KÜ Puiestee 6A hagi Jekaterina Varlamova, Žanna Romani, Toomas Pähno ja Inara Kmito vastu alusetult saadu ja tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
KÜ Puiestee 6A apellatsioonkaebuse hind 913,31 eurot Jekaterina Varlamova ja Inara Kmito apellatsioonkaebuse hind 6619,12 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ
Puiestee
6A
apellatsioonkaebus
ning
Jekaterina
Varlamova ja Inara Kmito apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2016. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant I (hageja/vastustaja): KÜ Puiestee 6A (registrikood: 80016239; asukoht: Valga Puiestee 6A), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar ja seaduslik esindaja Galina Sutorina Vastustajad (kostjad/apellandid II):
Maakohtus kostjad, KÜ apellatsioonkaebuse vastustajad Žanna Roman ja Toomas Pähno, esindaja Vello Luik
RESOLUTSIOON
osas
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2015. a otsus osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista täiendavalt välja 906,47 eurot.
2.KÜ Puiestee 6A apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta Jekaterina Varlamova ja Inara Kmito apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Lugeda
kohtuotsuse
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
Hagi rahuldada.
Mõista
Jekaterina
Varlamovalt
välja
2413,05 eurot KÜ Puiestee 6A kasuks. Mõista Inara Kmitolt välja 264,15 eurot KÜ
Puiestee 6A kasuks. Mõista Jekaterina Varlamovalt ja Inara
Kmitolt solidaarselt välja 150,83 eurot KÜ Puiestee 6A kasuks. Mõista
Jekaterina
Varlamovalt,
Inara
Kmitolt, Žanna Romanilt ja Toomas Pähnolt solidaarselt välja 5064,03 eurot KÜ Puiestee 6A kasuks. Jätta maakohtus kantud menetluskulud
solidaarselt
kostjate
kanda.
Jätta
ringkonnakohtus kantud KÜ Puiestee 6A menetluskulud
solidaarselt
Jekaterina
Varlamova, Inara Kmito kanda. Ülejäänud osas
jätta
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Puiestee 6A esitas 12.02.2010. a hagi Jekaterina Varlamova, Žanna Romani, Toomas Pähno ja Inara Kmito vastu kahju hüvitamiseks. Hageja täpsustas 22.12.2014. a nõudeid ja palus: 1) mõista Jekaterina Varlamovalt välja hageja kasuks 2413,05 eurot; 2) mõista Inara Kmitolt välja hageja kasuks 264,15 eurot; 3) mõista Jekaterina Varlamovalt ning Inara Kmitolt solidaarselt välja 150,83 eurot; 4) mõista Jekaterina Varlamovalt, Inara Kmitolt, Žanna Romanilt ja Toomas Pähnolt solidaarselt välja 4697,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt valiti KÜ Puiestee 6A juhatuse liikmeteks alates 17.03.2008. a I. Kmito, T. Pähno, Ž. Roman ja J. Varlamova. Tartu Maakohtu 14.05.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7131 mõisteti J. Varlamova süüdi KarS § 344 ja § 345 lg 1 järgi selles, et ta võltsis korteriühistu üldkoosoleku protokolli, mille alusel kanti äriregistrisse KÜ Puiestee 6A juhatuse liikmeteks kostjad. Samas kriminaalasjas lõpetati menetlus Ž. Romani, T. Pähno ja I. Kmito suhtes KrMS § 202 alusel. Alates 16.06.2009 on korteriühistu juhatuse liikmeteks Sirje Poska, Galina Sutorina, Vitali Mašnitš ja Tana Berzina. Uued juhatuse liikmed tutvusid korteriühistu dokumentidega ning tuvastasid, et kostjad I. Kmito ja J. Varlamova olid määranud endale igakuise palga, kompenseerinud enda telefonikõned ja kütusearved ühistu kulul ning sellega põhjustanud ühistule materiaalset kahju. Hageja oli seisukohal, et J. Varlamoval ja I. Kmitol puudus alus töötasu saamiseks, kuna neid ei olnud seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras valitud korteriühistu juhatuse liikmeteks. KÜ Puiestee 6A maksis I. Kmitole töötasu 264,14 eurot (4133 krooni) ja J. Varlamovale 1473,55 eurot (23 056 krooni). J. Varlamovale on välja makstud ka kompensatsioon telefoni kasutamise eest summas 6,39 eurot (100 krooni). Korteriühistu tasus 18.04.2008 OÜ-le Valga Advokaadibüroo 2360 krooni (150,83 eurot) kuriteoteate koostamise eest. Kuriteoteade on koostatud kostjate algatusel selleks, et politsei alustaks menetlust korteriühistu seaduslikult valitud juhatuse vastu. Hageja oli seisukohal, et kulutust ei tehtud hageja huvides. Kuriteoteate allkirjastasid J. Varlamova ning I. Kmito, seega vastutavad nad tekitatud kahju eest solidaarselt. Korteriühistu arvelt on tasutud notaribüroole 02.06.2008, 10.03.2008, 25.03.2008 ja 07.08.2007 kokku 1557,80 krooni (99,56 eurot). Arved on esitatud äriregistrile juhatuse liikmete kohta tehtud kannete muutmiseks. Kuna kostjatel puudus seaduslik õigus korteriühistu juhatuse liikmetena tegutsemiseks, siis on tegemist kulutustega, mida ei tehtud
ühistu huvides. Korteriühistu juhatuse liikmetena taotlesid enda kandmist äriregistrisse kõik kostjad (tõendatud kriminaalasja materjalidega) ning seega vastutavad nad tekitatud kahju eest solidaarselt. Korteriühistu Puiestee 6A on tasunud Jõhvi linnas tegutsevale OÜ-le Euroinkasso võlgade sissenõudmise ja hagiavalduse koostamise eest 14 700 krooni (939,50 eurot). Puuduvad andmed, et hagiavaldus oleks kohtule esitatud. Hageja palus tekitatud kahju summas 939,50 eurot välja mõista ainult J. Varlamovalt, kuna tema andis isiklikult volikirja OÜ-le Euroinkasso. Korteriühistu on ajavahemikul maist 2008 kuni juunini 2009 tasunud kostjatele bensiini kompensatsioonina 3870 krooni (247,35 eurot) ning telefoni kasutamise eest 2330 krooni (148,91 eurot). Hagejale ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et bensiini ja telefoni on kasutatud korteriühistu huvides. Korteriühistu kandis trepikoja koristamise eest Ž. Romanile 225 krooni (14,38 eurot). Sama aasta veebruaris said trepikodade koristamise eest raha nii Ž. Roman, E. Prannitšuk kui ka T. Berzina. Raha koguti vahetult elanikelt. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, et ainsana koristas trepikoda Ž. Roman, kellele maksti töö eest summades, mis ei olnud kogutud vastava trepikoja korteriomanikelt. Erinevate kontoritarvete eest on korteriühistu tasunud 6394,50 eurot (408,68 eurot). Kaupade ja teenuste ostudokumendid on hagejale esitatud, kuid kaupu ei ole hagejale üle antud. Korteriühistu on 13.06.2008 tasunud OÜ-le RKT tõlke eest 519,20 krooni (33,18 eurot). Hagejal puuduvad andmed nimetatud kulutuste vajalikkuse kohta, kuna ei ole teada, millist dokumenti ning millisel eesmärgil oli vaja tõlkida. Korteriühistu on tasunud ühistu dokumentide ja tsiviilasja nr 2-08-12598 tõlgete eest 1500 krooni (95,87 eurot). Korteriühistu on tasunud OÜ-le June arvete 930137 ja 930076 alusel kokku 11 341,35 krooni (724,84 eurot). Hagejal puudub ülevaade tegelikult tehtud tööde mahu ja nende tegijate kohta. Tehtud kulutusi ei saa pidada põhjendatuteks. Korteriühistu on tasunud Argo Leesikule 2008-2009. a 272 krooni (17,38 eurot) ostetud klambri, ukselingi ja võtmete eest. Hagejale ei ole teada, kus ja milleks ostetud kaupa kasutati ning kas tegemist oli ühistu huvides tehtud kulutustega. Korteriühistu on tasunud Jevgeni Umanetsile 2677 krooni (171,09 eurot). Arvete kohaselt on kulutused tehtud postkastide parandamiseks, lukkude paigaldamiseks ning võtmete valmistamiseks. Kostjate väitel telliti nimetatud tööd 2007/2008 majandusplaani alusel. Hagejal puuduvad andmed, et nimetatud majandamisplaan oleks üldkoosoleku poolt vastu võetud või et tegemist oleks olnud ootamatult ilmnenud hädavajaliku tööga. Kostjad on sõlminud korteriühistu nimel töölepingud Irina Nikolajevaga ja Valentina Sakovitšiga. Varasemalt on raamatupidamisega tegelenud korteriühistu juhatuse liikmed. I. Nikolajevale maksti välja töötasu 23 056 krooni (1473,55 eurot) ning sellelt tasuti riigile sotsiaalmaksu 7614 krooni (486,62 eurot). Lisaks maksti telefoni kasutamise eest 600 krooni (38,35 eurot). V. Sakovitšile maksti töötasu 2500 krooni (159,78 eurot), puhkusehüvitist 202,60 krooni (12,95 eurot) ning riigile sotsiaalmaksu 896 krooni (57,26 eurot). Nimetatud kulutused ei ole põhjendatud. Hageja leidis, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et kostjatel puudusid volitused korteriühistu nimel tegutsemiseks, sh töötasu ja muude hüvede saamiseks ning kaupade ja teenuste ostmiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et tehtud kulutused olid vältimatud ja korteriühistu huvides.
2.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostjad tegutsesid hageja huvides esindades hagejat, ajades tema asja ja tehes tööd hageja kasuks. Seega on kostjad õigustatud nõudma nii tehtud kulutuste hüvitamist kui ka mõistlikku tasu. Kostjate käitumises puudub süü. Kostjad tegutsesid teadmisega, et nad on seaduslikult valitud juhatuse liikmed.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 30.06.2015. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis KÜ Puiestee 6A kasuks välja Jekaterina Varlamovalt 2413,05 eurot ja Inara Kmitolt 264,15 eurot. Kohus mõistis solidaarselt Jekaterina Varlamovalt ja Inara Kmitolt KÜ Puiestee 6A kasuks välja 150,83 eurot. Kohus mõistis Jekaterina Varlamovalt, Inara Kmitolt, Žanna Romanilt ja Toomas Pähnolt solidaarselt KÜ Puiestee 6A kasuks välja 1047,93 eurot. Kriminaalasjas nr 1-09-7131 tehtud lahenditega on tuvastatud, et kostjad tegutsesid grupis ning võltsisid KÜ Puiestee 6A üldkoosoleku protokolli ning äriregistrile esitatava kandeavalduse eesmärgiga omandada korteriühistu juhatuse liikmete õigused. Juhatuse liikmed tegid korteriühistu majandamisel tööd ning said selle eest tasu. Kohus asus seisukohale, et kuriteo toimepanemise tulemusena ei või isik omandada õigust käsutada võõrast vara, s.o käsutada korteriühistu arvet endale palga maksmiseks. Ühistul on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Isikute tahtlus on tuvastatud kriminaalasja nr 1-09-7131 menetluses (tl 9-11, I kd). J. Varlamova töötasu suuruseks oli 1473,55 eurot ja I. Kmito töötasu suuruseks 264,15 eurot. Hageja on avaldanud, et ta soovib J. Varlamovalt OÜ-le Euroinkasso välja mõistetud summat 939,50 eurot, kuna tema on ainuisikuliselt volitanud OÜ Euroinkassot nõudma sisse võlgasid korteriühistu nimel. Kohus leidis, et võlgade sissenõudmine OÜ Euroinkasso kaudu ei ole olnud kooskõlas korteriühistu huvidega ning J. Varlamovalt tuleb sisse nõuda kahju summas 939,50 eurot. Kokku tuleb J. Varlamovalt välja mõista 2413,05 eurot. Hageja soovib, et kohus mõistaks välja J. Varlamovalt ning I. Kmitolt solidaarselt 150,83 eurot, mis on tasutud OÜ-le Valga Advokaadibüroo. Advokaadibüroo poole pöörduti kuriteoteate koostamiseks. Kohus leidis, et tegemist on alusetu kuriteoteate vormistamisega ning kostjatel puudus mõistlik vajadus õigusabi kasutamiseks. Kuriteoteatele on alla kirjutanud J. Varlamova ning I. Kmito (tl 36 II kd), seega vastutavad nad kahju eest solidaarselt. Hageja soovib kostjatelt J. Varlamovalt, I. Kmitolt, Ž. Romanilt ja T. Pähnolt välja mõista solidaarselt 4697,56 eurot. Hageja täpsustas hagi ja palus kostjatelt mõista solidaarselt välja 1961,24 eurot. Kohus ei välistanud täiendava kohtuotsuse tegemise võimalust ülejäänud summa osas, kuid käesoleva lahendiga saab kohus võtta seisukoha ainult 1961,24 euro väljamõistmise osas. Kohus leidis, et korteriühistu huvides on korteriühistu ebaseaduslikud juhatuse liikmed teinud kulutusi OÜ-le June 724,84 eurot, Jevgeni Umanetsile 171,09 eurot, Argo Leesikule 17,38 eurot. Kohus arvestas siinkohal kostja 05.02.2015 vastuses toodud põhjendusi nimetatud summade osas. Kohus ei pidanud põhjendatuks juhatuse liikmete poolt tarbitud bensiinikulu, telefonikõnede kulu, kontoritarvete kulu, tõlgete tegemise kulu, koristajale palga maksmise kulu, notaribüroos tehtud kulusid. Kokku on nimetatud kulu suurus 1047,93 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud kulud tehti korteriühistu huvides. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja 1047,93 eurot. Kohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tartu Maakohus tegi 28.07.2015. a täiendava otsuse, millega mõistis J. Varlamovalt, I. Kmitolt, Ž. Romanilt ja T. Pähnolt solidaarselt hageja kasuks välja 2743,16 eurot. Kohus leidis, et esineb alus täiendava otsuse tegemiseks, kuna lahendamata on jäänud hageja nõue kostjatelt solidaarselt mõista välja J. Varlamovale ning I. Kmitole välja makstud töötasudelt tasutud sotsiaalmaks summas 573,61 eurot (8975 krooni) ning summad, mis maksti välja Irina Nikolajevale ning Valentina Sakovitšile sõlmitud töölepingute alusel kokku 1646,27
eurot (25 758,60 krooni), samuti töötasudelt tasutud sotsiaalmaks 543,83 eurot (8510 krooni) ning I. Nikolajeva telefoni kasutamise kulud 38,35 eurot (600 krooni). Kohus leidis töötasudelt tasutud sotsiaalmaksu osas, et kõik juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt korteriühistule õigusvastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 6) tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel. Kohus kontrollis kohtutoimikusse lisatud õienditelt (I kd, tl 22-24) Irina Nikolajeva ja Valentina Sakovitši töötasu ning sotsiaalmaksu andmeid. I. Nikolajeva töötasu on 23056 krooni ehk 1473,55 eurot ja V. Sakovitśi töötasu on 2012 krooni ehk 128,59 eurot, kokku 1602,14 eurot. I. Nikolajeva sotsiaalmaks oli 7614 krooni ehk 486,62 eurot. V. Sakovitši sotsiaalmaks oli 664 krooni ehk 42,44 eurot, kokku 529,06 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude summas 2131,20 eurot. Kohus leidis, et kostjad vastutavad J. Varlamova ja I. Kmito eest tasutud sotsiaalmaksude tasumise eest. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja 573,61 eurot. Kohus oli seisukohal, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista ka I. Nikolajevale telefoni kasutamise eest makstud 38,35 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Puiestee 6A esitas 27.07.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendavalt 913,31 eurot. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud ebaõigesti välja mõistmata kulutused OÜ-le June summas 724,84 eurot, Jevgeni Umanetsile summas 171,09 eurot ja Argo Leesikule summas 17,38 eurot. Apellant viitab VÕS §-le 1024. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas sanitaartehniliste tööde tegemine ning lukkude ja postkastide remont oli tegelikkuses vajalik ja toimus korteriühistu huvides. Maakohus on oma seisukoha rajanud kostjate lepingulise esindaja poolt 05.02.2015. a esitatud seisukohale, mida ei saa pidada kohaseks ega lubatud tõendiks; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta kostjate 05.02.2015. a menetlusdokumendis sisalduvad vastuolud ülejäänud tõenditega. Kostjad selgitasid, et majas oli vaja teha torutöid, kuna toru lõhkes ning selle parandamise käigus vahetati välja terve püstak. Tööd telliti OÜ-lt Valga June, kuid tegelikult tegi tööd Janek Must. Samas ei nähtu kostjate seletustest, millal veeavarii toimus ning millest oli tingitud vajadus kogu püstaku torustiku väljavahetamiseks. Janek Mustale on korteriühistu tasunud 28.01.2009. a 192 krooni kanalisatsiooni puhastamise eest. 10.03.2009. a ja 26.05.2009. a on korteriühistu tasunud erinevate sanitaartehniliste tööde eest OÜ-le Valga June kokku 11 341,35 krooni. Samas ei ole kostjad esitanud nimetatud tööde kohta koostatud hinnapakkumist, töövõtulepingut, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka ühtegi muud dokumenti, mille põhjal oleks võimalik otsustada, kes ja millised tööd tegelikult tegi; 3) on tõendamata kostjate väited postkastide ja lukkude vahetamise vajaduse kohta. Tööde tegeliku tegemise ja selliste tööde vajalikkuse kohta puuduvad tõendid.
5.Jekaterina Varlamova ja Inara Kmito vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus põhjendatult leidnud, et kostjad on teinud kulutusi korteriühistu huvides. Vaidlust ei ole selles, et sanitaartehnilised tööd, postkastide remont ja
ukselukkude vahetus teostati. Vastustajate arvates ei oma tähendust see, kes konkreetselt ja millise töö teostas.
6.Jekaterina Varlamova ja Inara Kmito esitasid 27.08.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellandid paluvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 1028 ja jätnud kohaldamata VÕS §-i 1023. 2) on maakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS §-i 1043. Apellandid on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud objektiivset teokoosseisu, st pole tõendanud kahju olemasolu, sh millised on need teod, mis on väidetava kahjuga põhjuslikus seoses. Samuti ei ole tõendatud kostjate süüline käitumine; 3) on hagejal kohustus tõendada, et tehtud kulutused olid põhjendamatud; 4) oli võlgade sissenõudmine Euroinkasso OÜ vahendusel korteriühistu huvides. 5) pöördusid apellandid advokaadi poole mitte kuriteoteate koostamiseks, vaid selleks, et advokaat kui juriidiliste teadmistega isik annaks õigusliku hinnangu endiste juhatuse liikmete tegevusele. Kuna ka advokaat leidis, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemisega endiste juhatuse liikmete poolt, siis oli kuriteokaebuse esitamine põhjendatud; 6) on hageja kohustus tõendada, et tarbitud bensiinikulu, telefonikõnede kulu, kontoritarvete kulu, tõlgete tegemise kulu, koristajale palga maksmise kulu ja notaribüroos tehtud kulud ei olnud korteriühistu huvides, st et tegemist oli hagejale tekitatud kahjuga. Apellandid märgivad, et tõlkekulud olid vajalikud, sest pooled korteriühistu liikmed olid venelased. Apellantide arvates ei oma tähendust asjaolul, kas koristajale makstakse tasu vahetult elanikelt kogutud rahast ilma korteriühistu vahenduseta või kogub elanikelt raha korteriühistu ja tasub koristajale. Mõlemal juhul on olemas elanike (s.o üldjuhul korteriühistu liikmete) heakskiit ja seega on tegemist korteriühistu huvides tehtud kulutusega. Koristajale makstav tasu oli korteriühistu huvides. Kulutused koristajale ja raamatupidajale on vajalikud ja põhjendatud, seega ei oma tähendust asjaolu, kas tasu makstakse juhatuse liikmetele või vastavat teenust osutavatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt olid põhjendatud ka sotsiaalmaksu maksed. Põhjendatud oli ka telefoni kasutamise hüvitamine; 7) ei ole maakohus andnud hinnangut VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 ega p-i 8 esinemisele kostjate käitumises. Kuna hageja ei ole tuginenud kostjate käitumise õigusvastasuse tuvastamisel VÕS § 1045 lg 1 p-i 6 sätetele, siis on maakohus rajanud otsuse asjaolule, mida hageja ise ei ole esitanud; 8) ei ole kriminaalasja otsus tõend, millega vaieldamatult on tõendatud kostjate süüline käitumine kulutuste tegemisel; 9) on maakohus ebaõigesti kohaldanud kostjate suhtes solidaarvastutuse põhimõtet. VÕS § 65 ja § 137 sätete kohaselt on solidaarkohustuse tekkimise eelduseks seaduses või lepingus ettenähtud aluse esinemine. Hageja viidatud VÕS § 137 näol ei ole tegemist eraldi nõude alusega, vaid VÕS § 137 kohaldamine eeldab isikute juba olemasolevat, sama või erineva nõude alusel põhinevat vastutust. Hageja ei konkretiseeri, kas ta tugineb solidaarvastutuse
kohaldamise nõudmisel seaduses või lepingus ettenähtud või muu aluse esinemisele. Kostjad on seisukohal, et nende suhtes ei ole kohaldatav MTÜS § 32 lg 2 ja solidaarvastutus. Apellandid leiavad, et asuda ei saa ka seisukohale, et kohustus on jagamatu. Asjaolu, et hageja ei ole enda jaoks selgeks teinud, kes kostjatest ühe või teise väljamakse tegi või kes tulu sai, ei saa olla aluseks solidaarvastutuse kohaldamiseks.
7.KÜ Puiestee 6A vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on tõendatud, et apellantidel puudus õigus tegutseda korteriühistu nimel, saada töötasu ning teha kulutusi ühistu vara arvel. Nimetatud olukorda ei muuda ka apellantide väide nagu oleksid nad tegutsenud töölepingute alusel. Korteriühistu seaduslik juhatus ei ole selliseid töölepinguid sõlminud. Kostjatel puudus õigus töötasu saada; 2) on hageja esitanud tõendid (maksedokumendid) kõigi kostjate poolt korteriühistu nimel tehtud kulutuste kohta, mida ta ei pea põhjendatuks ega kiida heaks. Kuna apellantidel puudus volitus korteriühistu nimel tegutsemiseks ning väljamaksete tegemiseks, siis on tõendatud, et tegemist oli kahju tekitamisega. Kuna põhjendamatute väljamaksete tegemine kahjustas korteriühistut, siis on selgelt jälgitav ka põhjuslik seos kostjate tegevuse ja saabunud tagajärje vahel; 3) ei ole kostjad tõendanud, et tehingud olid tehtud korteriühistu huvides; 4) on arusaamatud apellantide etteheited solidaarvastutuse kohaldamisel. Maakohus rakendas solidaarvastutust põhjendatult. Juhul, kui keegi kostjatest leidis, et ta ei ole mõnes kahju tekitamise episoodis osalenud või esineb mõni muu alus tema vastutusest vabastamiseks, siis tulnuks tal esitada vastavad tõendid. J. Varlamova ja I. Kmito selliseid tõendeid esitanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta J. Varlamova ja I. Kmito kanda.
9.Maakohtu otsuse kohaselt esitas hageja järgmised nõuded:
1.Mõista Jekaterina Varlamovalt välja hageja kasuks 2413,05 eurot.
2.Mõista Inara Kmitolt välja hageja kasuks 264,15 eurot.
3.Mõista Jekaterina Varlamovalt ning Inara Kmitolt solidaarselt välja 150,83 eurot.
4.Mõista Jekaterina Varlamovalt, Inara Kmitolt, Žanna Romanilt ja Toomas Pähnolt solidaarselt välja 4697,56 eurot.
10.Maakohus rahuldas 30.06.2015 otsusega eelpool nimetatud (p 9) nõuded 1, 2 ja 3 täielikult ning 4-nda nõude osaliselt, summas 1047,93 eurot.
Maakohus rahuldas 28.07.2007 täiendava otsusega hageja nõude kõigi kostjate vastu solidaarselt (nõue 4) täiendavalt, summas 2743,16 eurot. Maakohtu lahendi kohaselt oli hageja nõuete kogusumma 7525,59 eurot ja kohus rahuldas nõuded 6619,12 euro ulatuses ning jättis rahuldamata 906,47 euro välja mõistmise nõude.
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja taotleb kõigilt kostjatelt solidaarselt 913,31 euro väljamõistmist.
12.Kostjad Jekaterina Varlamova ja Inara Kmito esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas summas 6619,12 eurot.
13.Kostjad Ž.Roman ja T. Pähno apellatsioonkaebust ei esitanud ning ringkonnakohtule seisukohti ei avaldanud. Tegemist on solidaarvõlgnikega, kes osalesid menetluses TsMS § 207 lg 2 järgi iseseisvalt, mistõttu J. Varlamova ja I. Kmito apellatsioonkaebuse alusel ei saa muuta maakohtu otsust nende osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud Ž. Romanilt ja T. Pähnolt 3791,09 euro väljamõistmises.
14.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostjate apellatsioonkaebuse osas.
14.1.Maakohus rahuldas hagi osaliselt VÕS § 1043 alusel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostjad-apellandid on toime pannud teod, mida saab kvalifitseerida kuritegudeks KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1alusel. Ringkonnakohtu istungil arutas kohus menetlusosaliste esindajatega kostjate esindusõiguse küsimust. Ringkonnakohus märkis, et kuna kostjad ei olnud kehtivalt saanud hageja juhatuse liikmeteks, siis puudus nendel hageja esindamise õigus. Tehingud, mida kostjad tegid iseendaga on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühised esindusõiguse puudumise tõttu, kuna kostjad ei saa tugineda registrikandele. Tehingud aga, mida kostjad tegid kolmandate isikutega võivad olla kehtivad, kuna kolmandad isikud võisid eeldada, et registrisse kantud isikud olid hageja juhatuse liikmed ning nendel oli seadusest tulenev esindusõigus. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul võimalik nõude materiaalõiguslike aluste konkurents. Nõuete aluseks võib olla VÕS §-dest 1043 ja 1045 tulenev õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine ja kostjate poolt nende endiga sõlmitud lepingute puhul ka TsÜS § 84 lg 1 tulenev alusetu rikastumise regulatsioon, kus tehingu tühisus tuleneb TsÜS § 129 lg-s 1 sätestatud esindusõiguse rikkumisest. Ringkonnakohus leiab, et nõude alusena saab lähtuda õigusvastase kahju hüvitamise regulatsioonist, millele on tuginenud ka hageja ning mille alusel maakohus on hagi rahuldanud. VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja ja 8 kohaselt on kahju õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Käesoleval juhul on J. Varlamova süüdi mõistetud KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 alusel. I. Kmitole esitati kahtlustus KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 alusel, ta tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses ning menetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 ja § 206 alusel. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendatud apellantide õigusvastane tegevus, mis seisnes dokumendi võltsimises, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest ning teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Apellanid võltsisid korteriühistu koosoleku protokolli eesmärgiga omandada äriregistris Korteriühistu Puiestee 6A juhatuse liikme õigused viieks aastaks.
Ringkonnakohus leiab, et KarS § 344 ja 345 on deliktilised kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Apellantide vastutust ei välista VÕS § 1045 lg 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 344 ja 345 sätestatud keeld võltsida ja kasutada võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, kaitseb ühtlasi selle isiku õigusi, kelle õigusi püütakse omandada. Seetõttu on Korteriühistu Puiestee 6A kaitstavaks isikuks ning tal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Dokumendi võltsimine ning selle kasutamine eeldab tahtlust, mistõttu ei saa apellandid end vabandada süü puudumisega VÕS § 1050 alusel. Hageja on tõendanud, et tema vara vähenes apellantide poolt tehtud kulutuste ja nende poolt sõlmitud lepingutasude võrra. Apellandid said hageja nimel tehinguid sõlmida ja kulutusi teha üksnes seetõttu, et nad olid õigusvastase teoga (võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine) saanud hageja esindamise õiguse. Ringkonnakohus leiab, et sellega on tõendatud põhjusliku seosese olemasolu hageja kahju ja apellantidele etteheidetava tegevuse vahel. Asjaolu, kas hageja võis mõnel juhul apellantide poolt sõlmitud tehingu tagajärjel ka vastusooritusena hüve saada, ei välista kahju tekkimist, kuid andis apellantidele aluse tugineda VÕS § 127 lg-le 5. Asjas ei ole tõendatud, et kostjad esindasid hageja huve ja tegutsesid eesmärgiga teda soodustada, seetõttu ei ole täidetud VÕS §-des 1018 ja 1023 sätestatud käsundita asjaajamise eeldused.
14.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad vastutavad kahju tekitamise osas solidaarselt VÕS § 137 mõttes. Kostjad põhjustasid kahju ühise kooskõlastatud tegevusega. VÕS § 1045 lg 4 mõttes ei pea kooskõlastatud tegevuse eesmärgiks olema kahju põhjustamine, vaid õigusvastase teo toimepanemine.
14.3.Kostjate-apellantide väited selle kohta, et J. Varlamova ja I. Kmito töötasu ja sellega seotud kulude nõude alusena oleks maakohus pidanud lähtuma VÕS § 1023 regulatsioonist, ei ole õiged. Ringkonnakohus leiab, et võltsimise teel juhatuse liikmeks saamisel endale töötasu määramine, sõltumata sellest, millise ametikoha nimetuse apellant endaga sõlmitud töölepingusse kirjutas, on hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Apellandi poolt viidatud kulutuste hüvitamise nõue ei ole asjakohane, kuna apellanti ei saa töötasu osas pidada käsundita asjaajajaks. Maakohus rahuldas hageja nõude J. Varlamovalt 1473,55 euro ja I. Kmitolt 264,15 euro väljamõistmiseks ning kõigilt kostjatelt solidaarselt töötasudelt tasutud sotsiaalmaksu summas 573,61 väljamõistmise osas. Ringkonnakohus märgib, et hagejal on solidaarvõlgnike korral õigus otsustada, millise võlgniku vastu ta nõude suunab.
14.4.Kostjate-apellantide väide, et kuriteoteate koostamise eest advokaadibüroole tasutud 150,83 eurot on hageja huvides tehtud kulutus, ei ole asjakohane. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
14.5.Kostjate-apellantide väited ei anna alust muuta maakohtu otsust J. Varlamovalt 939,50 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna J. Varlamova omandas lepingute sõlmimise võimaluse õigusvastase teoga ning tal puudus hageja esindusõigus, siis ei ole üldkoosoleku otsus selle kohta, et üürivõlgade sissenõudmiseks tuleb pöörduda inkasso poole, piisav, et lugeda inkassoteenuse lepinguga kantud kulu vajalikuks ja kantuks hageja huvides. Hageja väitel ei
toimunud üürivõlgnevuste laekumisi OÜ Euroinkasso tegevuse tulemusena. Apellantide esitatud tõendid ei tõenda, et konkreetsed võlglased tasusid võlad inkasso tegevuse tulemusena. Apellantide väited, et inkassofirma saatis meeletuletusi ja fakt, et teatud perioodil võlgnevuste suurus vähenes, ei ole piisav tõendamaks, et hagejale ei tekkinud kahju. Kostjate vastu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ka kostjate väide, et hagejal oleks OÜ-lt Euroinkasso õigus osa tasutud maksest tagasi küsida, kuna teenust ei osutatud nõuetekohaselt
14.6.Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu arvelt notaribüroole 02.06.2008, 10.03.2008, 25.03.2008 ja 07.08.2007 kokku tasutud 99,56 euro väljamõistmine kostjatelt solidaarselt on põhjendatud. Tegemist on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses õigusvastaselt tekitatud kahjuga ning puuduvad tõendid, mis välistaksid kahjunõude.
14.7.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on apellantidelt kahjuna välja mõista bensiini kompensatsioonina saadud 3870 krooni (247,35 eurot) ning telefoni kasutamise eest saadud 2330 krooni (148,91 eurot). Hageja märkis, et tegemist on kahjuga, kuna tal puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et tegemist oli ühistu huvides tehtud kulutustega. Kostjate seisukoht, et nemad ei pea tõendama, et kulutused olid tehtud hageja huvides ja seetõttu hagejal kahju puudub, ei ole õige. Hageja on tõendanud, et kulutused tehti kostjate poolt perioodil, kui nad tegutsesid ilma seadusliku aluseta ühistu juhatuse liikmetena. Hageja väitel ei ole kostjad esitanud kulutuste kohta dokumente, mis tõendaksid detailselt, milleks kulutused tehti. Kostjatel oli võimalus esitada tõendid, et kulutused tehti hageja huvides või esinevad muud alused, mistõttu hagejal kahju ei tekkinud. Kostjad tõendeid esitanud ei ole. Hageja on tõendanud, et erinevate kontoritarvete eest on korteriühistu tasunud 6394,50 eurot (408,68 eurot). Kaupade ja teenuste ostudokumendid on hagejale esitatud, kuid kaupu ei ole hagejale üle antud, seetõttu on hagejal kahju tekkinud. Hageja kahjuna saab käsitleda ka tõlgete eest tasumist, kuna hageja ei ole neid tõlkeid tellinud ning ei ole nende tellimist ja nende eest tasumist ka heaks kiitnud.
14.8.Ringkonnakohus leiab, et hageja juriidilise isikuna on ainupädev otsustama, kas, kellega ja millistel tingimustel ta töölepinguid sõlmib. Hageja on seisukohal, et koristamisteenuse eest tasusid elanikud otse koristajale ning täiendav tasumine koristamise eest ei olnud hageja huvides ning ta ei oleks sellega nõustunud. Ringkonnakohtu arvates on see piisav, et lugeda töötasude ja maksudena tehtud kulutused hageja kahjuks, mille apellandid peavad hüvitama.
14.9.Apellandid ei ole vaidlustanud nendelt väljamõistetud kahju arvestuslikku suurust, samuti ei ole vaidlustatud erinevate kahju artiklite osas nõude suurusi. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et asjas puudub vaidlus kahju suuruse osas ning jätab kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata.
15.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud, kuid arvestades maakohtu poolt hagi rahuldamise ulatust, saab hageja nõude suurus olla 906,47 eurot, mitte apellatsioonkaebuses märgitud 913,31 eurot. Hageja väitel puuduvad korteriühistul dokumendid järgmiste kulutuste vajalikkuse kohta: 1) OÜ-le June arvete 930137 ja 930076 alusel tasutud 724,84 euro 2) Argo Leesikule 17,38 euro tasumine 3) Jevgeni Umanetsile 171,09 euro tasumine
Hageja väidete kohaselt on korteriühistu tasunud OÜ-le June arvete 930137 ja 930076 alusel kokku 11 341,35 krooni (724,84 eurot). Hagejal puudub ülevaade tegelikult tehtud tööde mahu ja nende tegijate kohta. Tehtud kulutusi ei saa pidada põhjendatuteks. Korteriühistu on tasunud Argo Leesikule 2008-2009. a 272 krooni (17,38 eurot) ostetud klambri, ukselingi ja võtmete eest. Hagejale ei ole teada, kus ja milleks ostetud kaupa kasutati ning kas tegemist oli ühistu huvides tehtud kulutustega. Korteriühistu on tasunud Jevgeni Umanetsile 2677 krooni (171,09 eurot). Arvete kohaselt on kulutused tehtud postkastide parandamiseks, lukkude paigaldamiseks ning võtmete valmistamiseks. Kostjate väitel telliti nimetatud tööd 2007/2008 majandusplaani alusel. Hagejal puuduvad andmed, et nimetatud majandamisplaan oleks üldkoosoleku poolt vastu võetud või et tegemist oleks olnud ootamatult ilmnenud hädavajaliku tööga. Maakohus luges eeltoodud kulutuste tegemise toimunuks hageja huvides ning jättis sel põhjusel hagi osaliselt rahuldamata. Maakohus viitas sealjuures kostjate lepingulise esindaja selgitusele. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et olukorras kus kostjatel lasub tõendamiskoormis tõendada, et hagejal nende kuludega seoses kahju ei tekkinud, ei saa esindaja seletust lugeda tõendiks. Tõendeid oma vastuväite kinnituseks kostjad maakohtule ei esitanud. Ringkonnakohus möönab, et maakohtus võis kostjatele tõendamiskoormis jääda mõneti ebaselgeks. Samas tuleb arvestada, et kostjaid esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja, samuti oli kostjatel võimalik esitada tõendid koos apellatsioonkaebusega. Kostja-apellandid ringkonnakohtule tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohtu istungil märkis kostja-apellantide esindaja, et nad lähtusid heast usust ning arvasid, et hageja aktsepteerib neid kulutusi. Hageja apellandi seaduslik esindaja sellega ei nõustunud ning jäi seisukohale, et kulutused ei olnud hagejale vajalikud ja tööde tegemine ei ole ka tõendatud. Hageja apellandi esindaja selgitas, et „korteriühistu postkastidele pandi küll uued lukud, kuid võtmeid uuele juhatusele üle ei antud ja seega tuli need uuesti ära vahetada.“. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostjate õigusvastase tegevusega on tal kahju tekkinud, kostjad ei ole tõendanud, et kahju ei ole tekkinud, samuti ei ole tõendatud, et kahju suurus oli teistsugune. Hageja nõue tuleb 906,47 euro väljamõistmise osas rahuldada.
16.Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjad Z. Roman ja T. Pähno ei vaidlustanud maakohtu otsust, ei vastanud hageja apellatsioonkaebusele ega osalenud ringkonnakohtu istungil, siis oleks apellatsiooniastmes menetluskulude nende kanda jätmine äärmiselt ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb hageja apellatsioonmenetluse kulud jätta ringkonnakohtu menetluses osalenud kostjate J. Varlamova ja I. Kmito kanda. Apellatsioonimenetluses esitas tähtaegselt kulude nimekirja üksnes hageja-apellant, kes taotleb 415 euro (sh riigilõiv 175 eurot) välja mõistmist kostjatelt. Ringkonnakohus märgib, et kuna teised menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud, siis kaotasid nad sellega õiguse saada hüvitust apellatsioonimenetluses kantud kohtuväliste kulude eest. Kuna käesolevas asjas ei määranud maakohus otsusega menetluskulude suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab TsMS § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.