Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Larissa Škola (hageja) esitas 29. mail 2014 hagi Puškini tn 19 Korteriühistu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 6173,67 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja Puškini tn 19 korteri X omanik. Kostja teostab alates
6.jaanuarist 2003 Puškini tn 19 kaasomandi osade majandamist ning kostja kohustuste hulka kuulub maja katuse korrashoid. Kostja ei täitnud oma kohustust rakendada elamu katuse tavapäraseks korrashoiuks ja remondiks vajalikke abinõusid. Seoses sellega toimus
27.detsembril 2012 sulaperioodil läbi katuse mitme korteri, sh hageja omandis oleva korteri, üleujutus. Üleujutuse tagajärjel tekkis hagejale kuuluvale korterile kahju suuruses 6073,67 eurot ja kahju suuruse kindlakstegemisega seotud kulud on 100 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei tõendanud hageja, millal toimusid avarii juhtumid ja kas need üldse toimusid. Samuti ei tõendanud hageja, millised korteri ruumid olid kahjustatud 27. detsembri 2012 toimunud üleujutuse tõttu, kui see siiski toimus. Hageja ei kutsunud kostja esindajaid korterisse kordagi sisse. Hageja ei ole tõendanud, et võimaliku kahju ja kostja võimaliku teo vahel on põhjuslik seos. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud kahju suurus ei ole hageja poolt õigesti arvestatud ning ei vasta faktilistele asjaoludele. Kahju hüvitamise kindlaksmääramisel tuleb arvestada VÕS 127 lgst 5 tulenevat põhimõtet, et kahjuhüvitise arvestamisel tuleb välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb seega arvestada asja kulumist ja amortisatsiooni. Kostja esitas hageja nõuetele aegumise vastuväite.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus jättis 3. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks välja 1845 eurot.
7.Maakohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2012. aasta detsembris toimus hageja korteris veeleke. Sofja Škola poolt 8. jaanuaril 2013 korteriühistule esitatud avaldusest nähtub, et veeleke puudutas ainult WC-d. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et veeleke
hõlmas kogu korterit, sh kõiki kolme tuba, vannituba ja WC-d. Hageja poolt esitatud fotode põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, milliste ruumide lagedega on tegemist ning kui suur on rikutud lagede ja seinte pindala. Kohtule esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud, et
27.detsembril 2012 veelekkega tekitati kahju hagis märgitud ulatuses. Seda ei tõenda ka TÜ Inkeri 27. detsembri 2012 defektiandmik, kuna sellest ei nähtu, et kahju oleks tekitatud just nimelt 27. detsembri 2012 üleujutusega. AS Vant korduvast ülevaatuse aktist nähtub, et korteri seisund on sarnane sellega, mis oli pärast 2010. aastal toimunud üleujutust. Maakohus märkis, et 10. jaanuari 2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu 153 p 3 alusel võttis kingisaaja kinke vastu koos kõigi lepingu esemest tulenevate õiguste ja kohustustega, mistõttu oli hagejal õigus käesolev hagi esitada. Samuti selgitas kohus, et kuna 27. detsembri 2012 juhtumiga seotud hagi esitamise tähtaeg ei ole aegunud, puudub alus aegumise kohaldamiseks.
8.Kostja seaduslik esindaja Oleg Janovitš selgitas kohtule, et teda kutsuti korterisse vaatama ja tema ei tea, mille tõttu korteris tekkis vee läbijooks. Korteris oli suures toas seina peal veeplekk, mis oli kuiv. Tunnistaja E.V. selgitas, et tal on hageja korteri võtmed alates 2011. aastast ja hageja andis talle ülesande kontrollida pidevalt korteri seisukorda. 2012. aasta detsembris helistas talle naisterahvas, kes karjus, et teda uputataks E.V. sai aru, et see on hageja korter ja palus oma abikaasal kohale minna. Abikaasa helistas ja ütles, et korteris on täielik uputus. Vesi oli nurkades ja laes kõigis kolmes toas. Tunnistaja M.M. seletas, et tuli talvel töölt ja nägi, et suures toas liigub mööda seina vesi. Õnnestus saada kontakti isikuga, kelle käes olid ülakorruse korteri võtmed. Tunnistajat korterisse ei lastud, kuna korteri omanik ei lubanud sinna kedagi lasta. Lõpuks sai tunnistaja siiski võtmed, aga kuna vesi enam nii palju ei jooksnud, siis tema korteris ei käinud. Tunnistaja ei osanud öelda, mis läbijooksu põhjuseks oli. Nemad koristasid vee ära ja enam vett läbi ei jooksnud. Kui katus oleks läbi jooksnud, oleks ikka vett tulnud. Saab eeldada, et vesi tuli läbi akna või radiaatoritest. Maakohus leidis, et tunnistaja E.V. ütlused on vastuolus tunnistaja M.M. ütlustega. E.V. ütluste kohaselt toimus 2012. aasta detsembris hageja korteris suur veeuputus, leke oli läbi lagede ja uputuse tagajärgi koristati veel mitu päeva. Oma ütlustes viitas tunnistaja all elavale naabrile (M.M.) kui isikule, kelle korter sai samuti ujutuse tagajärjel kahjustada ning kes aitas korterit koristada. Tunnistaja M.M. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tunnistaja ei viibinud hageja korteris ja ei näinud, millises ulatuses oli hageja korter kahjustusi saanud ning eeldas, et veeleke võis olla seotud kas vanade akende või radiaatoritega, mitte aga katusega.
9.Kohus leidis, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et just nimelt 27. detsembri 2012 uputuse tagajärjel said kahjustada hagejale kuuluva korteri kolme toa laed, vannituba ja WC. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 27. detsembri 2012 uputus toimus katuselekke tõttu ning tunnistajate O.J. ja M.M. ütlused väidet ei kinnitanud. Ainsaks haginõuet kinnitavaks tõendiks on tunnistaja E.V. ütlused, kuid nad erinevad oluliselt tunnistaja M.M. ütlustest. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja teostas katuse remondi 2011. aastal, s.o pärast 2010. aastal toimunud üleujutust ja enne vaidlusalust juhtumit. AS Vant 10. juuni 2015 aktist nähtub, et hageja korteri seisund ei ole võrreldes 2010. aastaga halvenenud, samuti ei ole hageja teostanud remonti pärast 2010. aasta üleujutust. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja käitumise ja 2012. aastal toimunud veelekke vahel, kuna ei ole tõendatud, et veeleke toimus läbi katuse. Maakohus leidis, et kuna asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks kohus üheselt kindlaks määrata, kas, millisel põhjusel, kelle süül ja kui suures ulatuses on hagejale seoses 27. detsembri 2012 uputuse tagajärjel varalist kahju tekitatud, puudub alus hagi rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 3. mai 2016 otsuse tühistamist ja asja maakohtule uuele läbivaatamisele saatmist. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tegi maakohus vale järelduse selle kohta, et asja materjalidega ei ole piisavalt tõendatud, mis põhjusel ja kelle süü tõttu hagejale seoses
27.detsembril 2012 toimunud uputusega kahju tekitati. Korteris toimunud uputus on tõendatud
7.jaanuari 2015 avaldusega, defektide aruandega, korteriühistu juhatuse liikme Oleg Janovitši ütlustega ning tunnistajate E.V. ja M.M. ütlustega. Hagi on esitatud õige kostja vastu, kuna alates 6. jaanuarist 2003 peab kostja teostama maja majanduslikku hooldamist ja vastutab katuse hooldamise eest KOS § 8 lg 1, § 21 lg 2 p 2 ja KÜS § 2 lg 1 alusel. Hageja rõhutab, et 2010. aasta juunis toimunud uputus ja 27. detsembril 2012 toimunud uputus tekkisid erinevatel põhjustel ning uputuste iseloom ja objektid olid erinevad. Uputus toimus
27.detsembril 2012 seetõttu, et kostja ei hoidnud maja katust korras. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et uputus ei tekkinud tema süü tõttu. Korteriühistu rikkus TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet omavahelistes suhetes, kuna korteriühistu esimees Jelena Bondarenko keeldus tegemast korteri ülevaatust. Korteriühistu juhatuse liige Oleg Jankovitš oli korteri ülevaatusel ükskõikne ja keeldus TÜ Inkeri poolt koostatud defektide aktile alla kirjutamisest. Uus korteriühistu esimees Stepan Pidvysotskiy vaatas 31. mail 2016 korteri üle ning tunnistas kirjalikult, et defektide akt on koostatud õigesti. Viie aasta tagust AS Vant poolt koostatud akti ei saa lugeda tõendiks ega seda arvestada, kuna see on ühekülgne. Asi tuleb saata Viru Maakohtusse uuele läbivaatamisele, kuna kostja kinnitas, et defektide aktis on õigesti kajastatud, et kahju on tekitatud seoses korteri uputusega.
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale isiku poolt, kellel ei olnud võimalik kahju saada ja kellel puudub nõudeõigus kostja vastu. Kostja leiab, et Sofja Škola kahju hüvitamise nõudeõigus kostja vastu ei läinud kinkelepinguga hagejale üle. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2012. aasta detsembris toimus hageja korteris veeleke. Kostja on menetluse kestel korduvalt esitanud väiteid, et veeleke ei ole hageja poolt tõendatud. Hageja korteris toimusid üleujutused ka varem ja pärast seda ei teinud korteriomanik remonti. Hageja ei ole tõendanud, et 27. detsembril 2012 toimunud korteri üleujutusega tekkis tal kahju summas 6173,67 eurot. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada asja (korteri) kulumist ja amortisatsiooni. TÜ Inkeri poolt koostatud eelarves on hinna arvestamisel aluseks võetud uute materjalide ja detailide hinda ja eelarve käsitleb remonti mahus, mis ei ole absoluutselt vajalik veekahjustuste likvideerimiseks. Kostja viitas Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05. Hageja ei ole tõendanud, millises seisus oli talle kuuluv korter enne 27. detsembrit 2012. AS Vant tuvastas korteri korduval ülevaatusel, et korteris ei ole 2010. aastast teostatud remonti. Selle põhjal on võimalik väita, et tõendamist ei leidnud hageja väide, et 2012. aasta detsembris toimus läbi elamu katuse korteri üleujutus.
2012. aasta detsembris oli katus korras ja selle kaudu ei saanud vesi joosta hageja korterisse. Maja katust remonditi viimati sügisel 2011. Kui katus oleks 2012. aasta seisuga avariiseisundis, peaksid vee läbijooksud katuse kaudu esinema käesoleva ajani, kuid seda pole olnud. Hageja korteri viimane võimalik uputus oli sügisel 2011 ja selle juhtumiga tekitatud kahju hüvitati korteriomanikule OÜ Hrustek poolt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
15.Ringkonnakohus keeldub TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel võtmast asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud uut tõendit. Asja materjalidest nähtub, et tegemist on toimikus juba olemasoleva materjaliga, s.o TÜ Inkeri koostatud nn defektiandmikuga (venekeelne dokument I kd tl 9 – 12). Ringkonnakohtule esitatud versioonil on sellele tehtud käsikirjalised juurdekirjutused (venekeelsed märkmed koos tõlgetega eesti keelde). Juurdekirjutustest nähtuvalt on märkused lisanud kostja juhatuse liige S. Pidvysotskiy ning märkused on lisatud
31.mail 2016. a, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant põhistanud uue tõendi esitamise lubatavust. Tegemist ei ole TsMS § 652 lg 3 punktis 2 märgitud olukorraga, kus asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Lisaks ei ole esitatud uus tõend asjakohane ega sisalda asja lahendamiseks vajalikku teavet. Juhatuse liige on kinnitanud küll korteris kahjustuste (s.o remondivajaduse) olemasolu, kuid selle asjaolu üle puudub iseenesest vaidlus. Juhatuse liikme märkused ei sisalda teavet selle kohta, millistel asjaoludel on korteris remondivajadus tekkinud ja kas selles on mingitki alust süüdistada korteriühistut. Juhatuse liige on 31.05.2016 märkinud, et kahjustused on olemas, kuid ei nõustu märgitud mahuga; tekkimise aeg ei ole teada.
16.Pooled vaidlevad nõude põhjendatuse ja tõendatuse üle. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hinnanud õigesti kõiki asjas esitatud tõendeid ning jõudnud nende põhjal õigele järeldusele, et kahju tekkimine hageja väidetud asjaoludel, sh kahju suurus ning selle põhjuslik seos kostja käitumisega, ei ole asjas kinnitust leidnud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb kahju tekkimise korral võrrelda isiku varalist olukorda pärast kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju hüvitamise aluseks olnud asjaolu (kahju tekitamist) ei oleks toimunud (RKTKo 3-2-1-197-13, p 22). Väidetav kahju juhtum leidis aset 27.12.2012. a. Hageja tuli seega tõendada, missugune oli tema korteri seisund enne nimetatud kuupäeva ning missuguseks muutus see väidetava katuse läbijooksu tulemusel. Samuti tuli hagejal tõendada, et korteri remondiks vajalikud kulutused on seotud just 27.12.2012. a läbijooksu tagajärjel tekkinud niiskuskahjustuste kõrvaldamisega.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et just nimelt 27.12.2012. a uputuse tagajärjel said kahjustada hagejale kuuluva korteri kolme toa laed ja seinad, samuti vannituba ja WC. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012. a uputus (läbijooks) toimus tõepoolest katuselekke tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Maakohus leidis, et sisuliselt on ainsaks haginõuet tõendavaks tõendiks tunnistaja E.V. ütlused, kuid need erinevad oluliselt teise tunnistaja M.M. ütlustest. Kohtul tuleb otsuse tegemisel hinnata ja kaaluda kõiki tõendeid, seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Üldjuhul ei saa ühe tunnistaja ütlustele omistada suuremat tõendusväärtust kui teise tunnistaja ütlustele. Tunnistaja E.V. ütlustest tuleneb, et vee läbijooks paneelide vahelt hõlmas hageja korteri mitmeid ruume: kõigis kolmes toas – sh suures toas kõige rohkem, keskmises toas lagi märg, veel ühes toas samuti märg; koridoris oli põrand märg ja seinad kuivad, köögis ja WC-s oli kuiv. Samas ei ole tunnistaja ütlused piisavad, et lugeda tõendatuks hageja väidetud ulatuses kahju tekkimine. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud veelekke toimumist põhjusel, et kostja ei täitnud oma kohustust hoida korras korterelamu katus. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt remonditi korterelamu katus 2011. aastal, s.o pärast 2010. aastat ja enne vaidlusalust juhtumit.
18.Hageja esitatud nn defektiandmikust ehk remondikulude kalkulatsioonist (koostanud TÜ Inkeri, tõlge I kd tl 47-52) nähtub küll korteri remondivajadus, kuid sellest ei nähtu remondivajaduse tekke põhjused. Peamiselt on dokumendis esile toodud, et korteris on ruumide seintel maha koorunud värv, krohv või tapeet, kohati esinevad kollased laigud. Nimetatud kahjustused esinevad kolmes toas, tualetis ja vannitoas. Dokumendist ei nähtu, millal ja millistel asjaoludel on remondi vajadus tekkinud. Hageja ei ole eitanud, et juba 2010. aastal vajas korter remonti. Juunis 2010 sai korter samuti niiskuskahjustusi. Selle kohta esitas hageja AS Vant akti 30. juunist 2010 (I kd tl 68) ning sellest nähtub, et veeavarii tõttu olid kahjustatud kaks tuba, köök ja sansõlm. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et 30.06.2010. a aktis märgitud kahjustused likvideeriti. Sama äriühingu AS Vant 10.06.2015. a akti (I kd tl 103) kohaselt ei ole hageja korteri seisund võrreldes 2010. aastaga halvenenud. Aktis märgitu kohaselt ei olnud teostatud 2010. aasta akti järgseid töid; olukord oli sama, s.o veega kahjustatud 2 tuba, köögis lae nurk ja WC-s lagi. Seega saab asuda seisukohale, et hageja korter vajas ka enne 27.12.2012. a veeuputust remonti ning hageja ei ole tõendanud, kas ja millises ulatuses 27.12.2012. a veeleke korteri remondivajadust suurendas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud järeldusele, et asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks kohus üheselt kindlaks määrata, kas, millisel põhjusel, kelle süül ja kui suures ulatuses on hagejale seoses 27.12.2012. a veeuputusega varalist kahju tekitatud. Maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata.
19.Pooled vaidlesid ka selle üle, kas hagejal sai üldse olla kostja vastu nõudeõigus arvestades seda, et väidetav kahju tekkis ajal, mil hageja ei olnud vaidlusaluse korteri omanik. Hageja sai korteri omanikuks 10.01.2013. a korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel, millega Sofja Škola kinkis Puškini tn 19-21 asuva korteri hagejale. Seega tekkis hagejal korteri suhtes omand mõned nädalad pärast väidetava kahjujuhtumi toimumist (27.12.2012). Maakohus leidis, et 10.01.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr 153 p 3 alusel võttis kingisaaja kinke vastu koos kõigi lepingu esemest tulenevate õiguste ja kohustustega, mistõttu oli hagejal õigus käesoleva hagi esitamiseks.
Praegusel juhul on hagi kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõike 1 alusel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-61-14 (p 30-31) selgitanud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51). Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-38-05, p 18; nr 3-2-1-185-13, p 11). Nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1. VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et poolte vahel oleks kehtiv võlasuhe, millena praegusel juhul saab käsitada korteriomaniku nõudeõigust korteriühistu vastu, kui korteriühistu on korteriomaniku suhtes rikkunud oma seadusest, korteriühistu põhikirjast või korteriühistu üldkoosoleku otsusest tulenevat kohustust.
20.Ringkonnakohus märgib, et niisugune kahju hüvitamise nõue ei lähe korteriomandi võõrandamisel üle uuele korteriomanikule KÜS § 51 alusel, kuna korteriühistuseaduses on silmas peetud korteriühistu liikmelisusega seotud õigusi ja kohustusi ning võimalikud kahju hüvitamise nõuded ei ole sellega automaatselt hõlmatud. Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõudeõigus läks kinkijalt üle hagejale korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3 alusel. Viidatud lepingu p 3 järgi kinkis kinkija ning võttis kingisaaja kinkena vastu lepingu punktis 1.2 nimetatud lepingu eseme koos kõigi varem lepingu esemel lasuvate õiguste ja kohustustega, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud arvestada ka asjaolu, et praegusel juhul sõlmiti korteri kinkeleping lähisugulaste (ema ja tütar) vahel, korter võõrandati tasuta, s.o kinkija ei saanud rahalist vastusooritust ning korteri võimalik kahjustamine ei mõjutanud seega otseselt kinkija varalist sfääri. Korteri võõrandamine aga ei saa iseenesest viia tagajärjeni, et ei varasem ega hilisem korteriomanik ei saa esitada kahju põhjustanud isiku vastu hüvitise väljamõistmise nõuet. Vastavalt VÕS §-le 29 on võimalik lepingu punkti 3 tõlgendada selliselt, et kinkija loovutas kingisaajale ka võimalikud korteri kahjustamisest tulenevad hüvitise nõuded. Nõude loovutamine ei ole seotud spetsiifiliste vorminõuetega ning selleks on võimalik tahet avaldada ka kaudsel viisil (TsÜS § 68 lg 3).
21.Maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole ka ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud väited. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et korteriühistu juhatuse liikmed keeldusid korterit üle vaatamast ja suhtusid hageja poolt tõstatatud probleemidesse ükskõikselt. AS Vant viie aasta taguse akti esitas kohtule tõendina hageja ise; tõend sisaldab teavet 2010. a juunis toimunud veekahjustuste kohta ning puudub alus pidada tõendit ebausaldusväärseks. Hagi rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et hageja korteris toimus kaks veeuputust, s.o 2010. a juunis ja 2012. a detsembri lõpus ning et need tekkisid erinevatel põhjustel ja nende iseloom ja ulatus olid erinevad. Kohus asus eelpool seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et 2010. a veekahjustuste tagajärjed oleksid olnud 2012. a detsembriks kõrvaldatud ning seetõttu ei ole kohtul võimalik lugeda tuvastatuks, et kahju tekkis just 2012. a detsembris toimunud vee läbijooksu tagajärjel.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid 378 euro ulatuses, s.o ajakulu kostja lepingulise
esindaja poolt õigusteenuse osutamiseks 3,5 töötunni mahus. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud on seotud menetlusega maakohtus ning maakohus on selles osas juba seisukoha võtnud. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt summas 1845 eurot. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsust selles osas kontrollida või muuta. Apellatsioonimenetluse kulud summas 378 eurot 3,5 tunnise ajakulu eest on ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas ning nimetatud ulatuses mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise menetluskulude katteks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.