Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-19262

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-15-19262 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS XXX esitas 22.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse poolte vahel 01.09.2015 sõlmitud müügilepingust nr XXX tuleneva põhinõude 14 423.33 euro, 22.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 470.84 euro, kahju hüvitise nõude 2 423.12 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja AS XXXja kostja II XXXon 01.09.2015 sõlmitud müügilepingus nr XXX kokku leppinud käenduse, millega XXXkohustub hageja ees koos OÜ-ga XXXvastutama müügilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus on edastanud menetlusdokumendid kostjale I äriregistris märgitud asukoha aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus on edastanud menetlusdokumendid kostjale II rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja I esindaja juhatuse liige XXXon hagimaterjalid saanud kätte 05.04.2016 avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu. Kostja II on hagimaterjalid saanud kätte samuti 05.04.2016 avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel 01.09.2015 sõlmitud müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 15 894.17 euro nõudes, sealhulgas põhivõlgnevuse 14 423.33 euro ja 22.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 470.84 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjatelt OÜ XXX ja XXX solidaarselt hageja AS XXX kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (14 423.33 eurot) alates 23.12.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju nõudes, s.o võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 2 423.12 eurot (arve nr 2151164, tl 33). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võlgnevuse tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks lepingu inkassofirmaga, millest tekkis hagejal kahju 2 423.12 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Hagiavaldusele lisatud

2-15-19262 tõenditest ei nähtu, et hageja AS XXX oleks sõlminud lepingu võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks või kandnud inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulutusi. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka piisavalt põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 18 317.29 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 15 894.17 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (18 317.29 / 15 894.17) 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 750 euro ja õigusabikulu 280 euro, kokku 1 030 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud (87% x 220) 896.10 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-19262 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.