Hageja: E A (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: M L (isikukood xxxx, e-post xxxx) Kostja: M A (isikukood xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
27.10.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M Ailt elatis E Ai kasuks perioodi 01.11.2022 kuni 05.03.2023 eest tagasiulatuvalt kokku summas 917,34 eurot.
3.Välja mõista M Ailt elatis E Ai kasuks alates 06.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 180,86 eurot.
4.Välja mõista M Ailt elatis E Ai kasuks alates 01.04.2023 kuni E Ai täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma alates 01.04.2023) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest)).
Resolutsiooni punktis 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Kohustada M Ai tasuma E Ai elatis M Le arveldusarvele nr xxxx iga kuu 15. kuupäevaks.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.E A (hageja) esitas 06.03.2023 Harju Maakohtule hagi M Ai (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja ei osale hageja kasvatamises ja kohtub hagejaga väga harva. Hageja soovib kostjalt tagasiulatuvalt elatist summas 1078,20 eurot perioodi eest november 2022 kuni märts 2023 ning edaspidi igakuist elatist riikliku miinimumi ulatuses.
2.Hageja seaduslik esindaja selgitas 27.10.2023 toimunud kohtuistungil, et viimati maksis kostja hagejale elatist 22.10.2022, hageja esindaja püüdis pärast seda kostjaga kokkuleppele saada, kuid kostja ei soovinud elatist maksta. Hageja eest makstav lapsetoetus 80 eurot laekub hageja seadusliku esindaja kontole. Hagejal ei ole tervislikke erivajadusi. Kostja seisukoht
3.Kostja avaldas 27.10.2023 toimunud kohtuistungil, et ei ole nõus elatist maksma, kuna hageja seaduslik esindaja on kostjale võlgu. Samuti tõi kostja välja, et tal on hooajatöö ning rahalised kohustused. Alaealisi lapsi peale hageja kostjal ei ole. Kostja ei vaidle vastu, et hageja viibib ema juures ning kostja ei kanna hageja kulusid. Kostjal ei ole tervisest tulenevaid töövõime piiranguid. Kostja töötab xxxx juhina, tema sissetulek oleneb töö mahtudest, kuid kokkulepitud palk on 5,68 eurot tunnis, millele lisandub tulemustasu. Kostja on hariduselt xxxx. Põhiliselt on kostja töötanud autojuhina, kunagi ka lukksepana. Kostja eluasemekulud on 400 eurot kuus, samuti maksab kostja liisingut 156 eurot kuus. Kostja on pärinud oma isalt kahetoalise korteri xxxx ning xxxx. aasta sõiduauto xxxx. Kostja nõustus, et tema töökogemus võimaldaks tal soovi korral leida tasuvamat tööd. Kostja ei vaidle vastu, et hageja seaduslik esindaja püüdis kohtuväliselt temaga elatise maksmises kokkuleppele jõuda ning viimati maksis kostja hagejale elatist 22.10.2022.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad
sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
7.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab ema juures, kostja maksis viimati hagejale elatist 22.10.2022, kuid pärast seda pole kostja hagejat ülal pidanud ega hageja kulutusi kandnud. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.
8.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-1515909, p 12).
9.Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
10.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et lapsetoetus laekub hageja eest tema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.
11.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohtuistungil kinnitas kostja, et hageja elab emaga ning kostja ei kanna hageja eest mingeid kulutusi. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
12.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja pere ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole PKS § 101 lg 7 kohaldamiseks alust.
13.Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis hagi esitamise seisuga järgnevalt: 209,20 eurot (hagiavalduse esitamise seisuga PKS § 101 lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma) + 46,44 eurot (PKS § 101 lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest). Kokku on seega hagejale väljamõistetav miinimumelatis perioodil 06.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot kuus. 01.04.2023 toimus baassumma indekseerimine ning Eesti Vabariigi brutokuupalga muutus, mistõttu on alates 01.04.2023 hagejale makstav
miinimumelatis järgnev: 249,78 eurot (PKS § 101 lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2023) + 50,55 eurot (PKS § 101 lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2023) – 40 eurot (PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest). Seega on hagejale väljamõistetav miinimumelatis alates 01.04.2023 summas 260,33 eurot kuus. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2024.
14.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et tal ei ole hagejale võimalik miinimumelatist maksta, kuna kostja töötab hooajaliselt ning samuti on tal rahalised kohustused. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kuid seda vaid mõjuval põhjusel, näiteks olukorras, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole peale hageja teisi ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike, kuna vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus sissetulekut teenida. Elatise suuruse määramisel ei hinda kohus üksnes seda, milline on vanema sissetulek, vaid hindab ka vanema võimalusi sissetulekut saada (vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas 3-2-1-21-15, p 14). Kostja ei saa ülalpidamiskohustusest kõrvale kaldud põhjusel, et tema hooajaline töö ei taga talle piisavalt sissetulekut. Arvestades, et kostja on töövõimeline, tal on pikaaegne tööstaaž autojuhina ning ta on õppinud puusepp-betoneerijaks, on kostjal võimalik valida endale tasuvam erialane töö, mis võimaldab kostjal hageja ees oma kohustusi täita. Muuhulgas on kostja kohtuistungil välja toonud, et talle kuulub pärandina saadud kahetoaline korter Lääne-Virumaal. Kohus märgib, et arvestades PKS § 102 lg-s 1 ja 2 sätestatut, peab vanem last ülal pidama kogu oma vara, mitte üksnes sissetulekute arvel. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul ühtki mõjuvat põhjust, miks tuleks hagejale mõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
15.Samuti ei ole asjakohane kostja seisukoht, et kostja ei pea hagejale elatist maksma, kuna kostjal on võlanõue hageja ema vastu. Kohus märgib, et elatise maksmist kostjalt nõuab antud juhul hageja ning vanemate nõuded teineteise vastu ei võta alaealise lapselt õigus nõuda kohustatud vanemalt ülalpidamiskohustuse täitmist.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 06.03.2023 kuni 31.03.2023 eest summas 180,86 eurot (215,64 / 31 x 26) ning alates 01.04.2023 260,33 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise hageja täisealiseks saamiseni.
17.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määran kohus, et kostja on kohustatud elatise summa kanda iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
18.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine võib teatud juhtudel asetada kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda ning olla
kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi ülalpidamist nõudnud (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kostja kinnitas kohtuistungil, et viimati maksis ta hagejale elatist 22.10.2022. Samuti kinnitas kostja, et hageja seaduslik esindaja püüdis temaga kohtuväliselt elatise maksmises kokku leppida. Arvestades, et kostja on suutnud hagejale 2022. aasta novembrini elatist maksta, hageja on kostjalt elatist enne hagiavalduse esitamist ka nõudnud ning kostja ei ole välja toonud ühtki mõjuvat põhjust elatise maksmisest keeldumiseks, ei leia kohus, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt oleks kostja ülalpidamiskohustust arvestades kostjale ebamõistlikult koormav.
19.Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatise maksmist alates 2022. aasta novembrist 2023. aasta märtsini ning seda miinimumsuuruses elatise ulatuses. PKS § 101 lg-test 3, 4 ja 5 lähtuvalt oleks kostja pidanud perioodil 01.11.2022 kuni 31.12.2022 maksma hagejale elatist 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot – pool lastetoetusest 30 eurot (2022. aastal oli lapsetoetus perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt 60 eurot)). Perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 aga summas 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot – pool lastetoetusest 40 eurot (alates 2023. aastast makstakse lastetoetust perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt 80 eurot kuus)).
20.Kohtupraktikas tuleb hagi rahuldamisel elatis tagasiulatuva ajavahemiku eest välja mõista ühekordse summana (vt Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 36; 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 17.2). Seega tuleb kostjal maksta hagejale perioodi eest 01.11.2022 kuni 28.02.2023 tagasiulatuvalt elatist summas 882,56 eurot (225,64+225,64+215,64+215,64) ning 2023. aasta märtsikuu viie päeva eest summas 34,78 eurot (215,64 / 31 x 5). Kokku tuleb kostjal tagasiulatuvalt maksta elatist perioodi 01.11.2022 kuni 05.03.2023 eest summas 917,34 eurot. Kuivõrd hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib tagasiulatuvat elatist viie kuu eest (november 2022 kuni märts 2023), kuid hagiavaldus on esitatud 06.03.2023, tuleb märtsikuu osas nõuda tagasiulatuvat elatist üksnes viie päeva eest. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt.
21.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.