Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Niinemägi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29.aprill 2016, Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-15-5973 SA KredEx hagiavaldus T.P`a ja J.P`a vastu põhivõla 15 534.06 eurot ja lisanduva viivise solidaarses nõudes
Tsiviilasja hind
25 180.72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SA KredEx, registrikood 90006012, asukoht Hobujaama 4 Tallinn 10151 Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected] Kostja 1: T.P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja 2: J.P, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
2-15-5973 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
SA KredEx (hageja) esitas 20.04.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T.P ́a (kostja 1) ja J.P`a (kostja 2) vastu võlgnevuse 15 534.06 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 6 811.69 eurot ja edasi lisanduva viivise protsendina põhivõlast solidaarseks väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank, kostja 1 (laenusaaja) ja kostja 2 (kaastaotleja) 02.03.2007 laenulepingu nr 2007004538, mille alusel pank laenas kostjatele 92 090 eurot kinnistu ostmiseks asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste täitmist jäid tagama hüpoteek omandatavale kinnistule ning 02.03.2007 hageja, panga ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepinguga antav hageja maksimaalne käendus summas 300 000 Eesti krooni (19 173.50 eurot). 07.08.2007 on AS SEB Pank, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud laenulepingu lisakokkulepe laenusumma suurendamiseks 28 778 euro võrra ning loeti õigeks käenduse ulatus 298 200 Eesti krooni (19 508.45 eurot). Kostjad kohustusid tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule. Kostjad laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud, pank esitas kostjatele 26.11.2009 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning ütles laenulepingu üles alates 15.12.2009. Panga avalduse alusel algatatud täiteasjas nr 175/2012/1984 realiseeris kohtutäitur laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 42 000 eurot, millest pangale laekus võlgnevuse katteks 37 510.37 eurot. Pärast tagatisvara realiseerimist võlgnesid kostjad pangale jätkuvalt 110 658.43 eurot, millest laenu põhiosa võlg 80 473.08 eurot, intress 2749.47 eurot ja viivis 27 435.88 eurot. SA KredEx, kostjate ja AS SEB Pank vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.1. alusel SA KredEx tagab krediidiandja ja krediidisaaja vahel 02.03.2007 sõlmitud laenulepingu nr 2007004538 ja selle lisakokkuleppe kohaselt tasumisele kuuluva krediidi (põhiosa) tähtaegse ja kohase tasumise. Käenduslepingu punkti 1.2. järgi oli hageja käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus kokku 14,2% krediidi tagatisvara väärtusest, so 298 200 Eesti krooni, s.t hageja maksimaalne vastutus käenduslepingu sõlmimisel on 298 200 Eesti krooni (19 508.45 eurot). Käenduslepingu p 1.3. kohaselt hageja vastutus väheneb iga krediidisaaja poolt krediidiandjale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui hagejale tagasi maksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 66%. Käenduslepingu p-s 4.2. kohustus kostja krediidisaajana krediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste hageja poolt osalisel või täielikul täitmisel hüvitama kõik hageja poolt käenduslepingu
2-15-5973 alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis hagejal tekivad seoses käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega kostjalt. SEB Pank esitas 19.10.2012 hagejale kui käendajale nõude käenduskohustuse täitmiseks seoses panga ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemisega. Hageja täitis käenduslepingust tuleneva kohustuse ja tasus AS-le SEB Pank 30.10.2012 käendatava summa 16 374.06 eurot. Hageja esitas kostjatele nõude hageja poolt AS-le SEB Pank tehtud väljamakse ulatuses käendussumma tagastamiseks hiljemalt 20.11.2012, millest on tasutud kohtuvälise menetluse jooksul 840 eurot ning hageja arvestab põhisumma jäägina 15 534.06 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjatelt vastavalt käenduslepingu p-le 4.4 viivist 0,05% maksmata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 150 ja § 152 lg 1 alusel nõuab hageja võlgnevuse tasumist kostjatelt solidaarselt. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja esitas 01.06.2015 ja 01.04.2016 menetluskulude nimekirjad, paludes kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot ja esindustasu kokku 691.75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtmenetlusega selles tsiviilasjas.
Kostjad ei ole vaidlustanud hagiavalduses avaldatud faktilisi asjaolusid ega esitanud nõuetele sisulisi vastuväiteid. Kostja 2 on leidnud, et viivis on astronoomiline. Kostja 1 on eelistungil vaielnud vastu sellele, et hageja on esitanud kostjate vastu solidaarnõude ja leiab, et solidaarnõude puhul jääb kogu nõude tasumise kohustus tegelikult just temale.
2-15-5973 4) Kostjad laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud, mistõttu 26.11.2009 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (lk 16) pank ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 15.12.2009; 5) Lepingu erakorralise ülesütlemise teatise kohaselt on laenu jääk 26.11.2009 seisuga 118 183.61 eurot (tl 16); 6) Panga avalduse alusel algatatud täitemenetluses nr 175/2012/1984 realiseeris kohtutäitur laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 42 000 eurot (lk 26-31), millest arvati maha täitemenetlusega seotud kulud (tl 32-36) ning pangale laekus 37 510.37 eurot; 7) Seisuga 17.10.2012 oli laenusaajate võlg panga ees kokku 110 658.43 eurot ja koosnes järgmistest kohustustest: krediidi põhiosa võlgnevus 80 473.08 eurot, intressi võlgnevus 2749.47 eurot ja viivis 27 435.88 eurot (tl 24-25); 8) Pank 19.10.2012 nõudeavaldusega (lk 24) nõudis kostjate täitmata laenukohustuse katteks 16 374.06 euro tasumist käenduslepingu alusel hagejalt; 9) hageja täitis käenduslepingust tulenevalt kostja kohustuse summas 16 374.06 eurot (tl 37) ja edastas 01.11.2012 kostjatele nõude (lk 38-39) hageja poolt pangale tehtud väljamakse ulatuses käendussumma tagastamiseks. Kostjad kohustust ei täitnud.
2-15-5973 protsendina põhivõlast. Kostjad ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.