X hagi Y vastu tagasiulatuva elatise nõudes ning edasise ülalpidamiskohustuse täitmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
2475 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx) Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Deivi Vaht Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist Kristel Kangilaski
Asja läbivaatamine
19.09.2023 kohtuistung, osalesid hageja ja hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ning kostja ja kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt Y hageja X kasuks elatis üheteistkümnel (11) kuul aastas summas 209 eurot alates 28.02.2023 kuni hageja X omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Y tasub elatise hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval X arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXX.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, 1(7)
2-23-3297
Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja X esitas 28.02.2023.a Y vastu täisealise lapse elatise nõude. X palub Ylt välja mõista elatise 225 eurot kuus. Hageja on 18-aastane ja õpib XXXi 10.klassis. Kostja tasus hagejale elatist kuni täisealiseks saamiseni 225 eurot kuus. Käesoleval ajal kostja hageja ülalpidamises ei osale. Hageja seletas täiendavalt kohtuistungil ja kirjalikus menetluses, et ta pole võimeline ise elatist teenima, kuna kool on kolmel päeval nädalas ja muudel tööpäevadel õpib hageja kodus. Lisaks põeb hageja söömishäiret, mis tekitab pingeid ja ei võimalda kooli kõrvalt töötada. Hagejat peavad üleval tema ema ja vanaema. Hageja kulud ühes kuus:
2.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja on töötu ja tal puudub sissetulek. Elatist tasuda ei ole võimalik. Kostjal on kaks alaealist ülalpeetavat: 10.12.2008.a sündinud A, kelle ülalpidamiskohutust täidab kostja vastavalt tsiviilasjas 2-21-10874 sõlmitud kompromissile ning 09.11.2022.a sündinud B, kes elab koos kostjaga ning kelle ülalpidamiskohustust täidab kostja vahetult. Kostjal puudub käesoleval ajal regulaarne sissetulek. Alates 05.10.2022.a on kostja töötuna arvel ja tegeleb aktiivselt tööotsimisega. Eesti Töötukassa kostjale toetust ei maksa. Kostja selgitab, et tsiviilasjas 2-21-10874 kompromissi sõlmimise ajal töötas kostja Soome Vabariigis. Kostja naasis sügisel 2022.a Eestisse ning tegeleb alates selles ajast aktiivselt tööotsingutega. Käesolevani on kostja elanud säästudest ning 2(7)
2-23-3297
kostjat toetab rahaliselt tema elukaaslane. Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.01.2023.a -29.06.2023.a on kostja elukaaslane Q teinud kostjale ülekandeid järgmiselt: 09.01.2023.a summas 2300 eurot; 31.01.2023.a summas 400 eurot; 24.02.2023.a summas 400 eurot; 09.03.2023.a summas 300 eurot; 03.05.2023.a summas 300 eurot; 14.05.2023.a summas 350 eurot; 20.05.2023.a summas 755 eurot; 12.06.2023.a summas 200 eurot ja 22.06.2023.a summas 2000 eurot. Kokku on Q teinud kostjale ülekandeid summas 7005 eurot. Ehk sisuliselt on kostja käesolevaga ise ülalpeetav. Sularaha sissemaksed kostja kontole on eelnevalt nimetatud säästud. Lisaks on kostjal olnud võimalik teha tuttavatele juhutöid (02.03.2023 W ülekanne 630 eurot; Z 28.05.2023 ülekanne summas 250 eurot), mis on aga ebaregulaarsed, ning millest ei piisa kostja alaealiste laste ja kostja enda ülalpidamiseks. Kostja vältimatud vajadused on järgmised:
1.Igakuine eluasemelaenu kohustus 575
2.Elekter 256
3.Väikelaenulepingust tulenevad kohustused 288
4.Liisingulepingust tulenevad kohustused ca 200 Lisanduvad kulud toidule, riietele ning majapidamistarvetele, millised kulud kannab valdavalt kõik kostja elukaaslane Q. Kulud kokku on 1319 eurot. Lisades Ale tasutava elatise 225 eurot ning eeldusel, et sama summa ulatuses peaks kostja üleval pidama ka B, on kostja vältimatud kulud, arvestamata sööki ja riideid, kokku 1769 eurot. Isegi, kui perioodi 01.01.2023.a - 29.06.2023.a ehk 6 kuu sissetulekust summas 12 445 maha arvata Q poolt kostjale tehtud ülekanded summas 7005 eurot on jäägiks 5440 eurot. Kui hüpoteetilistelt möönda, et viimati nimetatud summa on kostja 6 kuu sissetulek, oleks kostja igakuiseks sissetulekuks 906 eurot. Vaidlust ei saa olla, et kostja elukaaslasel puudub hageja ülalpidamiskohustus, millest tulenevalt ei saa Q poolt teostatud makseid lugeda kostja sissetulekuks. Ülejäävad kostja kontole tehtud sissemaksed on valdavas osas säästud ning väiksemas määras on kostjal olnud võimalik teha juhutöid ehk tegemist ei ole püsiva sissetulekuga. Igal juhul on ilmselge, et 906 euro eest ei ole kostja võimeline pidama üleval kahte alaealist last kokku summas 450 eurot ning lisaks ennast, kahjustamata sealjuures enese tavapärast ülalpidamist. Kohtuistungil avaldas kostja, et maksimaalselt on ta võimeline tasuma elatist 70 eurot kuus. Kostja vaidleb vastu hageja kuludele. Eluase. Hageja esitatud konto väljavõttelt perioodil 01.01.2023.a - 17.09.2023.a (maksed 1Estate Group OÜ-le) nähtub, et üür on 590 eurot. Kommunaalkulusid on makstud vahemikus 275 – 108 eurot, ümardatuna keskmiselt 197 eurot. Seega on eluasemekulu kokku 787 eurot, mis teeb hageja osaks 262 eurot. Toit. Võttes arvesse, et mõlema vaenama rahalised vahendid on piiratud (hageja ema on osaliselt töövõimetu ning kostja on töötu, sealjuures on kostjal lisaks 2 alaealist ülalpeetavat), on mõistlik toidukulu ühes kuus kokku 150 eurot. Kulutused tervishoiule. Mõistlik kulu ühes kuus 10 eurot. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu ka, et arsti poolt oleks ette nähtub igakuiselt ravimite või toidulisandite tarbimine. Lisaks on kulu tõendamata. Hageja ema kontolt tehtud maksete puhul ei saa eeldada, et kõik maksed apteegis on tehtud seoses hageja vajadusega. Riided. Mõistlik kulu ühes kuus kuni 40 eurot. Hageja ei kasva enam igakuiselt, lisaks on vanemate rahalised vahendid piiratud, seega tuleb riietega seotud kuludelt kokku hoida. 3(7)
2-23-3297
Jõusaal. Tegemist ei ole vajaliku kuluga. Treenida on võimalik ka tasuta (näiteks välijõusaalis või terviserajal). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi ning sellega kaasnevaid täiendavaid kulusid. ’ Seega on põhjendatud kulud 479 eurot, millest 80 eurot on võimalik katta hagejale makstava lapsetoetuse arvel. Kostja maksimaalne osa saaks olla 200 eurot. Kostja rõhutab, et kostja esmane seisukoht on, et esinevad alused kostja hageja ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks õppimine, samuti õppekoormus. Hageja on esitanud eelmise aasta kursuse hinnetelehe, küll aga mitte tõendit õppimise osas. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata juba seetõttu, et hageja ei ole tõendanud oma õppimist. Hageja ema puudutavast töövõimetuse otsusest nähtub, et töövõimetus on määratud kuni 19.10.2023.a. Isegi, kui hageja ema osaline töövõimetus jätkub, saab sellest järeldada, et mõlema vanema rahaline võimekus on piiratud ning kulud tuleb viia miinimumi. Seega saaks elatise väljamõistmisel lähtuda vaid hädavajalikest kuludest, milleks on eluase, toit ning minimaalses määras kulud seoses riiete ja jalanõudega. Tervisehoiuga seotud kulusid ei ole hageja tõendanud. Lisaks eeldatakse, et täisealine on võimeline teenima ise sissetulekut. Olukorras, kus mõlema vanema majanduslik olukord on keeruline, peaks hageja vähemasti osaliselt ennast ise üleval pidama. Nii teenindusasutused kui ka kauplused pakuvad võimalust töötada osalise ajaga ja paindlikult. Seega on hagejal võimalused sissetuleku teenimiseks. Kui kohus peaks leidma, et kostjal on siiski hageja ülalpidamiskohustus, palub kostja arvestada asjaoluga, et hagejal on võimalik teenida igal juhul sissetulekut suvel. Kusjuures hageja ka kinnitas, et möödunud suve hageja sissetulekut teenis. Johtuvalt eeltoodust ei ole igal juhul kostjal hageja ülalpidamiskohustust suvekuudel (juuni, juuli ning august). Kui kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma hagejale elatist, palub kostja määrata otsuse täitmise korra selliselt, et elatise maksmise kohustus puudub kostjal perioodil 01.06-31.08. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hagi osaliselt.
6.Perekonnaseaduse (PkS) §-de 96 ja 97 kohaselt alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PkS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PkS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis summas 225 eurot kuus alates täisealiseks saamisest 14.01.2023.a kuni hagi esitamiseni 28.02.2023.a ning sealt edasi igakuiselt 225 eurot kuus kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. 4(7)
2-23-3297
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväide seisneb eelkõige selles, et kostja pole võimeline üldse elatist tasuma. Lisaks seisnevad kostja vastuväited selles, et mõned hageja nimetatud kulutuses on liialdatud, kostjal on eelkõige kohustused oma kahe alaealise lapse ees ning kostjal ei jätku vahendeid enda ülalpidamiseks ka praegu, kus ta hagejale elatist ei tasu.
9.Pooled ei vaidle selles, et hageja sai 14.01.2023.a täisealiseks; kostja on hageja isa; hageja elab koos emaga; kostja ei osale hageja ülalpidamises alates hageja täisealiseks saamisest.
10.Kostja seab kahtluse alla selle, kas hageja tegelikkuses käesoleval ajal jätkab õpinguid. Hageja on esitanud 22.09.2023.a seisuga viitega hinnetelehel „eelmiste aastate hinded“ hinnetelehe e-koolist. Kohtu jaoks on see piisav tõend, et hageja õpib XXXs, kuna vastasel juhul puuduks hagejal juurdepääs e-koolile.
11.Kohus analüüsib hageja kulusid ühes kuus. Hageja eluasemekulud on hageja väitel 250 eurot. Hageja ema üürib korterit, kus elavad ema, hageja ja hageja õde. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt on üüritasu ühes kuus 590 eurot ja kommunaalkulud ühes kuus ligikaudu 200 eurot. Hageja eluasemekulu osa kuludest on 1/3 ehk ligikaudu 260 eurot kuus. Kulutused toidule 150, kulutused transpordile 0, sidekulud 18, tervishoiule hügieenitarvetele 20, koolikohustuste täitmiseks 5 on kõik mõistlikud ja põhjendatud kulud. Hageja on nimetanud kuludeks riietele ja jalanõudele 45 eurot kuus ning jõusaalile 49 eurot kuus. Hageja nimetatud riiete- ja jalanõude kulu ühes kuu 45 eurot on väga väike ning kohus asub seisukohale, et see on hädavajalik kulu. Hageja jõusaali kulu 49 eurot ei ole vajalik kulu. Sportimine on oluline, kuid sportida on võimalik ka jõusaalis käimata. Hageja vajalik kulu ühes kuus on seega 498 eurot.
12.Käesoleval aastal on lapsetoetuse suurus 80 eurot. Hageja vajadused on seega 80 euro ulatuses kaetud lapsetoetusega. Vanemate kanda jääb summa 418 eurot, millest kummagi vanema osa peaks olema 209 eurot.
13.xxx Perearstikeskuse poolt 21.09.2023.a väljastatud tõendi kohaselt on X alates 2018.a juulist psühhiaatri juures nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel ravil diagnoosidega xxx ja xxx. Hageja seletas kohtuistungil, et koolipäevad on tal 3 korda nädalas. Tervislik seisund ei võimalda tal kooli kõrvalt töötada. Lisaks on raske leida tööd, mis võimaldaks töötada paaril tööpäeval nädalas või õhtustel aegadel. Lisaks seletas hageja, et koolitundidest vabadel tööpäevadel ta õpib ning tulemused on head. Kohtu seisukoht eeltoodu põhjal on, et hagejal ei ole võimalik kooli kõrvalt töötada ja ennast üleval pidada.
14.Nii hageja kui ka tema vanemate huvides on, et hageja omandaks vähemalt keskhariduse. Põhiharidusega inimese võimalused temale sobiv töö leida on väga piiratud. Eeltoodust tulenevalt on hageja vanematel kohustus hagejat õpingute ajal üleval pidada. 5(7)
2-23-3297
15.Täisealisele lapsele ei kehti alaealisele lapsele seaduses ettenähtud elatise alampiir. Täisealine laps peab oma vajadusi tõendama. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja vajalikud kulud ühes kuus on 488 eurot.
16.PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust nähtuvalt tuleb täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel arvestada kostja vajadusi ja materiaalseid võimalusi.
17.Kostja väidab, et tal puudub materiaalselt võimalus elatist tasuda. Kohus analüüsib kostja kulusid. Kostja tasub igas kuus elatist 225 eurot oma alaealisele lapsele, hageja õele Ale. Kostja peab vahetult üleval temaga koos elavat last B. Kostja kulutused on igakuine eluasemelaenu kohustus 575 eurot, elekter 256 eurot, väikelaenulepingust tulenevad kohustused 288 eurot, liisingulepingust tulenevad kohustused 200 eurot. Lisaks kulud toidule, riietele ning majapidamistarvetele, millised kulud kannab kostja väitel enamuses tema elukaaslane. Kostja kulud kokku on seega 1769 eurot (eeldades, et kostja peab temaga koos elavat last üleval samas summas, kui peab üleval hageja õde At s.o 225 eurot kuus).
18.Kohus märgib, et ainuüksi kostja liisingumakse on ligikaudu sama suur, kui on hageja vajalikud kulutused kokku. Kostja elab Tallinnast ligikaudu 50 km kaugusel ning tööl käimiseks on auto vajalik. Seega ei pea kohus autot luksulikuks kulutuseks. Auto puudumine vähendaks kindlasti kostja võimalusi tööd leida.
19.Kostja on töötu olnud kohtuotsuse kuulutamise ajaks täpselt aasta s.o alates 05.10.2022.a. Kostja tasus hagejale elatist veel jaanuaris 2023.a enne hageja täisealiseks saamist, olles samal ajal juba 3 kuud töötu olnud. Kostja kinnitab, et on elanud säästudest.
20.Kohus peab, arvestades kostja kulusid, kostjat võimeliseks tasuma hagejale elatist 1⁄2 osas hageja vajalikest kuludest s.o summas 209 eurot kuus. Kostja elatise tasumise võimekuse hindamisel, peab kohus oluliseks asjaolu, et kostjal on olnud võimalik olla töötu aasta aega. Vanemad on kohustatud pingutama oma laste ülal pidamiseks. Alampalga suurus käesoleval aastal on 725 eurot bruto ja 690 eurot neto. Kui kostja tööle läheks, siis ka ainuüksi alampalka teenides, teeniks ta igas kuus summa, mis kataks 3-kordselt hagejale vajaliku elatise. Samal põhjusel ei ole põhjendatud ka kostja väited, et hagejale elatise tasumisel, jäävad kostja alaealised lapsed ja kostja ise hagejast vähem kindlustatuks.
21.Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et hageja on osaliselt võimeline ise endale elatist teenima. Suvine koolivaheaeg kestab tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 24 lõikest 7 ja haridus- ja teadusministri määrusest „21/2022., 2022/2023. ja 2023/2024. õppeaasta koolivaheajad“ 2 kuud ja 16 päeva. Arvestades, et hageja on alles 18-aastane, peab kohus põhjendatuks, et hageja töötab suvel ühe kuu. Elatist tuleb tasuda seega 11 kuud aastas. 6(7)
2-23-3297
22.Hageja on esitanud nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks pooleteist kuu eest alates täisealiseks saamisest 14.01.2023.a kuni hagi esitamiseni 28.02.2023.a. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Esiteks ei ole hageja tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist küsinud ning teiseks täisealise lapse ülalpidamise kohustus ei ole nn automaatne. Täisealine laps peab tõendama oma vajadusi ja kulusid ning kohus annab nendele hinnangu.
23.Kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab gümnaasiumiõpingud, kuid ei jätka õpinguid kõrgkoolis, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda ning hagejal õigust elatist nõuda.
24.Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 10.kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10. kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja pangakontole. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja oli menetluses õigusabikulude tasumisest vabastatud. Hageja õigusabikulud jäävad riigi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.