1.Jätta L Š hagi Puškini tn üheksateist Korteriühistu vastu kahju 6 173,67 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda. Rahuldamata osas jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
3.Välja mõista L Š KÜ Puškini tn üheksateist kasuks õigusabikulude katteks 1 845 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli elamu Puškini 19 majandamiseks 06.01.2003 asutatud Puškini tn üheksateist Korteriühistu. Hageja on korteri nr XXX aadressil XXX omanik. Kostja teostab Puškini tn maja 19 kaasomandi osade teenindamist ning kostja kohustusse kuulub maja katuse korrashoid. Kostja ei täitnud oma kohustust rakendada Puškini tn 19 elamu katuse tavapäraseks korrashoiuks ja remondiks vajalikke abinõusid. Seetõttu toimus 27.12.2012.a sulaperioodil läbi katuse mitme korteri, sealhulgas ka hageja omandis oleva korteri nr XXX üleujutamine. Selle tagajärjel on hagejale kuuluvale korterile nr XXX tekitatud kahju suuruses 6073,67 eurot. Kahju suuruse kindlakstegemisega seotud kulud on 100 eurot. Kokku moodustab kahju 6173,67 eurot. Seoses sellega, et kostja keeldus vabatahtlikult kahju hüvitamisest, oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista 6173,67 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. Vastuse kohaselt on hagiavalduses toodud asjaolud ebaõiged ja paljasõnalised. Hageja väide, et veeuputuse tagajärjel oli hageja korter täies ulatuses üle ujutatud, ei vasta tõele. Hageja ei ela alaliselt korteris XXX Korteris ei ole ka ammu tehtud remonti ja millal see oli tehtud viimasel korral, ei ole hageja teatanud. Hagi juurde on lisatud hageja 08.01.2013 avaldus kostjale, millest tuleneb, et katuselt lekkimisega oli kahjustatud üksnes lagi tualetis. Antud teave on vastuolus hagis kirjeldatud asjaoludega. Muust hagiavalduse juurde lisatud kahjunõudest tuleneb üldse, et 2010 juuni kuus ujutati hageja korter üle ja selle põhjuseks oli torustiku lõhkemine pööningul. Antud avariijuhtumiga tekitatud kahju oli hagejale hüvitatud. Poolte vahel oli tehtud tasaarvestus, kostja arvestas oma nõude (s.o majandamiskuludega seotud maksed) hageja nõudega. Kostja on arvamusel, et hageja ei ole tõendanud objektiivse teokoosseisu elemente. Hageja ei tõendanud, millal toimusid avarii juhtumid (s.o sulaperioodil läbi katuse korteri üleujutamised) ja kas need üldse toimusid. Hageja ei tõendanud, millised korteri ruumid olid kahjustatud 27.12.2012 toimunud üleujutamisega (kui see siiski oligi). Hageja ei kutsunud kostja esindajaid (juhatus) korterisse mitte ühtegi korda. Kostja juhatus palus omalt poolt korduvalt hagejat lubada korterisse, kuid kostja ei lubanud. Seega, hageja väited korteri üleujutamise kohta ei ole kontrollitud. Hageja ei tõendanud, et kostja sooritas hagiavalduses kirjeldatud tegusid (s.o ei hoolda kaasomandit nõuetekohaselt). Hageja ei tõendanud, et võimaliku kahju ja kostja võimaliku teo vahel on põhjuslik seos. Hageja väidab, et 27.12.2012 toimus tema korteri üleujutamine sulaveega katuse läbi ning väidab, et sellega oli kahjustatud seinad ja laed kolmes toas (hagejal on kolmetoaline korter), vannitoas ja tualetis. Arvestades sellega, et hageja korteris olid üleujutamised ka varem (s.o torustiku lõhkemine pööningul 2010 aastal) ja hageja ei teinud korteris remonti, ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012 toimunud korteri üleujutamisega oli talle tekitatud kahju summas 6 173,67 eurot. Hageja lisanud hagile eelarve/kalkulatsiooni, mis on koostatud TÜ Inkeri poolt ning kostjal on alus eeldada, et nimetatud eelarves on hinna arvestamisel võetud aluseks uute materjalide ja detailide hinda. Lisaks käsitleb eelarve/kalkulatsioon korteri remonti sellises mahus, mis ei ole vajalik veekahjustuste likvideerimiseks. Kostja leiab, et antud juhul tuleb kindlaks teha, millises seisus oli hagejale kuuluv korter enne 27.12.2012.a. Lisaks pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud kalkulatsioon sisaldab eelarvet kolme toa, tualeti ja vannitoa kohta. Hageja poolt esitatud kahju suurus ei vasta tegelikele asjaoludele.
Kostja leiab, et hageja, esitades kahjunõude kostja vastu, olles ise teadlik asjaoludest, et hagejale kuuluv korter ei saanud kahjustada mitte tervenisti, vaid osaliselt, ning esitades kalkulatsiooni, mis sisaldab nii kogu korteri remonti kui uute materjalide hinda, samuti mitte arvestades amortisatsiooni, ei ole käitunud hea usu ega mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Hageja on alusetult varjanud kohtu eest, et poolte vahel oli tehtud tasaarvestus seoses hageja korteri üleujutamisega 2010 aastal (avariijuhtum oli seotud torustiku lõhkemisega) ning korteris olemasolevad veelekete jäljed on seotud antud juhtumiga, mitte aga korteri üleujutamisega läbi katuse. Kostja on seisukohal, et hageja hagis esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud ning kostja palub jätta hageja kahju hüvitamise nõue hagis toodud ulatuses rahuldamata. Hageja kahjunõudest (hagi lisa 10, lk 15 ja 19) tuleneb, et 2010 juuni kuus ujutati hageja korter üle ja selle põhjuseks oli torustiku lõhkemine pööningul. Antud hageja nõudega oli kostjal tehtud tasaarvestus. Juhul kui hageja ei tunnista varem tehtud tasaarvestust, esitab kostja antud nõudele aegumise vastuväite. Hagiavalduse tekstist nähtub ka, et üleujutused toimusid aeg ajalt. Kui see oligi ja juhul kui hageja on suuda sellised juhtumid tõendada, siis esitab kostja ka nendele juhtumitele aegumise vastuväite. Hagiavaldus on esitatud 29.05.2014. Seega aegumine saab kohaldada kõigi hageja nõuete suhtes, mis tekkisid enne 29.05.2011. (kd 1, tl 37-42).
KOHTUISTUNGID
3.07.04.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära kostja seadusliku esindaja O J. O J andis ütlusi, et teda kutsuti korterisse vaatama. Ta ei tea, mille tõttu korteris tekkis vee läbijooks. Korteri numbrit ei mäleta. Oli esimene trepikoda, viies korrus. Korter oli vasakul. Sisenes korterisse. Oli palju lärmi. Seina peal oli veeplekk. Suures toas vasakul pool. Hageja rohkem kui aasta ei ela selles majas. Millal käis korteris, täpselt ei mäleta, kuna see oli väga ammu. Korteris viibisid mingi meesterahvas ja hageja esindaja, kes viibib saalis. Ta ütles, et on advokaat ja pöördub kohtusse. Talle näidati ühes toas konkreetset. Nägi veeplekki, millest tekkis - ei tea. Korteris olnud meesterahvas mõõtis midagi mõõdulindiga, vist veeplekkide suurust. Praegu ei mäleta, kui suur veeplekk oli. Veeplekk oli kuiv. Juhtum toimus, kui ta oli saanud korteriühistu juhatuse liikmeks, eeldab, et see toimus kevadel. Talle näidati ainult ühte veeplekki nurgas. Varem ei ole probleeme katusega olnud, katus oli remonditud. Katuse läbijooksu kohta info puudub, tema poole ei ole probleemidega pöördutud (kd 1, tl 84). Kostja esindaja R. Golovenko esitas vastuväite, milles leiab, et kuna eeldatava juhtumi toimumise ajal oli korteriomanikuks mitte hageja, vaid S Š, siis puudub hagejal õigus hagi esitamiseks, kuna hageja isiklikult ei ole mingit kahju saanud. Esindaja palus kohustada hagejat lubama kostja esindajaid korterisse korteri vaatamisakti koostamiseks. (k. 1, tl. 86).
4.08.09.2015 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja esindaja esitas taotluse tunnistaja E V ülekuulamiseks, kuna pärast uputuse toimumist kutsuti antud isik korteri ust avama. Tunnistaja E V andis ütlusi, et teab hagejat väga hästi, kuna oli kaks aastat hageja lapsehoidjaks, B ei ole üldse näinud. Hageja usaldas talle korteri XXX korteri võtmed, need on tema käes umbes 2011 aastast. Võtmed andis talle S Š, siis tuli L, neil oli temaga kokkuleppe, ta ütles, et korteris on avarii seisukord, kui midagi juhtub, siis on keegi olemas. Omanik andis talle ülesande pidevalt kontrollida korteri seisukorda. Ljudmila Bogdanovaga kohtusid korteris. 2012.a. detsembri lõpus olid võtmed tema käes. Seal keegi ei elanud. Korter oli kinni. Talle helistati varahommikul, naisterahvas karjus telefonil, et teda uputatakse. Ta ütles aadressi, siis sai aru, et see on L korter. Palus abikaasat, et ta sõidaks sinna, ta avas korteri ukse ja kohe helistas, öeldes, et korteris on täielik uputus, vett on palju. Alumise korteri naaber ütles, et neil on uputus L korterist. Neil oli tema telefoni number. Kes on korteri omanik, kas L või S, ta ei teadnud. Oli nagu veekosk seinast ja kus on kahe paneeli kokkupuute koht laes, oli palju vett. Alumine naaber ütles, et ka temal on ka palju vett. Suure pesukausi sai täis 15 min. jooksul. Tal oli vaja
tööle minna, nad leppisid kokku, et naaber alumisest korterist tuleb ja koristab. Vesi oli nurkadest ja laest. Kõikides 3 toas. Koridori põrand oli märg, seinad olid kuivad. Köögis oli kuiv. Seal on kohe koridor ja suur tuba. Selles toas oli kõige suurem uputus. Edasi läheb keskmine tuba, ta oli natuke kuivem, kuid lagi oli märg. Siis on edasi veel üks tuba, ta oli ka märg. Nurg, kus on aken oli täielikult märg. WC–s oli kuiv. Tal olid korteri XXX võtmed. Kõige intensiivsem uputus oli ööpäev, kuid neli-viis päeva kogusid vett kokku. Naaber ütles talle, et seal on katuse probleem. Antud olukorda nägid naabrid vastaskorterist ja alumisest korterist. Tunnistaja teada nad kellegi poole probleemiga ei pöördunud, vaid koristasid ise vee ära. Talle helistati 2012. aasta detsembri lõpus, mäletab seda hästi. Antud korteris keegi ei ela. 10.06.2015, kui teostati kontrolli, siis toas, kus oli kõige suurem uputus, oli sein mis oli märg, põrand oli laineline, tapeet kukkunud. Olid suured plekid. Kui oli uputus, siis vesi oli must, kõik see jäi seintele ja laele, laest oli tükid põrandal, muidu oli korter kuiv. Aknad on väga vanad, kui aknad ära kuivasid, siis tuli värv maha (kd 1, tl 113-114). Kostja esindaja R. Golovenko hagiga ei nõustunud ja jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata (kd 1, tl 112-113).
5.11.02.2016 kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõuete juurde, selgitades, et 2010. aastal oli uputus, aga see juhtus seetõttu, et pööningul lõhkes toru. 2010. aasta uputus uputas järgmised objektid: köök, WC, koridor ja toa sein, mis piirnes koridoriga. Kahju oli 948,50 eurot. Mingit kahju hüvitamist selles summas ei olnud. 27.12.12 toimus uputus korteri 21 kaudu seoses lume sulamisega ja uputuse objektiks olid 3 tuba, vannituba, 3 toa laed, välisseinad ja WC so uputus toimus teistes ruumides. Kui 2010 oli uputus, siis tungis korterisse puhas vesi, vesi oli surve all. 27.12.2012 sulas lumi ja vesi kogunes pööningule koos pööningu mustusega ja kogu see mustus uputas korteri, välja arvatud köök ja koridor. Selle tõttu tema volitaja saatis nõude korteriühistule, kelle kohustuste hulka kuulus katuse ja pööningu hooldamine, nõudega hüvitada kahju. 2010. juunis ja 27.12.2012 uputuse eest oli kehtestatud tähtaeg hüvitada kahju kuni 30.09.2013. Alles 2013a. augustis oli võimalus edastada juhatuse esimehele nõue tunnistajate juuresolekul. Kuna ei saanud pikka aega nõuet esitada, möödus hagi esitamise tähtaeg uputuse suhtes, mis toimus juunis 2010. Seega on esitatud hagi ainult selle uputuse kohta, mis toimus 27.12.2012. Haginõudes ei kajastu nõuet 948,50 eurot. Haginõuded on põhjendatud, uputuse fakti kinnitavad tunnistajate ütlused, eelarve korteri kohta oli koostatud praktiliselt kohe peale uputust. Eile uus korteriühistu juhatus külastas korterit XXX. Toimus juba enam vähem normaalne jutuajamine ja oli juttu isegi kompromissist. Kuna tema volitajal on võlgnevus, mis tekkis emotsionaalsel pinnal seoses uputusega, siis ta keeldus korteri eest tasumast, kuna ta elab ise Poolas. Juhatus ütles, et kui hageja poolt tuleb kompromissi sõlmimiseks ettepanek, siis nad on nõus seda arutama.
06.jaanuaril, kui kutsuti Poolast kohale tema volitaja, oli juhataja ise ära ja juhataja ütles, et teda oli ka uputatud. 06. jaanuaril tema volitaja organiseeris firma, kes tegi fotod, kutsus ka tema kohale, ta püüdis asja lahendada kompromissiga, juhatuse liige osales, kuid pidas end passiivselt üleval, ei uurinud kõiki tubasid, vaid vaatas ainult ühte tuba. Nii nagu ta selgitas kohtus, hirmutas teda hageja emotsionaalne karjumine. 2011 aastal elasid antud korteris üürnikud ja juhatuses on sellelt naiselt avaldus, et lagi tilkus läbi teleri peale ja nagu hageja sai aru, see 300 oligi selle uputuse kompenseerimine. Selle põhjust ei ole siiani tuvastatud, miks lagi läbi tilkus ja juhatus lahendas asja sellisel moel. Summas 948,50 ei ole tasaarveldust tehtud. 06. jaanuaril oli kõik märg, seda nägi ka juhatuse liige, tehti ka pildid. Uputatud lagi kuivab ära kuu ajaga, juhatus teadis seda ja oleks võinud kutsuda oma firma ja oleks võinud teha eelarve, juhatus lihtsalt ignoreeris antud uputust. Esindaja pööras tähelepanu sellele, et uputuse objektid ja kohad on erinevad. Kostja esitatud eelarves, mis on koostatud peale seda, kui nad külastasid korterit, võttis I. F aluseks, et ei olnud akti, oli ainult kalkulatsioon, ta tegi arvestuse, arvestades ainult materjalide kallinemist, midagi uut ei teinud. Kui 15. juunil oleks koostanud akt, siis nad oleksid pannud kirja köögi ja kõik. 2010. aasta suhtes nad ei vaidle, teised seinad olid märjad, summa
on teine, kõik on teine, pole fotosid. Vaidlus on ainult 27. detsembri suhtes, kalkulatsioon ei näita ju mitte midagi, on mööda läinud 5 aastat.
6.Hageja selgitas kohtuistungil, et kohad, mis olid 2010, need olid detsembris 2012 kuivad, kogu ekspertiis oli ainult märgade kohtade suhtes. 2010. aasta eelarve, see on lihtsalt kerge kosmeetiline remont, seal ei ole pragusid laes, seal ei ole täielikult märgunud seina, kust tapeet koorub maha, tualetis on erinevad seinad, vannituba oli kuni 2012. aastani puhas. Asja materjalides on fotod, millel on näha, et 2 kohas lagi koordub. Juhatuse liikmed eile vaatlesid seda, tualetis, kus on korteriühistule kuuluv toru, seal pidevalt tilgub läbi, nad nägid, et lagi on märg. Lõpuks ometi pikkade aastate jooksul öeldi tema pöördumisele, et nad püüavad aru saada, mis neil katusel toimub ja miks siiani märgub lagi. Hageja käis 2 aastat B juures ja mitte midagi. Kui talle helistati 2012. aastal, et tema korterit on uputatud, sõitis ta koos mehega kohale, nad tegid ekspertiisi nii nagu peab olema. O J nägi, et ta läks juhataja juurde 20-ndasse korterisse. L. Bogdanova tuli tema korterisse ja nägi kõiki märgunud seinu ja ütles, et võib-olla nad ise ämbriga kastsid oma seinu. XXX korterist M uputas, ta pani kausse alla. Peale seda kui 2 korda oli tekitatud kahju tema omandile, tekkis tal küsimus, mille eest ta üldse maksab sellele juhatusele, nad uputasid üks kord, teine kord ja ei mingit reaktsiooni. 2010. aastal andis ta korteri üürile, siis oli kõik puhastatud ja üürnikud elasid sees, kõik see toimus 27.10.2012. Hageja tegi kosmeetilise remondi. Kus oli märg, seal ta puhastas ja natuke valgendas, tapeet ei saanud sedasi kannatada, et selle oleks pidanud maha võtma, suuri pragusid laes ei olnud, olid mikropraod ja sellises seisundis oli mõni aeg võimalik elada. Kuna kostja viitab 2010. aastale, siis käis hageja ise palumas, et nad teeksid analüüsi 2010. aastal tekitatud kahju suhtes. Ta mäletab, et I F tema juuresolekul valis korteriühistu juhataja J. B numbri ja ütles, et XXX korterisse tuldi tegema kahju akti, kas ta teeb seda, Jelena lubas ja nad sõitsid I. Fjodoroviga akti tegema, akt oli tehtud kiiresti ja sellest aktist tuleneb materjale ainult väikese kosmeetilise remondi tarbeks.
27.detsembril, kui toimus uputus, siis M M XXX korterist hakkas otsima, kuidas saab hageja korterisse, kuna tema korterit uputas ja tema korter on hageja korteri all, arvas et korteris on toru katki. Kutsuti välja inimene, kes vaatab hageja korteri järgi ning nad koos läksid M korterisse ja nägid seal uputust. Siis helistati talle Poola. Naaber nägi, et santehnika on terve ja vesi jookseb mööda seinu, M vahetas seal 2 ööpäeva kausse, et teda ei uputaks. Eestisse tulles kirjutas ta paberi, et oli uputatud XXX ja XXX korter. Käis ise XXX. korteris, et seda fikseerida. Ta andis avalduse korteriühistu juhatusele. Kui B tema korterisse kohale tuli, siis ta ütles, et ka teda uputas, need olid ainsad tegevused ühistu poolt, keegi ei teinud akte ega midagi. 7.01 ja 8.01 avaldused korteriühistule kirjutas tema, 07. jaanuaril oli korteris ka S Š, avalduse allkirjastas tema Sofia palvel.
7.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja palus jätta rahuldamata. Esindaja palus jätta tähelepanuta kõik hageja esindaja poolt antud seletused, kuna need ei ole tõendatud. Näiteks, et detsembris 2012 oli suur veeuputus korteris ja olid kahjustatud kõik ruumid, seda ei ole tõendatud. On tõendamata, et kõik oli korteris märg. Samuti jätta tähelepanuta hageja poolt antud ütlused, et korteris oli tehtud remont, see ei ole tõendatud. Kostja põhiline vastuväide on selline, et hageja on isik, kes ei saanud mingit kahju. Hagi kohaselt tekkis kahju detsembris 2012, tol perioodil oli korteri XXX omanik S Š. Kostja poolt oli esitatud selle kohta tõendid 07.04.15 istungil, so korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping, leping oli koostatud jaanuaris 2013. Kinnistusraamatust nähtub, et hageja on korteri omanik 18.01.2013, kui detsembris 2012 tekkis korteri XXX kahjustamine, siis kahju saaja võiks olla ainult korteri endine omanik. Kuna hageja sai korteri sellises seisundis, siis sellest hetkest ei ole korteri väärtus ei ole muutunud. Siin on ka küsimus, et endine omanik ei saanud ka mingit kahju selles mõttes, et isegi kui korter oli kahjustatud, ta ei teinud mingit taastamise remonti. Esindaja arvamuse kohaselt ei oma hageja õigust midagi korteriühistult nõuda, ta sai korteri kahjustatud seisundis ja võttis sellisena kinke vastu. Ei ole tõendatud hageja väide, et 27.12.12 oli veeuputus, millega oli kahjustatud korter, see on vastuolus esitatud tõenditega. Esindaja pöörab kohtu tähelepanu hageja avaldusele, seal
on kirjas, et kahjustatud on lagi tualetis, avaldus on esitatud 08.01.2013, et oli kahjustatud midagi veel, seda avalduses ei ole. Kui eeldada, et kõikides tubades olid lekked, siis oleks olnud mõistlik sellest avalduses kirjutada. Esindaja pööras tähelepanu O. J ütlustele 07. aprilli kohtuistungil, et ta nägi 2012 aasta lõpus korteris plekki ühe toa seinal ja see plekk oli kuiv. Tema ütlustest tuleneb, et ta käis korteris 2012 detsembris. Sellest tuleneb, et 2012 detsembris 2012 ei olnud lekkeid. 10.06.2015 toimus korteri ülevaatus, kus osalesid hageja esindaja, kostja esindaja ja ekspert I F. 2010 aastal tema juba tegi selle korteri kohta eksperdiarvamuse ja see arvamus, mis oli tehtud 10.06.15, selles ta väidab, et kahjustused on samad, mis olid 2010 ja taastusremondi maht on sama, mis oli 2010 aastal. Toimiku lk 68 on akt, mis on tehtud 2010 ja selle akti esitas kohtule hageja. I. F tegi varem korteri ülevaatuse hageja taotlusel, selle tõttu oli kostja poolt kutsutud sama ekspert, lk 103 on korduva ülevaatuse akt. Esindaja märkis, et kui ta osales ülevaatusel, siis ta ei näinud, et seal olid mingid suured kahjustused, neid on võimalik parandada kosmeetilise remondiga. Korter oli omandatud S Š poolt 2004. aastal. Alates sellest ajast ei olnud tehtud korteris ühtegi remonti, nad ei saa väita, et sellised jäljed ei võinud tekkida enne 2004. aastat. Kuna mingit remonti ei ole tehtud ja nii või teisiti tuleb teha remont ja need kosmeetilised jäljed tuleb kustutada, siis ei ole tegemist kahjuga. Kostja jäi seisukohale, et tõend, mis esitati defekti kohta, on ebausaldusväärne tõend. Tegemist on erinevate kahjujuhtumitega 2010, 2011, võib-olla ka varem, hageja väidab, et seal pidevalt uputab. Esindaja pööras tähelepanu sellele, et hageja ütlused ei ole usaldusväärsed, ta ei ole kunagi elanud selles korteris ja pika perioodi jooksul ta ei käinud seal korteris, tema ütluste kohaselt ta käib seal 1 kord aastas. Pole tõendatud, et detsembris 2012 toimus terve korteri veeuputus, hageja pole tõendanud võimalikku kahju suurust. Defekti andmikus on märgitud terve korteri remont. Ei ole üldse tõendatud kahjujuhtumi aeg ja esindaja leiab, et kui kahjujuhtum toimus ja korter oli kahjustatud, siis see oli üksnes 2011. aastal, sellest on möödunud nii palju aega, et nad esitavad aegumise vastuväite, hagejal pole õigust midagi nõuda peale 3 aasta möödumisel juhtunust. Esindaja tegi ettepaneku menetluskulude suurendamise vältimiseks lõpetada asja arutamine ja anda aega kompromissläbirääkimisteks. Kompromissi mittesaavutamisel palus esindaja lahendada tsiviilasi otsusega.
8.Tunnistaja M M andis ütlusi, et ta on hageja naabrinaine ning elab hageja korteri all asuvas korteris. Ta on ka KÜ Puškini 19 juhatuse liige. Ütluste kohaselt oli talv. Ta tuli töölt, nägi, et suures toas mööda seina liigub vesi. Läks kohe üles korterisse, kuna see korter oli üürile antud. Korteris kedagi ei olnud. Helistas naabritele, kes elasid kõrval korteris 5-ndal korrusel ja nad teatasid, et inimesed, kes elasid selles korteris, on ära kolinud. Suure vaevaga sai selle inimese telefoni, kelle käes olid korteri võtmed. Mõne aja pärast tuli see neiu kohale, teda korterisse ei lastud ja ise ta selles korteris viibinud ei ole. Teda ei lastud korterisse, kuna korteri omanik ei lubanud kedagi sinna lasta. Istus kodus ja ootas, palus, et talle jäetaks võtmed, et tal oleks võimalus sinna korterisse minna ja panna mingid nõud sinna alla. Neiu ütles, et korteri omanik ei luba tal võtmeid teistele jätta. Peale seda kui ta ütles, et peab siis neiu vajadusel välja kutsuma, siis neiu vastumeelselt andis võtmed talle. Kuna vesi enam nii palju ei jooksnud, siis tema seal korteris ei käinud, Kui ta oleks seal käinud, siis naabrid 5-ndalt korruselt oleks saanud seda tõendada, kuid tema seal ei käinud. Tunnistaja ei osanud öelda, mis selle läbijooksu põhjuseks oli. Tema korteris on pindlaed ja vesi jooksis nendest kohtadest, kust võimalik, läbi. Nad koristasid vee ära ja enam vett läbi ei jooksnud. Kui oleks katus läbi jooksnud, siis ikka oleks tulnud vett. Arvas, et vanad radiaatorid hakkasid jooksma. Kui tal olid vanad aknad, siis tuli vihm nendest läbi põrandale ja kui ta poleks koristanud, oleks vesi läbi jooksnud põrandast. Saab eeldada, et võib-olla läbi akna lasi seda vett või nendest radiaatoritest. Tal on vana radiaator ja vahest laseb sealt läbi ja ta paneb midagi sinna alla. Oli õhtune aega ja katusel ei olnud midagi võimalik teha. Tal on samasugune 3-toaline korter. Läbijooks oli ainult suures toas, tal tuli tapeet lahti, korteriühistu poole ta ei pöördunud, tal ei olnud nii suurt kahju. Kui katus oleks läbi lasknud, siis oleks kogu aeg läbi jooksnud, ta ei saa eeldada, et katus jooksis läbi. See oli 4-5 aastat tagasi, ta ei jätnud kuupäeva meelde. See tütarlaps, kes talle ukse lahti tegi, oli teistsugune, kui see inimene, kes täna tunnistajaks tuli. Kui see isegi oli tema, siis oli ta hoopis teise
välimusega, tunnistaja suhtles temaga umbes 10 minutit ja peale seda ta teda enam näinud ei ole. See juhtum oli talvel, mis aasta oli, ta ei mäleta. Katuse kohta kaebasid inimesed teistest sissekäikudest. Katuse remonti tehti, nagu talle tundub, enne kõnealust juhtumit. Katusele tehti roostevabast metallist tööd. Hageja korteris tema vett ei koristanud. Selles korteris on ta olnud ainult 1 korral, kui mingi paak pööningul lõhkes, siis oli tunnistaja ja hageja korteris uputus, siis oli väga suur uputus, siis ta ka otsis võtmeid. Siis ta tegi KÜ-le avalduse, uuris, kui palju maksab kipsplaat, jne, esitas kalkulatsiooni ühistule. Siis ta olin selles korteris esimest korda. Koos hagejaga ta midagi kirjutanud ei ole, hageja tuli tema juurde ja palus, et ta paneks allkirja, ta pani allkirja ainult selleks, et oleks uuritud, milles asi oli, ta eeldas, et põhjuseks olid vanad aknad. Oma allkirja ta andis hiljem, kui hageja tuli ise kohale, aega läks mööda palju. Enne seda tuli see neiu ja võttis temalt korteri võtmed ära, aega oli möödunud juba palju, kui hageja tuli. Juhatuse esimehe B on tunnistaja heades naaberlikes suhetes nagu ka kõigi teiste majaelanikega. 10.11.15 üldkoosolekul, kus kavatseti juhatust tagasi kutsuda, ta osales. Ta ei mäleta, mis ta neile koosolekul ütles, oli revisjonikomisjoni liige ja nad töötasid ausalt, ta usaldas neid. Kohus ei pidanud vajalikuks tunnistaja E. V teistkordset ülekuulamist, kuna nimetatud tunnistaja on üle kuulatud 08.09.2015 kohtuistungil. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 07.04.2016 (kd 1, tl 168174).
ASJA EDASINE KÄIK
9.07.03.2016 esitas kostja esindaja teate, et kompromissi sõlmimine ei ole õnnestunud (kd 1, tl 177-178).
10.Kohus teatas 17.03.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07. aprillini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 03. mail 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 83).
11.Kostja esindaja esitas 07.04.2016 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Kostja jäi arvamuse juurde, et hagi on esitatud vale isiku poolt, so hageja ei ole kahju saanud, kuna eeldatava kahju tekitamise ajal ei olnud korteri omanikuks; samuti palus kostja kohaldada aegumist nõuetele, mis tekkisid enne 29.05.2011, 2010. aastal tekkinud kahju on hagejale hüvitatud, 2012 tekitatud kahjustused ei ole aga tõendatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud objektiivse teokoosseisu elemente, hageja ei ole tõendanud, et kostja pani toime hagiavalduses kirjeldatud teod, hageja ei ole tõendanud kahju ja selle suurust. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 2 405,28 eurot, sh õigusabikulud 2 186,28 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 72 eurot, sõidukulud 120 eurot ja tõlkekulu 27 eurot (kd 1, tl 184-188).
12.Hageja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 1574,80 eurot, sh riigilõiv koos tunnistajatasuga 49,80 eurot ja õigusabikulud 1 150 eurot (kd 1, tl 192-194).
13.Hageja esindaja esitas 19.04.2016 kohtule seisukoha, milles märgib, et tehniliste probleemide tõttu ei saanud hageja õigeaegselt kompromissi ettepanekut esitada. Seoses sellega oli märtsikuu alguses kostja esindajale ning 04.04.2016 kostja seaduslikule esindajale edastatud kompromissettepanek, mille kohaselt pooled tasaarvestavad hageja ja kostja nõuded summas 2 250,83 eurot ning hageja vähendab kahju hüvitamise summat 1 000 euro võrra. Kostja poolt kompromissettepanekuid hagejale ei edastatud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hagi ei ole tõendatud ning et hagejale ei ole kahju tekitatud. Hageja leiab, et kostja vastuväited on
paljasõnalised ja põhjendamata. Hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud (kd 2, tl 3-4).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et korteriomand asukohaga XXX, üldpinnaga 86,60 m 2 kuulub alates 18.01.2013 L Š, eelmiseks omanikuks oli S Š (kd 1, tl 6, lk 89-93).
15.Korterite nr.XXX ja XXX omanike poolt on 07. jaanuaril 2013 esitatud KÜ-le Puškini tn. üheksateist avaldus, millest nähtub, et 27.12.2012 toimus korteris nr. XXX viimane katuseleke, mille tõttu toimus korterite nr. XXX ja XXX üleujutamine. Avalduses palutakse kontrollida katust, kuna leke oli katuselt (kd 1, tl 6 pöördel). S Š poolt on 08. jaanuaril 2013 esitatud KÜ-le Puškini tn. üheksateist avaldus, millest nähtub, et seoses katuse pideva läbilakse tõttu märgub WC lagi (kd 1, tl 7). TÜ I 27.12.2012 Defektiandmiku kohaselt on dokumendi koostamise aluseks korduvad konstruktsioonide – seinte ja lagede märjakssaamised ning eesmärgiks seinte ja lagede kahjustatud pindala kindlaksmääramine ning nende pindade taastamismaksumuse kindlaksmääramine. Andmik on koostatud S. Š tellimusel. Andmiku kohaselt moodustavad tööde maksumus kokku 6073,67 eurot, sh puhastustööd, remonditööd, materjalide kohaletoimetamine, prügi koristamine ja väljavedu, remondi eelarve on tehtud terve korteri kohta. Eelarve sisaldab muuhulgas 60,1 m2 lagede ettevalmistamist ja värvimist, 118,4 m2 seinte ja töötlemist (puhastamine, tapeetimine ja/või värvimine), m 2 seinte vanast tapeedist puhastamist ja tapeetimist ning materjalide kohaletoimetamine, prügi koristamine ja väljavedu (kd 1, tl 7-20; 47-52).
16.AS V 30.06.2010 hindamisakti kohaselt moodustas korteri XXX, remondi maksumus peale 2010.a toimunud uputust kokku 13 841 krooni (884,41 eurot), mis hõlmas nii materjalide, puhastustööde, remonditööde kui ka prügi väljaveo maksumust. Hindamist teostas I. F (kd 1, tl 68). AS V 10.06.2015 korduva ülevaatuse akti kohaselt on ülevaatuse käigus tuvastatud, et korteris ei olnud teostatud 2010. aastast remonti (vastavalt eelmisele hindamisele). Olukord on jäänud samaks: veega on kahjustatud 2 tuba, köögis lae nurk ja WC lagi. Vajaliku taastamisremondi maht ei ole muutunud. Arvestades turuhinna muutumist 2010. aastast, on eeldatav taastamisremondi maksumus 1 200 eurot. Hindamist teostas I. F (kd 1, tl 103).
17.10.01.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr. 153 kohaselt kinkis S Š korteri XXX, L Š. Lepingu p. 3 kohaselt võtab kingisaaja kinkena vastu lepingu p. 1.2 nimetatud lepingu eseme koos kõigi varem lepingu esemel lasuvate õiguste ja kohustustega, kui käesoleva lepinguga ei ole sätestatud teisiti (kd 1, tl 89-93).
18.KÜ Puškini tn. üheksateist 09.09.2011 töövõtulepingust nr. 2011/09-09 nähtub, et korteriühistu on sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga H tööde teostamiseks maja katuse lekete likvideerimiseks aadressil XXX Tööde teostamise tähtaeg 09.09.2011-08.11.2011 (k. 1, tl. 162). OÜ H 15.11.2011 vastusest KÜ-le Puškini tn. üheksateist nähtub, et seoses remonditööde käigus toimunud soojustrassi toru kahjustamisega tekitati kahjum korteri nr. 21 omanikule ning nimetatud kahju summas 300 eurot on OÜ H poolt korteriomanikule hüvitatud (kd 1, tl 163164).
19.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud reaalse kahju. Hagejale uputusega tekitatud kahju suurus on seega võrreldav kulutustega, mida ta tegi või peab tegema rikutud korteri endisesse olukorda viimiseks. Hageja peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
20.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2012. aasta detsembris toimus hageja korteris veeleke. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et veeleke hõlmas kogu korterit, sh, kõiki kolme tuba, vannituba ja WC-d. S. Š poolt 08.01.2013 korteriühistule esitatud avaldusest nähtub, et veeleke puudutas ainult WC-d (kd 1, tl 7). Hageja poolt esitatud fotode (kd 1, tl 12-13) põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, milliste ruumide lagedega on tegemist ning kui suur on rikutud lagede ja seinte pindala. Kohtule esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012 veelekkega tekitati kahju hagis märgitud ulatuses. Antud kahju ei tõenda ka TÜ I 27.12.2012 Defektiandmik, kuna nimetatud andmikust nähtub küll tööde teostamise ulatus ja maksumus, kuid ei nähtu, et nimetatud kahju oleks tekitatud just nimelt 27.12.2012 üleujutusega (kd 1, tl 7-20; 47-52). 27.12.2012 üleujutuse toimumise kohta ei ole akti koostatud. AS V 10.06.2015 korduvast ülevaatuse aktist nähtub, et korteri, asukohaga XXX, seisund on sarnane sellega, mis oli pärast 2010. aastal toimunud üleujutust (kd 1, tl 103). O J ütluste kohaselt käis ta hageja korteris, eeldatavasti ole see kevadel, aastat ei mäleta, ja nägi ühe toa seinal veeplekki, plekk oli kuiv. Muid veekahjustusi talle ei näidatud. Tunnistaja E V ütluste kohaselt toimus 2012 detsembris hageja korteris suur veeuputus, leke oli läbi lagede (eeldatavasti oli probleem katuses), uputuse tagajärgi koristati veel mitu päeva. Oma ütlustes viitab tunnistaja hageja korteri all elavale naabrile (M. M), kui isikule, kelle korter sai samuti ujutuse tagajärjel kahjustada ning kes aitas korterit koristada. Samuti kuulis ta mingit juttu torudest. Kohus, tutvudes tunnistajate ütlustega, tuvastas, et E. V ütlused on vastuolus tunnistaja M. M (M) ütlustega, kuna M. M andis ütlusi, et tema korteris ei käinud ja seal midagi ei koristanud. Tunnistaja M M (M) 11.02.2016 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tunnistaja ei viibinud hageja korteris, ta ei näinud, millises ulatuses oli hageja korter kahjustusi saanud ning ta eeldas,
et veeleke võis olla seotud kas vanade akende või radiaatoritega, mitte aga katusega. Tunnistaja sõnul oli veeleke ühekordne, mitte pidev, tunnistaja märkis, et „Kui katus oleks läbi lasknud, siis oleks kogu aeg läbi jooksnud, ta ei saa eeldada, et katus jooksis läbi“. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ja tunnistaja M. M (M) ütlused on vägagi vastuolulised, so tunnistaja oma ütlustega ei kinnita hageja väiteid ühtede ja samade asjaolude /faktide kohta (näiteks tunnistaja viibimine hageja korteris, ütlused üleujutuse suuruse ja selle tagajärgede likvideerimise kohta).
22.Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, et just nimelt 27.12.2012 uputuse tagajärjel said kahjustada hagejale kuuluva korteri 3 toa laed ja seinad, samuti vannituba ja WC. Lisaks sellele ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012 uputus toimus tõepoolest katuselekke tõttu, tunnistajate O. J ja M. M (M) ütlused antud väidet ei kinnitanud. Faktiliselt on ainsaks haginõuet tõendavaks tõendiks tunnistaja E. V ütlused, kuid nad erinevad oluliselt tunnistaja, kellele samuti kahju tekitati, so M. M (M) ütlustest. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja teostas katuse remondi 2011. aasta sügisel, so pärast 2010. aastal toimunud üleujutust ja enne vaidlusalust juhtumit. AS V 10.06.2015 aktist nähtub, et hageja korteri seisund ei ole võrreldes 2010. aastaga halvenenud, samuti ei ole hageja poolt teostatud remonti pärast 2010. a üleujutust. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja käitumise ja 2012. toimunud veelekke vahel, kuna ei ole tõendatud, et veeleke toimus just nimelt läbi katuse. Riigikohus lahendis 3-2-1-53-06 p.11 on märkinud, et kohtud peavad VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.
23.Kuna asjas puuduvad tõendid, mille alusel kohus saaks üheselt kindlaks määrata, kas, millisel põhjusel, sh kelle süül ja kui suures ulatuses on hagejale seoses 27.12.2012 uputuse tagajärjel tekitatud varalist kahju, puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks.
24.Kostja esitas kohtule vastuväited seoses sellega, et antud juhul ei ole tegemist kohase hagejaga, seega peab kohus vajalikuks selgitada, et 10.01.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr. 153 p 3 alusel võttis kingisaaja kinke vastu koos kõigi lepingu esemest tulenevate õiguste ja kohustustega, seega oli tal õigus käesoleva hagi esitamiseks. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna 27.12.2012 juhtumiga seotud hagi esitamise tähtaeg ei ole aegunud, siis puudub alus aegumise kohaldamiseks, seda enam, et varasemad kahjujuhtumid (2010, 2011 aasta) ei ole antud vaidluse esemeks.
25.Kohus jätab hageja esindaja 19.04.2016 seisukoha tähelepanuta, kuna antud seisukoht on kohtule esitatud olulise hilinemisega (tähtaeg oli 07.04.2016). Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud
menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja palub välja mõista hagejalt välja menetluskulud kogusummas 2405,28 eurot, sh lepingulise esindaja kulu kokku 2186,28 (käibemaksuga) (20,24 tundi*108), dokumentaalse tõendi saamise kulu 72 eurot, sõidukulud 120 eurot, tõlketeenuse kulud 27 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on ca 108 eurot (käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud.
29.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 20,24 tundi on põhjendatud osaliselt. Kostja on esitanud kohtule 5 dokumenti - 05.09.2014 vastuse (kogumahuga 5,5 lk, sisuline maht moodustab 4,5 lk); 12.06.2015 seisukoha (kogumaht 2 lk, sisuline maht 1 lk); 18.12.2015 arvamuse (kogumaht 2 lk, sisuline maht 0,5 lk), 19.01.2016 täiendava seisukoha arvamuse (kogumaht 2 lk, sisuline maht 0,5 lk) ja 07.04.2016 lõpliku seisukoha (kogumaht 2,5 lk, sisuline maht 1 lk). Kokku osales esindaja 3-l kohtuistungil, kokku 7,5 tundi.
30.Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: 15.08.2014 taotluse koostamine; 21.08.2014 toimikuga tutvumine – ajakulu 35 minutit; tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 62,64 (käibemaksuga). Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks, kuna e-posti teel paarirealise kirja saatmist kohtule ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks (selles osas on kohus oma arvamuse eelnevalt väljendanud); toimikuga tutvumiseks kohtumajas puudus vajadus, kuna asja materjalid on kättesaadavad e-toimiku kaudu, samuti on materjalidega tutvumise ajakulu hõlvatud vastuse koostamise ajakuluga. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus taotluse täies ulatuses rahuldamata. Kinnistusraamatule päringu koostamine ja selle edastamine hagejale - ajakulu 20 minutit, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 35,64 (käibemaksuga). Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks, kuna kohtule jääb ebaselgeks, millise päringu on kostja teostanud ning millise taotluse hagejale edastanud. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus taotluse täies ulatuses rahuldamata. 07.04.2015 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 3 tundi 10 minutit, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 342 eurot (käibemaksuga). 07.04.2015 kohtuistung kestis ca 2 tundi (1 tund 50 minutit), ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 2,5 tundi, maksumusega 270 eurot (käibemaksuga). 08.09.2015 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 4 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 432 eurot (käibemaksuga). 08.09.2015 kohtuistung kestis 3 tundi, ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,5 tundi, maksumusega 378 eurot (käibemaksuga). Hageja taotlusega tutvumine, seisukoha ja täiendava seisukoha koostamine – ajakulu 1,75 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 189 eurot (käibemaksuga). Kohus, tutvudes esindaja poolt esitatud seisukohtadega, leiab, et 2 seisukoha sisuline maht moodustab kokku 1,0 lk, dokumendiga tutvumine on hõlmatud antud toiminguks vajaliku ajakuluga, seega peab kohus põhkendatud ajakuluks 1,0 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi, maksumusega 108 eurot (käibemaksuga). Läbirääkimised hageja esindajaga, kohtule teate esitamine, lõplik analüüs ja seisukoha koostamine – ajakulu 1,5 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 162 eurot (käibemaksuga). Kohus, tutvudes esindaja poolt esitatud teate ja seisukohaga, leiab, et 2 dokumendi sisuline maht moodustab kokku natuke rohkem kui 1,0 lk, lõplik analüüs on hõlmatud antud seisukoha koostamiseks vajaliku ajakuluga, seega peab kohus, arvestades advokaadi kogemust, põhjendatud ajakuluks 1,0 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi, maksumusega 108 eurot (käibemaksuga). 11.02.2016 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 3,5 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 378 eurot (käibemaksuga). 11.02.2016 kohtuistung kestis ca 2,5 tundi (2 tundi 20 minutit), ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi, maksumusega 324 eurot (käibemaksuga). Sõidukulu 120 eurot (4 sõidukorda, so 3 kohtuistungit ja 10.06.2015 korteri ülevaatus). Esindaja on märkinud sõidukulu arvestuseks 0,30 eurot kilomeeter. Esindaja ei ole esitanud sõidukulusid tõendavaid kuludokumente. Kuna esindaja puhul on antud juhul tegemist mitte riigi õigusabi korras määratud esindajaga, vaid lepingulise esindajaga, siis
puudub kohtul võimalus sõidukulude hüvitamiseks ilma kuludokumente esitamata. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus taotluse täies ulatuses rahuldamata. 11.02.2016 tõlketeenus – ajakulu 1,5 tundi, tunni hind 18 eurot, tasumisele kuulub 27 eurot. Kuna kostja esindaja puhul on tegemist vandeadvokaadiga, kes peab valdama nõutaval tasemel riigikeelt, siis ei pea kohus tõlketeenuse hüvitamist põhjendatuks. Ülaltoodust lähtuvalt jätab taotluse täies ulatuses rahuldamata.
31.Eeltoodu põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 1 773 eurot /16 tundi ja 25 minutit x 108/, millele lisandub dokumendi saamise kulu 72 eurot, kokku 1 845 eurot. Muud, käesoleva määrusega rahuldamata kostja kantud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kostja märkis, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1 845 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
32.Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega kohus hageja menetluskulude põhjendatust ei analüüsi.
33.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.