis summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 10.08.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
3.Punktis 2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja A M kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval V M arveldusarvele nr xxxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1(6)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab emaga. Pärast lahkuminekut detsembris 2022.a maksis kostja lapsele elatist omal äranägemisel, st otsustas ise, kui palju ta lapse emale elatisraha maksab.
2.Hageja igakuised kulud on keskmiselt 593 eurot: a. Eluase (kommunaalkulud) 120 eurot b. Kulutused toidule 200 eurot (6.6 eur päev) c. Kulutused tervishoiule 10 eurot d. Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot e. Kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot f. Kulutused vabale ajale 60 eurot g. Lasteaed 98 eurot h. Huviring 35 eurot Lapsetoetust 80 eurot kuus saab hageja seaduslik esindaja.
3.Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumsummas ehk PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.04.2022. Hageja palub elatise kanda iga kuu 10. kuupäevaks V M arveldusarvele xxxx selgitusega „elatis“.
4.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei ole tõendanud, et laps viibib koos kostjaga seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja on tasunud igakuiselt elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele summas 250 eurot ning alati toetanud hagejat rahaliselt. Seega ei vasta tõele hageja väide, et pärast lahkuminekut maksis kostja lapsele elatist omal äranägemisel. Pooltelt oli selge suuline kokkuleppe, et kostja tasub lapsele elatist summas 250 eurot igakuiselt, mida ta ka tegelikult on teinud. 2(6)
2022. a septembris tegi kostja ülekande summas 3000 eurot ning edaspidi jätkas taaskord elatise maksmist hageja seadusliku esindaja kontole. Seega on maksega 3000 eurot sisuliselt tasunud kogu aastase lapse elatismakse. 2023. aastal on kostja teinud elatise makseid nii ülekandega, kui ka sularahas. Sularahas on kostja tasunud elatist hageja seaduslikule esindajale summas 250 eurot 2023. a veebruari- ja maikuus. Lisaks ka juulikuus, mil kostjal siiski õnnestus saada hagejalt kirjalik dokument. Järgnevatel kuudel, s.o. juuli- ja augustikuus on kostja asunud regulaarselt tasuma ainult ülekandega.
6.Kostja veedab lapsega aega iga nädalavahetus, mis igakuiselt teeb kokku enam kui 7 päeva. Seega osaleb kostja vahetult lapse ülalpidamises mitte vähem kui 7 ööpäeva kuus. Kostja arvutuskäigu kohaselt peab kostja tasuma hagejale elatist summas 138,83 eurot kuus.
7.Hageja seaduslik esindaja saab igakuiselt pere toetust summas 80 eurot. Hetkel pole arvestatud, et lisaks lapsetoetusele hüvitatakse mõned kulutused (nt koolikulud, terviskulud) vanematele kohalike omavalitsuste poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 10.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas.
3(6)
11.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja täidab ülalpidamiskohustust kokkulepitud ulatuses; (ii) veedab hagejaga aega vähemalt 7 ööpäeva kuus; (iii) mõned kulutused (nt koolikulud, terviskulud) hüvitatakse kohalike omavalitsuste poolt.
12.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 593 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulude suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 593 eurot kuus.
13.Kostja ei ole märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks hagi esemeks olevat elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. Eeltoodud järeldust kinnitab ka asjaolu, et kostja on hagejale elatist ligilähedases suuruses tasunud.
14.Kostja märgib, et veedab hagejaga aega vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kostja ei ole vaatamata kohtupoolstele selgitustele ja hageja vastuväidetele piisavalt tõendanud, et laps viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Võtteks aluseks kostja esitatud tõendid (dtl 56-68), saab teha järeldusi üksnes 2023. a oktoobri osas ning selgub, et laps võis veeta kostjaga aega 07.10.2023, 08.10.2023, 15.10.2023, 20.10.2023, 21.10.2023, 22.10.2023 ning 29.10.2023. Süvenedes ka fotode tegemise kellaaegadesse, ei ole võimalik üheselt järeldada, et viibis kostja juures terved ööpäevad nagu seadus eeldab. Võimalik on vaid tuvastada, et foto tegemise ajal veetsid kostja ja laps koos aega, ei midagi muud. Seega tuleb väide jätta tähelepanuta, kuna ei ole piisavalt tõendatud, et laps viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6).
15.Kostja märgib, et on hagejale ülalpidamist andnud. Kohus märgib, et väide on osaliselt tõene. Kostja pole tõendanud, et ta on hagejale tasunud ülalpidamist regulaarselt ja vähemalt PKS § 101 sätestatud miinimummääras (250 eurot kuus on alates 01.04.2023. a kehtima hakanud seadusjärgsest määrast väiksem). Samuti pole kostja tõendanud, et vanemate vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lapsele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud PKS § 100 lg-tes 1 ja 2 – st ülalpidamiskohustus loetakse üldjuhul täidetuks, kui kostja on elatise kandnud rahas last kasvatava vanema arvelduskontole. 4(6)
Kostja on viidanud, et on 2022. a tasunud hageja emale 3000 eurot, millega on elatis tasutud kogu järgneva aasta eest. Kohus leiab, et väide on tõendamata. Esmalt, ülekande selgitus ei viita ülalpidamismakse tegemisele, vaid võlgnevuse tasumisele (samas elatisemaksed on kõik tehtud vastava asjakohase selgitusega). Teiseks, on väide vastuoluline, kuivõrd kostja on hageja emale jätkanud regulaarsete elatismaksete tegemist. Seega jätab kohus väitega arvestamata ning mõistab elatise välja alates hagi esitamisest.
16.Hageja esitas hagiavalduse 10.08.2023. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates kuni täisealiseks saamiseni. Seadusjärgne miinimumelatis on alates 01.04.2023. a 260,33 eurot kuus, sealjuures on arvestatud ka lapsetoetustega (PKS § 101 lg 5; alates 01.01.2023. a toetuse suurus 80 eurot – PHS § 17 lg 3). Tõendamata on kostja väited, mille kohaselt tasutakse hageja kulude katteks erinevaid toetusi kohaliku omavalitsuse poolt. Seega kohus sellega ei arvesta.
17.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 10.08.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
18.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
19.Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
20.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
23.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 5(6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.