Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-17853
Tsiviilasi
AB „XXXX“ Eesti filiaali hagi KÜ XXXX ja XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes
hagi hind 2877,33 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AB „XXXX“ Eesti filiaal (registrikood XXXX, XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Kadri XXXX (XXXXOÜ; telefon: 5202484; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja 1: KÜ XXXX(registrikood XXXX, XXXX); Kostja 1 lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ, e-post: [email protected]); Kostja 2: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta täielikult rahuldamata hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) hagi kostja KÜ XXXX(registrikood XXXX) vastu põhinõudes 2543,40 eurot, sissenõudmiskulu nõudes 40 eurot, seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 89,19 euro nõudes ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2.Rahuldada hagi kostja XXXX vastu.
3.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks välja põhinõue 2543,40 (kaks tuhat viissada nelikümmend kolm eurot ja 40 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks välja viivis põhinõude summalt 2543,40 eurot alates 26.02.2016 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Mõista hagejalt AB „XXXX“ Eesti filiaalilt (registrikood XXXX) kostja KÜ XXXX(registrikood XXXX) kasuks menetluskuluna välja kostja õigusabikulud 650 (kuussada viiskümmend) eurot.
3.Jätta hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali menetluskulud kostja XXXX kanda.
4.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks menetluskuluna välja 590 (viissada üheksakümmend) eurot, millest hageja õigusabikulud on 320 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 275 eurot.
5.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 590 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Algses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 1 tekitatud kahju hüvitamist summas 2568,40 eurot, seisuga 27.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivist summas 39,09 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 28.11.2015. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 435 eurot ja viivise menetluskulude summalt.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja XXXX“XXXX” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on XXXXA/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. Hageja on omakorda XXXX„XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) üldõigusjärglane alates 31.05.2015.
3.17.07.2015 sai hageja kahjuteate, mille kohaselt toimus 13.07.2015 kahjujuhtum Tallinnas, XXXXkorteris, kus korteriomanike ühiskasutuses olevast küttesüsteemist väljus vesi ja rikkus korteri siseviimistluse. Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja üldõiguseellase poolt kindlustuslepinguga, poliis nr XXXX.
4.Hageja palvel vaatas OÜ XXXX kahjustada saanud korteri üle ja tegi kindlaks kahju suuruse. Ülevaatuse käigus selgus, et kahjustada saanud korter asus kolmandal korrusel. Esikus oli kahjustada saanud tapeeditud seinad, betoonist värvitud lagi ja linoleumiga kaetud põrand. Linoleum oli paigaldatud puitlaastplaadile, mis oli soojustatud. Köögis oli kahjustatud betoonist värviga kaetud seinad ja lagi. Magamistoas olid kahjustatud tapeeditud seinad ja laminaadiga kaetud põrand. Samuti oli kahjustatud koridori ja magamistoa vahel asuv vaheuks. OÜ XXXX pildistas nähtavad kahjustused ja koostas kahjude ülevaatuse akti.
5.Kahju põhjuste uurimisel selgus, et hoone viienda korruse korteris oli lekkima hakanud korteriomanike ühisomandis oleva küttesüsteemi osa ehk käterätikuivati. Kahju põhjuse kinnitas kostja juhatuse liige telefoni teel. Kahju taastamiseks koostas OÜ XXXX kalkulatsiooni, mille kohaselt kulus korteri taastamiseks 2513,40 eurot. OÜ XXXX koostas hagejale XXXXe kokkuvõtte ja esitas tehtud töö eest arve summas 130 eurot.
6.Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel korterile tekkinud kahju summas 2413,40 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Samuti hüvitas hageja OÜ XXXX kahju suuruse kindlaks tegemise kulu summas 130 eurot. Kuna hageja leidis, et kahju põhjuseks oli hooneomanike ühiskasutuses oleva küttesüsteemi leke, esitas tema koostööpartner XXXXOÜ hageja nimel 02.09.2015 kostjale tagasinõude nr 2116 summas 2568,40 eurot. Kostja sellele ei reageerinud.
7.Hageja viitas VÕS § 492 lõikele 1 ja KÜS § 2 lõikele 1. Hageja viitas ka KOS § 15 lõikele 5 ja lõikele 6 ning § 16 lõikele 2. 13.07.2015 ei olnud Tallinnas asuva XXXX elamu korteriomanike ühiskasutuses olev küttesüsteem töökorras. Küttesüsteemist väljus vesi ja kahjustas korterit nr 39. Hageja viitas KOS § 21 lg 1 punktile 2 ja punktile 3. Kostja KÜ XXXX rikkus oma seadusest tulenevat kohustust. Hagejale ei ole teada, et kostja kohustuse rikkumise oleks põhjustanud vääramatu jõud. Kostja kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui küttesüsteem oleks olnud töökorras, ei oleks toimunud veeleket ning korter 39 ei oleks saanud veekahjustusi.
8.Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja selgitas 25 euro suurust nõuet. Hageja nimel esitab nõudeid äriühing XXXXOÜ. Hageja kahjutoimiku põhjal koostab XXXXOÜ tagasinõude, trükib välja nõuet tõendavad dokumendid, postitab nõude ümbrikus ja vajadusel selgitab täiendavalt nõude saajale nõude sisu. Kuna hageja oli kohustatud hüvitama 25 eurot XXXXOÜ-le, on hageja omakorda õigustatud nõudma kulu hüvitamist kostjalt. 40 euro nõue tuleneb VÕS § 1131 lõikest
1.40 euro nõudmise õigus tekib hagejal koos viivise nõude õigusega.
9.Hageja otsene varaline kahju on kokku 2413,40 eurot + 130 eurot + 25 eurot = 2568,40 eurot. Kuna hageja palus kostjal kahju hüvitada hiljemalt 19.09.2015, on tema nõue sissenõutav alates 20.09.2015. Hagi esitamise ajaks 27.11.2015 oli sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud määra alusel 39,09 eurot.
10.Kostja KÜ XXXX vastuväidetega hageja ei nõustunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 13.07.2015 toimus vee väljavoolamine korteri nr 45 vannitoas asuva käterätikuivati ühenduskohast kuuma vee püstikuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas käterätikuivati (ja selle ühenduskoha) korrashoiu eest vastutab lisaks kaasomanikele ka kostja. Kostja on nõustunud, et korteris nr 45 asuv käteräti kuivatustoru on elamu ühise veevarustuse süsteemi osa. Järelikult oli purunenud käterätikuivati korteriomanike ühiskasutuses.
11.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et korteri 45 omanik oleks saanud käteräti kuivatustoru muuta või kõrvaldada ilma teiste kaasomanike õiguste kahjustamiseta. Käterätikuivati on ühendatud hoone kuumaveesüsteemiga analoogiliselt nagu on ühendatud radiaator küttesüsteemiga. Käterätikuivatit ei ole võimalik korteriomanikul eemaldada. Käterätikuivati eemaldamisel süsteemist hakkaks sellest vesi välja voolama. Selle vältimiseks tuleks veepüstik veest tühjendada ja eemaldatud käterätikuivati asemele panna korgid või kraanid. Samas veesüsteemi sulgemine korgi või kraaniga teeb võimatuks sooja vee tsirkulatsiooni süsteemis, mis viib kõikide sama püstikuga ühendatud käterätikuivatite jahtumiseni, selline tegevus riivab otseselt teiste kaasomanike õigusi.
12.Hageja leidis, et ainuüksi käteräti kuivatustoru asumine korteri nr 45 vannitoas ei tähenda, et
korteriomanik oleks võinud seda muuta või kõrvaldada. Hageja leidis, et kuigi kaasomandis olevate hoone osade korrashoidmise kohustus on kõigil kaasomanikel, on see kohustus ka kostjal, kes vastutab solidaarselt koos kaasomanikega. Hagejal on õigus esitada nõue ühe solidaarvõlgniku vastu.
13.Kostja väide, et XXXX elamu veevarustuse süsteem oli korras ja kõik ühistust sõltuvad tööd tehtud, on paljasõnaline. Korras tehnosüsteemist ei oleks vesi saanud väljuda. Kostja ei ole välja toonud, millal ta viimati veevarustussüsteemi kontrollis ja millega kontrolli tulemus lõppes. Kostjal on tulenevalt oma eesmärgist ja KOS § 15 lõikest 5 ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiu kohustus. Kostja rikkus korrashoiukohustust. Tehnosüsteem, millest avarii tagajärjel vesi väljub, ei ole korras. Asjaolu, et torustiku purunemiskoht asus korteris nr 45, ei välista kostja vastutust. Kostja oleks pidanud teostama perioodiliselt vastavate hooneosade ülevaatust. Hageja heitis kostjale ette tegevusetust kohustuste täitmisel.
14.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kahju suurus on tõendamata. Hageja esitas kahju tõendamiseks kahju ülevaatuse akti ja XXXXe kokkuvõtte, samuti OÜ XXXX kahju arvestuse ning fotod. Fotodelt on selgelt näha veekahjule iseloomulikud jäljed korteri värvitud lagedel, kobrutama hakanud värv seintel, veekahju tapeedil, veeloigud põrandal, niiskusemõõtjaga tehtud mõõtmised põrandal ja seintel ning üles pundunud laminaatparketi servad. Laminaadi kahjustused on näha fotol tn_P1030711.
15.Kostja väide, et sisse ehitatud köögimööbel puudub, on paljasõnaline. Köögimööbli demontaažiks on arvestatud 30 eurot ja montaažiks 50 eurot. Need kulud on põhjendatud, kuna põranda taastamiseks on vaja köögimööbel eemaldada. Kuna kahjustatud pindade mõõdud ja siseviimistluse materjalid on teada, on kostjal võimalik kahjuarvestuse suurust kontrollida. Kostja ei ole seda teinud ega tõendanud, et kahjustuste maksumust on neljakordselt suurendatud.
16.Hageja saatis oma nõude kostjale tema juriidilisele aadressile. Tagasinõue postitati 02.09.2015 ja selle täitmise tähtaeg oli 19.09.2015. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole tagasinõuet kätte saanud. Tagasinõue pidi jõudma kostja asukohta. Nõue on sissenõutav alates 20.09.2015 ja alates sellest ajast on hagejal viivise nõue. Kahju kindlakstegemise kulu 130 eurot on otseselt kahju suuruse kindlaks tegemise kulu. See sisaldab OÜ XXXX eksperdi väljasõitu sündmuskohale, kahju suuruse kirjeldust ja pildistamist, kahjuarvestuse koostamist ning kokkuvõtte kirjutamist. Kõik need tööd on vajalikud kahju suuruse hindamiseks ja tõendamiseks. Ilma nende töödeta oleks hagejal praktiliselt võimatu tõendada kahju olemasolu ja suurust.
17.25.02.2016 esitas hageja kohtule taotluse kaasata kostjana XXXXkorteri omanik XXXX. Hageja leidis, et korteris nr 45 purunenud käteräti kuivatustoru korrashoiu kohustus oli nii korteriomanikul kui ka korteriühistul. Seega peavad samasisulise kohustuse täitma mitu isikut ja kostjad on solidaarvõlgnikud.
18.Hageja selgitas täiendavalt kostja KÜ XXXX vastutust. Hageja viitas KÜS § 2 lõikele 1 ja leidis, et korteriomanikud on käsundiandjaks ja korteriühistu on käsundisaajaks. KÜS § 15 ja § 151 järgi tähendab korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine nii majandustegevuse kava, aruandeid kui majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. KÜS § 151 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Sealhulgas on selliseks tööks korteriomanike ühiskasutuses oleva veevarustuse- ja küttesüsteemi korrashoid.
19.Kuna vaidluse all ei ole käteräti kuivatustoru purunemise fakt, tuleneb sellest üheselt, et käterätikuivati korrashoiukohustust on rikutud. Purunenud käteräti kuivatustoru ei olnud
töökorras, sest see ei suutnud täita talle ettenähtud funktsiooni. Kostja KÜ XXXX ei ole eitanud käteräti kuivatustoru purunemist ja avarii toimumist. Hageja leidis, et kostja KÜ XXXX rikkus oma korrashoiukohustust. Rikkumine võis tuleneda teadmatusest, et korrashoiukohustus laieneb ka käterätikuivatile. Kostja KÜ XXXX ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis vabandaks tema kohustuse rikkumise. Teadmatus oma kohustusest või materiaalõiguse puudulik tõlgendamine ei ole rikkumist vabandavaks asjaoluks.
20.Purunenud käteräti kuivatustoru on hoone küttsüsteemi ehk tehnosüsteemi osa. Kaasomandis olevate tehnosüsteemide korrashoid on muuhulgas kostja KÜ XXXX kohustus. Hoone ja selle tehnosüsteemide hooldamine on regulaarne ja reglementeeritud sisuga tööde kompleks selleks, et säilitada hoones paiknevad tehnosüsteemid ettenähtud seisundis. Tehnohoolduse eesmärgiks on tehnosüsteemide korrasoleku tagamine.
21.Kui tehnohoolduse tegemiseks sõlmitud lepingus (antud juhul oli hageja arvates käsundilaadne leping kostja KÜ XXXX ja korteriomanike vahel) ei ole kokkulepitud teisiti, kuulub tehnohoolduse hulka ülevaatus ja katsetus. Regulaarne või tingimuslik ülevaatus oli vajalik, et visuaalselt või abivahenditega koguda andmeid tarindi või süsteemi seisukorra kohta ning selle kehtivatele nõuetele vastavuse kohta, dokumenteerides tegevuse käigu ja kogutud andmed hooldusraamatus. Selliste puuduste ilmnemisel, mis ei eelda hooldaja operatiivset sekkumist, tuli koostada ülevaatuse tulemusel vajalike tööde kava koos eelarvega ning see tuli esitada kooskõlastamiseks kinnisvara omanikule ja/või haldurile rahastamise korraldamiseks. Hageja viitas Eesti standardile EVS 807:2010 Kinnisvara korrashoid.
22.Hageja leidis, et hoones tehtav tehnohooldus jaguneb ennetuslikuks- ja avariiliseks tehnohoolduseks. Ennetuslik tehnohooldus on varem määratletud ning muutumatu töökirjelduse alusel regulaarselt läbiviidavad tööd, mida viiakse läbi kas ettenähtud aja tagant või kirjeldatud tingimuste/olukordade ilmnemisel eesmärgiga vähendada rikete/vigade/puuduste ilmnemise tõenäosust või hooldatava üksikelemendi või terviksüsteemi toimimise halvenemist. Rike on olukord, mille käigus seade või süsteem kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt. Avarii on selline rike, millega on tekkinud oluline materiaalne kahju.
23.Kõik tehnohooldusena kirjeldatud tegevused ning nendega saavutatavad eesmärgid peavad olema kirjeldatud hooldusraamatus koos vajalike viidetega hooldusjuhendile, kus lisaks tegevuste nomenklatuurile tuleb esitada nende toimumise tingimused. Iga tehnohooldustegevuse tulemus peab olema kirjeldatud vastavate hooldusraamatu vormidega. Kui kokkuleppest ei tulene teisiti, peab tehnohoolduse korraldaja tagama omanikule regulaarselt üks kord kvartalis ülevaate tehnohoolduse käigus avastatud tulemustest, ettepanekutest või üldistustest.
24.Kostja KÜ XXXX arvates ei pidanudki ka käteräti kuivatustorusid korras hoidma, sest need kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka. Hageja leidis, et see seletab kostja tegevusetuse ehk korralise tehnohoolduse tegemata jätmise, mille tulemusena tekkis avarii. Kostja KÜ XXXX on korteriühistu, kelle ainuke ülesanne on KÜS § 2 lg 1 kohaselt majandada ehitise mõttelisi osi ja esindada korteriomanike ühiseid huve. Seega laieneb kostjale KÜ-le XXXX VÕS § 620 lg 2 sätestatu. Kostja ei ole esile toonud ühtegi tema rikkumist vabandavat asjaolu.
25.Kahju suuruse tegi kindlaks OÜ XXXX, kes esitas hagejale sellekohase arve. Töö tulemusena on koostatud kokkuvõte ja kahjustused on pildistatud. Tehtud töö tulemusena selgus, et korterit on võimalik remontida 2513,40 euro eest. Eksperdi valik on kannatanu õigus. Tegemist oli möödapääsmatute kulutustega tõendite kogumiseks ehk asja läbivaatamise kuluga.
26.Hageja saatis kostjale KÜ-le XXXX nõude 02.09.2015. Eesti Post ei ole hageja kirja tagastanud. Järelikult on nõue jõudnud kostja KÜ XXXX mõjusfääri. Hageja viitas TsÜS § 69 lõikele 2. Nõudes andis hageja kostjale vabatahtlikuks täitmiseks mõistliku aja 17 päeva. Hageja
palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju 2543,40 eurot ning viivise alates 26.02.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostjalt KÜ-lt XXXX palus hageja välja mõista seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena 89,19 eurot ning võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
27.Hageja ei nõustunud ka kostja XXXX vastuväidetega hagile. Hageja ei nõustunud, et hoone tehnosüsteemi purunemist saab pidada vääramatuks jõuks. Purunenud käteräti kuivatustoru asus kostja XXXX mõjusfääris. Kostja ei ole vääramatu jõu esinemist tõendanud. Objektiivselt saab kostjalt XXXX oodata, et ta hoiaks korras oma korteri sisesed tehnosüsteemid, sh korteriomanike kaasomandis olevad tehnosüsteemid. Kui kostja XXXX arvates põhjustas toru purunemise korteriühistu tegevusetus, siis sama saab hageja hinnangul ette heita kostjale XXXX , kelle oli tulenevalt AÕS § 72 lõikest 5 kohustus tagada, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Olukord, kus kostja jätab kontrollimata käterätikuivati tehnilise seisukorra ega võta õigeaegselt ette vajalikke parendustöid avariide vältimiseks, ei vasta AÕS § 72 lg 5 toodud kohustusele.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud õigusabile summas 720 eurot. Õigusabi on hagejale osutanud XXXXOÜ hinnaga 80 eurot tunnis. Kliendi nõustamisele ja hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele 30 minutit. Kostja KÜ XXXX vastusega tutvumisele ja arvamuse koostamisele kulus 2 tundi. Kohtu 29.01.2016 kirjaga tutvumiseks, samuti täiendavate hageja seisukohtade koostamiseks kulus 3 tundi. Kostja XXXX vastusega tutvumiseks ja arvamuse koostamiseks kulus 1 h 30 minutit. Kokku osutati õigusabi 9 tunni ulatuses.
29.Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 275 eurot. Kogumis palus hageja kostjatelt menetluskuludena välja mõista 995 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras.
KOSTJATE VASTUVÄITED
KÜ XXXX vastuväited
30.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et vesi väljus XXXX elamu üldisest küttesüsteemist ja kahjustas korterit 39. Tegelikult toimus 13.07.2015 vee läbijooks korteris nr 45 asuvast käterätiku kuivatustorust. Korteri nr 45 vannitoas asuv käterätiku kuivatustoru on küll hoone ühise veevarustuse süsteemi osa, kuid selle korrashoiu eest vastutab mitte korteriühistu, vaid korteri nr 45 omanik. Kostja viitas KOS § 1 lõikele 1, § 2 lõikele 1 ja 2.
31.Käterätiku kuivatustoru asub korteri nr 45 vannitoas ja on korteriomaniku valduses ning kasutamises. Käterätiku kuivatustoru võib muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kostja viitas KOS § 10 lõikele 1 ning korteriühistu põhikirja punktile 4.1.3, mis näevad ette, et korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kostja viitas KOS § 11 lõike 1 punktile 1 ning korteriühistu põhikirja punktile 4.2.3, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
32.Kostja KÜ XXXX leidis, et korteri nr 45 omanik pidi hoidma oma korteri vannitoas asuva käterätiku kuivatustoru korras ja hoiduma tegevusest, mille tagajärjel võiksid kahjustada saada all asuvaid kortereid. Korteri nr 45 omanik seda ei teinud ja tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel sai korter nr 39 kahjustada.
33.Kostja KÜ XXXX ei nõustunud hageja väitega, et kostja on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Elamu XXXX veevarustuse süsteem on korras ja kõik korteriühistust sõltuvad tööd on tehtud. Korteri nr 45 omanik ei ole kunagi teatanud korteriühistule, et tema korteri veevarustuses on midagi korrast ära. Seetõttu ei vastuta KÜ XXXX korteri nr 45 omaniku tegevuse või tegevusetuse eest, mille tagajärjel tekkis vee läbijooks eelnimetatud korteris. Kostja juhatuse esimees sulges koheselt pärast veeavariist teatamist torustikus vee, millega välditi suuremaid kahjusid. Veejooks tekkis mitte veevarustuse püstikus, vaid käterätiku kuivatustorus, mille eest vastutab korteri omanik. Kostja KÜ XXXX leidis, et hageja on nõude esitanud vale kostja vastu.
34.Kostja KÜ XXXX ei nõustunud kahju nõudega ka sisuliselt. Kostja hinnangul oli hageja kahju arvestuse alus ebaselge. Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt fotosid, kuid ta ei ole selgitanud, milline foto millist asjaolu tõendab. Kostja nõustus, et kohtule esitatud fotodelt nähtub linoleumi osaline kahjustumine, koridori seinavärvi osaline kahjustumine ja lae osaline kahjustamine. Samas ei ole kõik hageja esitatud fotod asjakohased. Üheltki fotolt ei nähtu laminaatpõranda kahjustusi magamistoas ja lae kahjustusi köögis. Samuti nähtub fotodest, et tapeedid koridoris ja magamistoas on pandud väga ammu ja kahjustatud mitte läbijooksust, vaid tavalisest kulumisest.
35.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud põranda lammutuse, vaheukse vahetamise ning seinte pahteldamise vajadust. Fotodest nähtub, et uks on pooleli tehtud ja ukse puudused ei ole seotud veeavariiga. Kahjuarvestuses on märgitud sisse ehitatud mööbli demontaaž ja montaaž, kuid korteris nr 39 puudus sisse ehitatud köögimööbel. Köögis oli seinale paigaldatud mööbel. Hageja kahju arvestuses ei ole eraldi välja toodud materjalide ja tööde hinda, mistõttu ei saa kostja arvestusi kontrollida. Kostja leidis, et kahjustuste remondi kulu on suurendatud alusetult vähemalt neli korda. Ainuüksi asjaolu, et hageja on tasunud korteri nr 39 omanikule kahju hüvitamiseks 2413,40 eurot ei tõenda tekitatud kahju ulatust.
36.Kostja viitas VÕS § 132 lõikele 1 ja lõikele 3. Kahjustuste kõrvaldamise kulud peavad olema mõistlikud ja vastama hävinud asjade tegelikule hinnale. Nagu nähtub kohtule esitatud fotodest, oli korter nr 39 väga halvas seisundis. Korteris oli pooleldi tehtud remont ning kasutatud olid kõige odavamad materjalid. Seetõttu ei ole mõistlik hüvitada korteri omanikule korralikke ja kaasaaegseid remonditöid.
37.Kostja KÜ XXXX ei nõustunud ka viiviste arvestusega alates 20.09.2015, kuna hageja ei ole tõendanud 02.09.2015 nõudekirja esitamist kostjale. Seetõttu saaks viivist arvestada alates hagi esitamisest kohtule ehk alates 27.11.2015. Kostja ei nõustunud kahju suuruse kindlakstegemise kuluga 130 eurot ja tagasinõude esitamise kuluga 25 eurot. OÜ XXXX on esitanud hagejale arve XXXX teenuse eest kindlustustegevuse seaduse § 65 ja 66 kohaselt. Kindlustustegevuse seaduse § 65 ja 66 reguleerivad elu- ja tervisekindlustuse kindlustusriski kapitalinõudeid, mis ei ole kuidagi seotud varakahjuga korteris nr 39. Hageja ei ole tõendanud 02.09.2015 nõudekirja esitamist kostjale ega seda, et ta oleks tasunud oma esindajale 25 eurot. Hageja väidetud kulud on tõendamata.
38.18.04.2016 seisukohtades rõhutas kostja KÜ XXXX, et purunenud käterätiku kuivati asus kostja XXXX vannitoas ja tema kasutuses. Kostja XXXX jättis kontrollimata kuivati tehnilise seisukorra ega võtnud õigeaegselt ette vajalikke parendustöid avariide vältimiseks, millega ta rikkus AÕS § 72 lõikes 5 ning KOS § 11 lg 1 punktis 1 sätestatud korteriomaniku korrashoiukohustust. Kostja XXXX ei ole selgitanud, milles seisneb kostja KÜ XXXX tegevusetus.
39.Korteriühistu põhikirja ega üldkoosoleku otsustega ei ole kehtestatud korterites olevate käterätiku kuivatite korrasoleku kontrolli sagedust ega kontrolli perioodilise tegemise kohustust, nagu näiteks elektri- ja küttesüsteemide osas. Tavaliselt toimub kontrollimine vajadusel ja korteriomanike taotlusel. Kostja XXXX ei ole teatanud korteriühistule, et tema valduses ja kasutuses olev käterätiku kuivatustoru vajab remonti või vahetust.
40.Korteriühistu ei ole ühegi normatiivakt ja/või üldkoosoleku otsusega kohustatud korraldama korteriomanikele kuuluvates reaalosades asuvate ning korteriomanike valduses ja kasutuses olevate kraanide, kraanikausside, tihendite, WC-pottide, käterätikute kuivatite ja maja tehnosüsteemide muude osade parandustöid. Need osas asuvad täielikult korteriomanike mõjusfääris. Kostja XXXX ei ole välja toonud, millist korteriühistu põhikirjaga sätestatud nõuet või üldkoosoleku otsust ei ole korteriühistu täitnud.
41.Kostja KÜ XXXX ei nõustunud hageja väitega, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Korteriühistu põhikirjaga on ühistu ja korteriomanike kohustused eristatud. Kostja viitas KOS § 11 lg 1 punktile 1 ja põhikirja punktile 4.2.3, mille kohaselt mitte korteriühistu, vaid korteriomanik peab hoidma korteriomandi korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega mitte korteriühistu, vaid kostja XXXXpidi hoidma korras oma korteri sisesed tehnosüsteemid. Kostja KÜ XXXX viitas ühistu põhikirja punktile 4.2.8, mille kohaselt pidi korteriühistu liige ehk korteriomanik hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara. Seega mitte korteriühistu, vaid kostja XXXX pidi hüvitama hagejale tekitatud kahju.
42.Vaatamata sellele, et käterätiku kuivatustoru on hoone kui terviku küttesüsteemi osaks, asub see korteriomandi reaalosa piires. Kostja KÜ XXXX vastutab solidaarselt koos korteriomanikega siis, kui vastutus tuleneb tema tegevusest või tegevusetusest, näiteks vajalike otsuste tegemata jätmisest või täitmata jätmisest. Kostja KÜ XXXX ei ole jätnud täitmata ühtegi üldkoosoleku otsust ja/või põhikirja nõuet. Seetõttu puudub alus kostjate solidaarvastutuse kohaldamiseks.
43.Kostja XXXX viide vääramatule jõule on alusetu. Tegemist oli maja veevarustuse süsteemi tavakasutusega ja selle käigus toimunud käterätiku kuivati toruühenduse purunemist ei saa mingil juhul lugeda vääramatuks jõuks.
44.Kostja KÜ XXXX leidis jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud piisavalt kahju suurust. Korterile nr 39 tekitatud kahju ei ole nii suur, nagu väidab hageja. Korteriühistu juhatuse poolt 13.04.2016 tehtud korteri ülevaatusel selgus, et korteri 39 koridoris varem paigaldatud linoleumi ei ole eemaldatud ega vahetatud, kuna selleks puudus vajadus. Koridoris on endiselt vana linoleum, mis näeb välja kahjustamata. Kostja leidis, et linoleoumi ei olegi võimalik veega kahjustada selle vastupidavate omaduste tõttu. Korteri magamistoas ei olnud midagi eemaldatud ega uuesti paigaldatud. Tapeedid seinal olid korras ning laminaadi kahjustused ei olnud seotud mitte veelekkega, vaid esialgse vale paigaldusega.
45.Kostja KÜ XXXX viitas hageja esitatud fotole tn_P1030711, kust nähtub, et laminaat on magamistoas valesti paigaldatud, mistõttu on tekkinud kahjustused kolmes liitekohas. Kahjustatud kolm liitekohta erinevates kohtades ega saanud tekkida veelekkest vannitoa ja koridori vahelisel seinal. Kuna puudus lammutamise ja/või ukse vahetamise vajadus, siis puudus ka lammutatud ja/või eemaldatud esemete utiliseerimise vajadus (hageja kahjuarvestuse rida 18). Suurem osa esitatud kahjuarvestusest, sh read 9-15, 17-18, on jäänud tõendamata.
46.Kostja nõustus, et köögi seinte värvimiseks tuli köögimööbel eemaldada, kuid tegemist ei olnud sisse ehitatud, vaid tavalise köögimööbliga. Seetõttu leidis kostja, et köögimööbli eemaldamise ja tagasi paigaldamise hind võiks kokku olla 30 eurot pluss käibemaks. Kostja KÜ
XXXX leidis, et üldteada oleva asjaoluna on seinte värvimise või tapeetimise (koos ettevalmistusega ehk pahteldusega) turuhinnaks tavaliselt 8 eurot/m2. Hageja kahjuarvestuses ei ole eraldatud materjalide ja tööde hinda, mis teeb raskemaks või isegi võimatuks arvestuse õigsuse kontrollimise.
47.Kostja KÜ XXXX leidis, et ta võiks nõustuda tööde ja materjalide hinnaga 10 eurot ruutmeetri kohta pluss käibemaks ehk 12 eurot/m2. Sama hinnaga (11,18 eurot/m2) tehti hiljuti remont sama maja trepikodades. Kostja viitas OÜ XXXX hinnapakkumisele, kus on eraldi toodud materjalide ja tööde maksumus. Kui jagada pakkumise lõplik summa ilma soodustuseta ruutmeetritega, on tulemuseks 1964 eurot + 318,50 eurot = 2282,50 eurot x 20% = 2739 eurot : 245 m2 = 11,1796 eurot/m2. Kostja leidis, et veekahjustuste parandamise kulu võiks kõige enam olla 806,28 eurot. Samas ei tunnistanud kostja KÜ XXXX hageja nõuet. Kostja ei tunnistanud ka hageja viivise nõuet ja leidis, et kirja saatmine ei tähenda veel selle kättesaamist.
48.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 800 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele, kostja nõustamisele ja vastuse koostamisele 4-l lehel kulus 4 tundi ehk 400 eurot. Hageja 15.01.2016 ja 29.03.2016 ning kostja XXXX22.03.2016 menetlusdokumentidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja 18.04.2016 seisukoha koostamisele kulus 350 eurot. Kostja KÜ XXXX kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
49.Kostjal XXXXKÜ-l ei olnud vastuväiteid hageja tasutud riigilõivu ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele. Samas leidis kostja, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on alusetult suurendatud. Kostja pidas alusetuks menetluskulude nõuet summas 40 eurot, mis kulus hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamisele. Hagiavaldus pidi vastama menetlusnormidele, millest hageja esindaja pidi olema teadlik. Puuduste kõrvaldamine hagiavalduses peab toimuma hageja lepingulise esindaja enda kulul. Samuti pidas kostja KÜ XXXX põhjendamatuks ajakulu seoses kostja XXXX kaasamise taotlusega. Enne hagiavalduse esitamist pigi hageja lepinguline esindaja välja selgitama kõik asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja esitama nõude õige kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja seda ei ole teinud, mistõttu tekkis kohtul vajadus anda pooltele selgitusi. Hageja lepingulise esindaja lohakuse tõttu tekkisid hagejal lisakulud summas 240 eurot. Lisaks leidis kostja, et vaidlus ei ole keeruline ja kostja XXXX vastusega tutvumiseks ning 29.03.2016 ühelehelise arvamuse koostamiseks oleks piisanud ühest tunnist. Kokkuvõttes pidas kostja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni ja 400 euro ulatuses. XXXX vastuväited
50.Kostja XXXX vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja XXXX leidis, et korterelamu tehnosüsteemide korrasoleku eest vastutab kostja KÜ XXXX. Kostja viitas KOS § 11 lõikele 3. Torustik, millest kahju alguse sai, ei olnud silmnähtavalt amortiseerunud ja kostja kui korteriomanik ei saanud ise kahju ära hoida.
51.Kostja XXXX leidis, et vastutuse aluseks on korteriühistu tegevusetus ehk tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimata jätmine või parandustööde korraldamata jätmine. Asjaolu, et torustik asub korteri reaalosa piires, ei tähenda automaatselt korteri omaniku vastutust. Kostja XXXX sai tema vastu nõude esitamisest teada pärast kohtu dokumentide kättesaamist 14.03.2016. Järelikult on alusetu nõuda temalt viivist alates 26.02.2016. Kuna kostja ei tunnistanud hagi, ei pidanud ta vajalikuks esitada seisukohti kahjustuste ulatuse ja tasutud hüvitise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
52.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja XXXX suhtes. Kostja KÜ XXXX suhtes ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
53.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja XXXX“XXXX” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on XXXXA/S Eesti filiaali üldõigusjärglane; 2) hageja õiguseellane sõlmis kindlustuslepingu Tallinnas, XXXX asuva korteri nr 39 omanikuga; 3) 13.07.2015 toimus XXXX korteris veekahju juhtum; 4) veekahju oli tingitud sellest, et sama elamu korteris nr 45 purunes vannitoas käterätiku kuivatustoru ja elamu küttesüsteemi vaheline ühendus; 5) korteri nr 45 käterätiku kuivatustoru oli ühendatud XXXX elamu küttesüsteemiga; 6) hageja hüvitas oma kindlustusvõtjale tekkinud kahju.
54.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas või kelle vastu on hagejal kui kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue – kas kostja KÜ XXXX või kostja XXXX kui korteri nr 45 omaniku vastu. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu solidaarselt. Kostja KÜ XXXX on vaidlustanud hageja nõutud kahju suuruse ega nõustu hageja väidetega viivise arvutamise alguse kohta.
55.Hageja esitas oma nõude esmalt korteriühistu vastu, sest veeleke sai alguse korteriomanike ühiskasutuses olevast küttesüsteemist, mis kostja kui korteriühistu tegevusetuse tõttu ei olnud töökorras. Korteriomanikul ei olnud võimalik käterätiku kuivatit küttesüsteemist eemaldada. Kostja KÜ XXXX vastutab solidaarselt koos korteriomanikega tekkinud kahju eest. Kostja KÜ XXXX jättis täitmata regulaarse süsteemi kontrollimise ehk ennetava tehnohoolduse kohustuse. Korteriomanikel on korteriühistuga käsundilepingust tulenev suhe. Kostja jättis täitmata Eesti standardist EVS 807:2010 Kinnisvara korrashoid tulenevad kohustused. Kostja KÜ XXXX teadmatus sellest, millises seisundis oli korteri käterätiku kuivatustoru, ei vabasta teda vastutusest. Käsundisaajana pidi kostja ära hoidma kahju käsundiandja varale. Kostja KÜ XXXX vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised. Nõudekiri saadeti kostjale 02.09.2015 ja see jõudis kostja mõjusfääri, mistõttu tuleb viivist arvestada alates 20.09.2015. Kahju kindlakstegemise kulu 130 eurot oli otseselt seotud kahju kindlakstegemise ja tõendamisega. Ühtlasi leidis hageja, et toru purunemine vannitoas oli kostja XXXX mõjusfääris ja kostja ei ole vääramatu jõu esinemist tõendanud. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 2543,40 eurot ja viivise alates 26.02.2016 kuni põhinõude tasumiseni. Kostjalt KÜ-lt XXXX palus hageja täiendavalt välja mõista seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena 89,19 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
56.Kostja KÜ XXXX leidis, et kahju eest vastutab korteriomanik XXXX, sest tema pidi hoidma oma korteris asuva käterätiku kuivatustoru korras ja hoiduma teiste korterite kahjustamisest. Elamu veevarustuse süsteem oli korras ja kõik korteriühistust sõltuvad tööd olid tehtud. Omanik ei teatanud ühistule, et tema korteri torustikus on midagi korrast ära. Korteriühistu põhikirja ega üldkoosoleku otsustega ei ole kehtestatud korterites olevate käterätikute kuivatite korrasoleku kontrolli sagedust. Kontrollimine toimub vajadusel ja korteriomanike taotlusel. Korteriühistu ei ole ühegi õigusakti ega üldkoosoleku otsusega kohustatud korraldama korteriomanikele kuuluvates korterites olevate kraanide, kraanikausside, tihendite, WC-pottide, käterätikute kuivatite ja maja tehnosüsteemide muude osade parandustöid. Need osad asuvad korteriomanike mõjusfääris. Kostja KÜ XXXX esitas ühtlasi vastuväited ka kahju suurusele ning leidis, et hageja ei ole kõigi kahjustuste olemasolu tõendanud. Kahju summat pidas kostja ülepaisutatuks.
57.Kostja XXXX ei esitanud vastuväiteid kahju suurusele, kuid leidis, et elamu tehnosüsteemide korrasoleku eest vastutab kostja KÜ XXXX. Torustik, millest kahju alguse sai, ei olnud silmnähtavalt amortiseerunud ja kostja kui korteriomanik ei saanud ise kahju ära hoida.
58.VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodud sättest tuleneb, et hagejale kui kindlustusandjale läks üle kahjustatud korteri 39 omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. Kohus leiab, et tekkinud kahjustuse eest vastutab korteri nr 45 omanik XXXX. Hageja nõue kostja KÜ XXXX vastu ei ole asjas kogutud tõendite ja asjaolude pinnalt tõendatud ega põhjendatud.
59.AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
60.KOS § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 1 lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on korteriomandi seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi reaalosa defineerib KOS § 2 lg 1, mille kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa.
61.Samas näeb KOS § 2 lg 2 ette, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodust lähtudes kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et kostja XXXX korteris asuv käterätiku kuivatustoru ei ole tema korteri reaalosaks, sest see on ühendatud elamu üldise küttesüsteemiga ja on selle osaks. Teisalt nõustub kohus ka kostja KÜ XXXX väidetega, et kuigi käterätiku kuivatustoru oli elamu üldise küttesüsteemi osaks ja korteriomanik ei saanud seda küttesüsteemist eemaldada ilma süsteemi tervikuna kahjustamata või ilma süsteemis vett sulgemata, oli tegemist korteriomaniku mõjusfääris asuva seadmega.
62.KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduma ka kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kohus leiab, et eeltoodud sättest tuleneb ka korteriomaniku kohustus hoida korras elamu tehnosüsteemi osa, mis faktiliselt asub korteri reaalosa piires ja korteriomaniku mõjusfääris. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst.
63.Riigikohus on leidnud, et iseenesest ei ole oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomaniku reaalosast või kaasomandiosast (RK TKo 3-2-1-129-13, p 43, 3-2-1107-15, p 14). Korteriomanikel on ühine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises seisukorras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RK TKo 3-2-1-129-13, p 47, 48, 3-2-1-107-15, p 14). Korteriomanikul on kohustus perioodiliselt kontrollida kaasomandiosa korrasolekut. Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriomanik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RK TKo 3-2-1129-13, p 22, 3-2-1-107-15, p 11).
64.KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 15 lg 5 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Muuhulgas võib korteriomanik KOS § 15 lg 6 p 2 alusel käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist.
65.Hageja on kostja KÜ XXXX vastu nõude esitamisel viidanud KOS §-le 21, mille lg 1 p 2 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole tegemist asjakohase sättega. KOS § 8 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kohus leiab, et kostja KÜ XXXX õigused ja kohustused tulenevad korteriühistuseadusest, samuti korteriühistu põhikirjast ja üldkoosolekute otsustest.
66.KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistuks korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 15 lg 1 järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. KÜS § 151 lg 1 näeb ette, et majandamiskuludeks korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
67.Hageja on ühtlasi leidnud, et korteriomanike ja korteriühistu vahel on käsunduslepingust tulenev suhe, mistõttu kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Hageja on viidanud VÕS § 620 lõikele 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
68.Kohus leiab, et hageja on eelviidatud sätetest tulenevalt jõudnud ekslikult järeldusele, et kostjal KÜ-l XXXX lasus eriline kohustus teostada hageja viidatud ennetavat tehnokontrolli ning täita hageja viidatud standardist kohalduvaid kohustusi. Standardi näol ei ole tegemist üldkohustusliku õigusnormiga. Miks on hageja viidatud standard kostja suhtes kohustuslik, ei ole hageja põhistanud ning vastavat standardit ei ole ta kohtule esitanud. Kohus nõustub kostja KÜ XXXX väitega, et kostjal kui korteriühistul ei olnud õigusaktidest ja põhikirjast tulenevat kohustust teostada korteriomanike korterites asuvate elamu tehnosüsteemide regulaarset ja ennetavat kontrolli olukorras, kus sellise kontrolli teostamise vajalikkusest korteriomandite reaalosade piires ei olnud ühistut ükski korteriomanik teavitanud. Korteriomandi reaalosa piires asuvad tehnosüsteemid on korteriomaniku enda mõjusfääris.
69.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja KÜ XXXX oleks pidanud olema teadlik kostja XXXXkorteris asuva käterätiku kuivatustoru seisundist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja kui korteriühistu oleks jätnud täitmata mõne üldkoosoleku otsusest tuleneva remondi-, hooldus- või muu kohustuse, mis tõi omakorda kaasa veeavarii tekkimise. Hageja väited ja etteheited kostja KÜ XXXX tegevusele on jäänud üldsõnalisteks. Hageja viidatud ennetava tehnohoolduse teostamise kohustust korteriomandite reaalosade piires ei tulene KÜS § 151 lõikest 2, mis üksnes defineerib seda, milliseid majandamiskulusid saab lugeda elamu hoolduskulude hulka.
70.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostjale KÜ-le XXXX saaks ette heita mõne üldise hoolsuskohustuse rikkumist, ei saaks hagi antud kostja vastu rahuldada, sest kostja võimalik kohustuse rikkumine oli vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui isik rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt oodata. Korteriühistul puudus kohustus teostada ilma vajaduseta korteriomanike korterites hageja viidatud ennetavat kontrolli. Olukorras, kus korteriomanik ei teavitanud ühistut vajadusest kontrollida tema korteri reaalosa piires asuva käterätiku kuivatustoru korrasolekut, ei saanud korteriühistu teha midagi kahju ärahoidmiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja KÜ XXXX teadmatus ei vabastanud ühistut vastutusest. Hageja ei ole viidanud, millisele õigusnormile tuginedes on ta oma seisukoha kujundanud.
71.Korteriühistule ei tulene ka VÕS § 620 lõikest 2 kohustust hüvitada mistahes põhjustel korteriomanikule tekkinud kahju. Kohus ei nõustu hageja väitega, et korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe kujutab endast käsunduslepingut. Tegemist on VÕS § 3 p 6 osundatud seadusest tuleneva õigussuhtega, millel on küll käsunduslepingule sarnased tunnused, kuid mis ei ole samastatav käsunduslepinguga. Samuti ei saa korteriomaniku vastutust KOS § 11 alusel kohtu hinnangul automaatselt samastada korteriühistu vastutusega. Korteriühistu vastutab korteriomanikule tekitatud kahju eest siis, kui ta jätab täitmata mõne konkreetse seadusest, põhikirjast või üldkoosoleku otsusest tuleneva kohustuse. Korteriühistu võib vastutada ka siis, kui korteriomanik on juhtinud tähelepanu mõne remonditöö vajalikkusele ja soovinud ühistult meetmete tarvitusele võtmist, kuid ühistu ei ole korteriomaniku pöördumistele reageerinud. Kirjeldatud asjaolusid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.
72.Kohus selgitas hagejale 29.01.2016 saadetud pöördumises (toimiku lk 132-134), et hagejal tuleb täiendavalt põhistada ja tõendada nõude esitamist kostja KÜ XXXX vastu. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, milliseid konkreetseid põhikirjast või korteriühistu üldkoosolekute otsustest tulenevaid kohustusi jättis KÜ XXXX täitmata selleks, et vältida veelekke tekkimist. Kohus osundas, et kui korteriühistu ei olnud teadlik torustiku halvast ühenduskohast, ei pruukinud tal olla võimalik midagi teha kahju ärahoidmiseks.
73.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et eeskätt korteriomanikel kui kaasomanikel lasub kohustus tagada, et kaasomandiesemest tulenevalt ei tekiks kellelgi kahju (RK TKo 3-2-1-129-13, p47). Seega on korteriomanikul hoolsuskohustus kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut. Kohustuse rikkumise eest vastutavad kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav (RK TKo 3-2-1-129-13, p 50). Korteriühistu tegevusetus ehk tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimine ja parandustööde tegemata jätmine võib olla solidaarse vastutuse aluseks (RK TKo 3-2-1-129-13, p 51), kuid kohtu hinnangul tuleb korteriühistu vastutuse määratlemisel hinnata seda, kas korteriühistu on mõnda oma kohustust rikkunud ning kas rikkumine võis olla vabandatav. Riigikohtu hinnangul võib korteriühistu vastutada näiteks juhul, kui ta jätab täitmata mõne üldkoosoleku otsuse (RK TKo 3-2-1-185-13, p 11). Samuti võib korteriühistu vastutada, kui korteriomanik on nõudnud ühistult elamu valitsemist kokkulepete või üldkoosolekute otsuste kohaselt (RK TKo 3-2-1-61-14, p 30). See, millist kohustust rikkus korteriühistu, oleks tulnud välja tuua ja tõendada hagejal.
74.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXXX kui XXXX korteri 39 omanik oli sõlminud XXXXA/S Eesti filiaaliga 09.04.2014 kodukindlustuse lepingu (poliis nr XXXX (toimiku lk 1518), mille kohaselt oli kindlustusperioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2017. Kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusvõtja korter muuhulgas kindlustatud veeavarii riski suhtes. Lepingu kohaselt kohaldusid sellele kodukindlustuse tingimused XXXX (toimiku lk 19-28). Tingimuste punkti 3.4.1 järgi pidi kindlustusandja veeavarii puhul hüvitama kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on muuhulgas hoonesisesest veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- või jahutussüsteemist või nende osadest väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur. Üldtingimuste punkti 12.1 oli kindlustushüvitiseks rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokku lepitud kulude hüvitamiseks. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust kindlustuslepingu olemasolu üle.
75.Hageja esitas kohtule 08.10.2015 koostatud kahju arvestuse (toimiku lk 29-30), mille kohaselt pidi korteri taastamistöödele kuluma 2513,40 eurot. XXXX OÜ koostas 10.08.2015 kahjujuhtumi kokkuvõtte (toimiku lk 31-37) koos fotodega. Kokkuvõtte kohaselt toimus elamu viiendal korrusel soojaveepüstakus käterätiku kuivati liitumiskohas leke, mille tagajärjel sai kahjustada kolmandal korrusel asuv korter. Kindlustusvõtja korteris said veest kahjustada köögi betoonis värviga kaetud lagi ja seinad, magamistoa värvitud betoonlagi, tapeediga kaetud betoonsein ja laminaadiga kaetud põrand. Samuti sai kahjustada koridori ja magamistoa vahel asuv vaheuks. Samas kokkuvõttes on leitud, et kuna leke toimus soojavee püstakust, tuli XXXX OÜ hinnangul nõue esitada KÜ XXXX vastu. Kohus osundab, et kahjujuhtumi kokkuvõttest ei nähtu, milliste asjaolude või õigusnormide pinnalt vastavale järeldusele jõuti.
76.Hageja esitas kohtule ka 22.07.2015 koostatud kahjude ülevaatuse akti (toimiku lk 49), mille olid alla kirjutanud kindlustusvõtja XXXX ja XXXX. Aktis on märgitud, et elamu viienda korruse korteris oli veeavarii ja vahetati käteräti kuivatustoru, mille tagajärjel sai korter nr 39 veest kahjustatud. Veest olid kahjustatud esik, köök ja magamistuba. Akti järgi on kahjustada saanud esiku ja magamistoa vaheuks. Hageja esitas kohtule kahjustatud korterist tehtud fotod (toimiku lk 50-91). Laminaatparketist tehtud fotodest (toimiku lk 78-81) nähtuvad vee tekitatud pinnakahjustused. Samuti nähtub fotodest, et ruumid on saanud niiskuskahjustusi ning niiskusesisaldust on mõõdetud.
77.Hageja esitas kohtule stenogrammi telefonikõnest hageja esindaja ja korteriühistu esindaja vahel (toimiku lk 99-101). Millal antud telefonikõne on tehtud ning kellele korteriühistust on helistatud, kohtule esitatud tõendist järeldada ei saa. Korteriühistu esindaja on avaldanud, et leke toimus käterätikukuivati ja kuuma vee toru ühenduskohas ning püstakust oli väljaviik kulunud. Korteriühistu esindaja kordas, et püstak ise oli terve. Samuti leidis korteriühistu esindaja, et kahju põhjustas korter 45.
78.Kostja KÜ XXXX esitas kohtule korteriühistu põhikirja (toimiku lk 112-121). Põhikirja punkti 4.2.3 järgi pidi ühistu liige hoidma korteriomandi korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti nägi punkt 4.2.8 ette, et korteriomanik pidi hüvitama ühistule ja teisele korteriomandi omanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara.
79.Eelviidatud tõenditest nähtub, et kahju sai alguse korteris nr 45. Korteri nr 45 omanik ja kostja XXXX on väitnud, et käterätiku kuivatustoru ei olnud amortiseerunud, millise väite tõendamiseks esitas ta kohtule fotod (toimiku lk 156). Kas fotod on tehtud enne või pärast veeavarii toimumist, esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja XXXX ega hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et korteriühistu oleks olnud teadlik korteris nr 45 asuva käterätiku kuivatustoru seisukorrast. Korteriühistu põhikirjast ei tulenenud kostjale KÜ XXXX viia korterites läbi regulaarseid ennetavaid kontrolle selleks, et tuvastada, kas mõne korteri reaalosa piires asuva tehnosüsteemi osa võiks vajada remonti või hooldust. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et elamu küttesüsteem tervikuna ehk küttesüsteemi püstakud oleksid vajanud remonti või hooldust, mistõttu korteriühistu oleks pidanud teostama remonti ja hooldust korteris nr 45. Hageja ei ole viidanud ega kohtule esitanud ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millest tulenevaid kohustusi oleks kostja KÜ XXXX rikkunud.
80.Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab kohus, et hageja nõue kostja KÜ XXXX vastu põhinõude summas 2543,40 eurot, sissenõudmiskulu nõudes 40 eurot, seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 89,19 euro nõudes ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millist kohustust rikkus kostja KÜ XXXX. Korteriühistul puudus kohustus ilma vajaduseta pidevalt kontrollida korteriomandite seisundit. Korteri reaalosa piires asuva tehnosüsteemi osaks oleva käterätikukuivatustoru ja selle ühenduskohad olid ligipääsetavad kostjale XXXX ja olid antud kostja mõjusfääris, kellel lasus KOS § 11 lg 1 punktis 1 tulenev kohustus kontrollida antud ühenduse nõuetele vastavust ja teavitada sellest vajaduse korral korteriühistut.
81.Kostja XXXX väitis, et kahju tekkis vääramatu jõu tõttu, kuid oma väidete tõendamiseks ei esitanud kostja ühtegi tõendit. Kohus selgitas kostjale XXXX vastuväidete tõendamise kohustust 23.03.2016 (toimiku lk 163). VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja XXXX on väitnud, et torustik ei olnud amortiseerunud ning ta teavitas korteriühistut alles pärast juhtumi toimumist. Kohus leiab, et kostjal XXXX lasus kohustus kontrollida tema korteris asuvate tehnosüsteemide osade nõuetele vastavust, võtta puuduste kõrvaldamiseks tarvitusele meetmed või teavitada vajaduse ilmnemisel korteriühistut meetmete tarvitusele võtmisest. Kuivõrd kostja XXXX seda ei teinud, rikkus ta KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust ja on vastutav tekkinud kahju eest.
82.Kahju suurusele kostja XXXX vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on tekkinud kahju suurus tõendatud. Kohtule esitatud maksekorraldusest (toimiku lk 39) nähtub, et hageja tasus XXXX12.08.2015 kahju hüvitisena 2413,40 eurot. XXXXOÜ arvest (toimiku lk 98) nähtub, et 02.09.2015 tagasinõude nr 2116 koostamiseks on kulunud aega 19 minutit. Tunnitasu suuruseks on olnud 80 eurot ning arve summaks oli 25 eurot. OÜ XXXX esitas hagejale 10.08.2015 arve summas 130 eurot (toimiku lk 38). Arve sisuks oli märgitud „XXXX teenus – kindlustustegevuse seadus § 65 ja 66“. Kohtule esitatud maksekorralduse (toimiku lk 40) kohaselt on antud summa OÜ-le XXXX tasutud. Kohus leiab, et hageja kulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõistes.
83.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi kostja XXXX vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt XXXX tuleb hageja kasuks välja mõista tekitatud varaline kahju summas 2543,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud alusel alates 26.02.2016 kuni põhinõude rahuldamisele. Kostja XXXX ei esitanud hageja viivisenõude arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt XXXX välja mõista viivis põhivõlgnevuse summalt 2543,40 eurot alates 26.02.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
84.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis antud asjas rahuldamata hageja nõude kostja KÜ XXXX vastu ja rahuldas nõude kostja XXXX vastu. Seetõttu tuleb kostja KÜ XXXX menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud kostja XXXX kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
85.Kostja KÜ XXXX palus menetluskuluna hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 800 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele, kostja nõustamisele ja vastuse koostamisele 4-l lehel kulus 4 tundi ehk 400 eurot. Hageja 15.01.2016 ja 29.03.2016 ning kostja XXXX 22.03.2016 menetlusdokumentidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja 18.04.2016 seisukoha koostamisele kulus 350 eurot. Kostja KÜ XXXX kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
86.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Kostja vastus hagile oli esitatud sisulises osas 3,5 lehel ning kohtu hinnangul võis selle koostamisele kuluda 3,5 tundi koos hagiavaldusega tutvumisega. Seda, kas kostja esindaja pidas ka nõu kostjaga, kaua nõupidamine kestis ja mida sellel arutati, toimiku pinnalt tuvastada ei ole võimalik. Nõupidamised menetlusosalisega ei kujuta endast ka menetluses vajaliku toimingu tegemist. Seetõttu loeb kohus vastuse koostamisel põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Kostja 18.04.2016 seisukoht on esitatud samuti 3,5 lehel, kuid viimane pool lehte kajastab kostja menetluskulude nimekirja, mille kostja oleks saanud esitada ka ilma õigusabi kasutamata. Lisaks ei ole võimalik toimiku pinnalt tuvastada nõupidamise toimumist kostjaga. Seetõttu loeb kohus kostja 18.04.2016 menetlusdokumendi koostamisel põhjendatud ajakuluks 3 tundi.
87.Kogumis loeb kohus kostja põhjendatud õigusabi ajakuluks 3,5 tundi + 3 tundi = 6,5 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, loeb kohus põhjendatud kostja menetluskulude suuruseks 6,5 h x 100 euroga = 650 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 650 eurot.
88.Hageja palus menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 720 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 275 eurot. Õigusabi on kostjale osutanud XXXXOÜ hinnaga 80 eurot tunnis. Kliendi nõustamisele ja hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele 30 minutit. Kostja KÜ XXXX vastusega tutvumisele ja arvamuse koostamisele kulus 2 tundi. Kohtu 29.01.2016 kirjaga tutvumiseks, samuti täiendavate hageja seisukohtade koostamiseks kulus 3 tundi. Kostja XXXX vastusega tutvumiseks ja arvamuse koostamiseks kulus 1 h 30 minutit. Kokku osutati õigusabi 9 tunni ulatuses.
89.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus 80 eurot on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et kostjalt XXXX saab välja mõista need hageja õigusabikulud, mis on seotud nõude esitamisega antud kostja vastu. Kostja kaasamise taotluse esitas hageja 25.02.2016. Menetlusdokument oli esitatud sisu osas kuuel lehel (ülejäänud osa moodustasid fotod). Kohus leiab, et hageja esindajal võis menetlusdokumendi koostamisele põhjendatult aega kuluda 3 tundi. Hageja 29.03.2016 seisukoht, milles hageja vastas kostja XXXX väidetele, oli esitatud ühel lehel ning see ei sisaldanud uusi sisulisi seisukohti. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud aeg kostja XXXX vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks on 1 tund. Kogumis on hageja õigusabikulud kostja XXXX vastu hagi esitamisel põhjendatud 3 h + 1 h = 4 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 80 eurot, on hageja õigusabikulud põhjendatud 4 h x 80 euroga = 320 euro ulatuses. Kostjalt XXXX tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 320 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot ehk kokku 590 eurot.
90.TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista kostjalt XXXX välja viivis menetluskulude summalt 590 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.