Pankrotiõigus

1

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Võlgniku esindaja esitas 27.11.2024 pankrotiavalduse, mille kohaselt asutati võlgnik 16.01.2024. Võlgnik tegeles kontsertide lavastamise, korraldamise ja esitamisega. Lühikese tegutsemisaja jooksul korraldas võlgnik kaks üritust, kuid mõlemad üritused jäid miinusesse külastajate väikse arvu tõttu. Esimese üritusega jäädi 6000 euroga miinusesse. Sündmuse eelarve läks lõhki, sest tegemist oli esmase korraldamisega ja kogemus puudus. Teise ürituse eelarveks oli planeeritud 70 000 eurot + km. Arvestati, et kui sündmust külastab 2000 inimest, jäädakse kuludega nulli. Sündmusele tuli vaid 700 inimest ja üritus jäi miinusesse 50 000 euroga. Ettevõtte ainsaks varaks on raha 908 eurot. Muu vara puudub. Kohustusi on kokku 38 726,99 eurot. Võlgniku varad ei kata võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. 07.01.2025.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt on võlgnikul varaks kontol olevad rahalised vahendid summas 852,29 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt summas 35 963,49 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku tervendamiseks puuduvad väljavaated. Puuduvad ka võimalused vara tagasivõitmiseks. Ajutise halduri hinnangul tuleks menetlus raugemise tõttu lõpetada, kui keegi pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei maksa. Kohus määras 20.02.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei maksnud deposiiti. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 35 963,49 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid 852,29 eurot. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku 2

pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige K.E.H.. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 854 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4h, kokku tasu 700 eurot, mis teeb tunnitasuks 175 eurot. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tunnitasu ei ole vastavuses ajutise halduri poolt 3

teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa küll PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära, kuid käesolevalt polnud tegemist keeruka ega mahuka menetlusega, mis tingiks tasumäära maksimummääraga sarnases ulatuses. Kohus leiab, et tasumäär on põhjendatud 130 eurot tund. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 520 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 114,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 634,40 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb kanda võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.