Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 853,01 eurot ning menetluskulu. Hageja sõitis 02.10.2015 endale kuuluva sõidukiga Audi (XXX) Tallinnas Õismäe tee 131 juures läbi löökaugu, mis vigastas sõidukit. Kohapeal politsei fotografeeris sündmuskoha ja sõiduki vigastuse. Hageja leiab, et täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Sõidukiirus ei ületanud 20km/h. Teele ei olnud paigaldatud „ebatasane tee“ märki ning ka löökauk ei olnud märgistatud. Löökauk oli 10 cm sügav ning enam kui 40cm-se läbimõõduga. Ehitusseaduse (EhS) § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Hagejal tekkis varaline kahju 853,01 eurot. Hageja esitas kostjale 08.10.2015 pretensiooni koos nõudega. Kostja nõuet ei tunnistanud.

Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduses märgitud liiklusõnnetus toimus õuealal. Õuealal kehtestatud liikumiskord välistab kahju tekkimise. Õismäe tee 131 kõrval asuv kvartalisisene tee asub osutusmärgi 573 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 lg 35) „Õueala” mõjualas, kus lubatud sõidukiirus on 20 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Teeomanik on pidanud õuealal kehtivat liikluskorda piisavaks, mistõttu käesolev kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja eiramise tõttu. Tee seisundinõuded on täidetud ning sõidukijuhile oli antud piisavalt informatsiooni liikluspiirangutest ning ohtudest. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid sõiduki vigastusi ning parandamiseks vajalikke kulude suurust. On ebatõenäoline, et ühe rehvi vahetuse kulud moodustavad 853,01 eurot. Kahju hüvitamine tooks kaasa hageja põhjendamatu rikastumise.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 02.10.2015 kella 19.05 ajal teavitas hageja politseid, et sõitis sõiduautoga Audi (XXX) Tallinnas Õismäe tee 131 juures läbi löökaugu, mistõttu purunes juhipoolne esimene rehv. Väljakutsele reageerinud Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Pirko Pärila fotografeeris sündmuskoha ja sõiduki vigastuse (tl 20). Kostja keeldus oma 19.11.2015 vastuses kahju hüvitamisest, kuna liiklusõnnetus toimus õuealal, mille sisse- ja väljasõiduteed olid tähistatud (tl 8). Pooled vaidlevad selle üle, kas löökauk pidi olema märgistatud, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud ning kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on tuginenud kaitsenormi rikkumisele. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (määrus). Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldus-vahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbi-mõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. EhS § 92 lg 7 kohaselt kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse tee korrahoiu kohustust reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. Tallinna tänavate liigitus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012 määrusega nr 46 „Tallinna teede liigid“. Kvartalisisesed teed on liigitatud kooskõlas määruse lisaga 2 juurdepääsuteena kvartalisiseseks tänavaks, millel on kehtestatud seisunditase 1. Määruse lisa 3 kehtestab kattega tee seisundinõuded, mille kohaselt võib 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval 15. novembrist kuni 15. juunini. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Õismäe tee 131 näol on tegemist kvartalisisese teega õuealal. Nimetatut kinnitavad ka hagiavaldusele lisatud fotod (tl 22; 29; 31). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja läbis sõidukiga augu, mis oli läbimõõduga üle 20 cm ja

sügavusega üle 5 cm. Hagiavalduses esitatu kohaselt tekkis kahju august läbi sõites 02.10.2015, mil 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel ei võinud esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et auk, mida hageja sõiduk läbis, oli eraldi tähistamata ning asus õueala piirkonnas. Määruse § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Osutusmärk 573 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 lg 35) „Õueala” osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord. Kooskõlas LS § 2 lg 96 on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 15 lg 1 p 6 kohaselt on õuealal lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega. Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lõike 3 kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Kohtule esitatud fotost (tl 24) nähtub hageja sõiduki rehvi kahjustus. Fotolt on näha, et sõiduki rehv on tühjenenud. Politsei teatises (tl 20) on märgitud, et sõiduk Audi (XXX) sõitis 02.10.2015 löökauku Õismäe tee 131 juures. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (tl 39; 42;45;48), samuti fotod kahjustatud sõidukist (tl 37). Hageja tõi välja kahju põhjustanud löökaugu suuruseks 10 cm sügavust ja läbimõõt enam kui 40cm (tl 16) ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kahju tekkimise koha näol on tegemist alaga, kus hoiatusmärgid võisid küll puududa, kuid õnnetuse põhjustanud teelõigul Õismäe tee 131 ei olnud kahju toimumise ajal 02.10.2015 nõutav tee seisunditase, mistõttu oli seal ohutu liiklemine raskendatud. Majandus- ja taristuministri määruse nr 92 14.07.2015 „Tee seisundinõuded“ § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Kuivõrd tee seisundinõuded olid täitmata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda. VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul rikkus tee omanik oma kohustust hoida tee seisund nõuetele vastav, tagamaks ohutu liiklemise ning hagejale on tekkinud kahju

tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. Kostja on seisukohal, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid sõiduki vigastusi ning parandamiseks vajalike kulude suurust. On ebatõenäoline, et ühe rehvi vahetuse kulud on 853,01 eurot. Kahju hüvitamine tooks kaasa hageja põhjendamatu rikastumise. Politsei- ja Piirivalveameti teatega (tl 20) ning fotodega (tl 24; 26) on tõendatud, et hageja poolt juhitud sõiduautol purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel üks rehv. Reval Auto Esindused OÜ pakkumise kohaselt läks kahe esirehvi vahetus maksma 853,01 eurot (tl 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda ühe rehvi või kahe rehvi vahetamise maksumuse hüvitamist. Kohus nõustub hageja selgitustega, et ühte autorehvi sama kulumismääraga turult ei leia, samuti üksikut kasutatud rehvi, mistõttu on vajalik osta kaks esimest uut rehvi, et saada auto samasse seisu, nagu see oli enne kahjujuhtumit (tl 63). Kohtu hinnangul on üldteada, et sõidukil peavad olema sama kulumisastmega rehvid. Võib eeldada, et uue rehvi ostmisel on selle ümbermõõt erinev sama auto teiste rehvide ümbermõõtudest, kuna ülejäänud rehvid on sõitmisega kulunud. Kohus leiab, et kannatada saanud sõiduki stabiilsuse tagamiseks ei piisa alati ainult ühe poole rehvi vahetamisest, vaid seda tuleb teha paarina mõlemalt poolt, mistõttu taastusremondi maksumus võib suureneda ka täiendavalt väljavahetava teise rehvi arvelt. On ebatõenäoline ning ka kostja poolt tõendamata, et hagejal õnnestuks osta täpselt sama kulumisastmega kasutatud rehvi. Sellest järeldub, et ühe esimese rehvi vahetamisvajaduse korral on vaja välja vahetada kaks esimest rehvi. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud. Kui hagejal ei oleks sõiduki rehv purunenud, ei oleks vaja välja vahetada teist rehvi. Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna löökauku sõitmise tulemusel tekkis hagejal kahe rehvi väljavahetamise vajadus, siis on hagejal õigus nõuda nende hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 853,01 eurot. Kostja on seisukohal, et kahe rehvi vahetamine toob kaasa hageja põhjendamatu rikastumise. Kohus leiab, et kahe rehvi hüvitamise korral ei asetuks hageja paremasse olukorda võrreldes sellega, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja sai rehvide väljavahetamisest kasu. Kohus leiab, et ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste normide eesmärgiks on liiklejale tee kasutuskõlbmatusega tekkinud kogu kahju hüvitamine. Kostja on rikkunud ehitusseadustikust tulenevat kohustust tagada kvartalisisese tänava Õismäe tee 131 vastavus ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud määruste nõuetele ning ette nähtud kohustuste

rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 853,01 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult, seega on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.