lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-6311/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-6311/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6311

Tsiviilasi

M. N. e hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

1800 eurot Hageja: M. N. (isikukood XXX; elukoht XXX); hageja seaduslik esindaja E. N. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: M. P. (isikukood XXX; registrijärgne elukoht XXX; e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

13. september 2023

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. N. e hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M. P. lt M. N. e kasuks elatis ajavahemiku eest 1. juuli 2023 kuni 30. september 2023 kokku 600 eurot ja alates 1. oktoobrist 2023 kuni M. N. e täisealiseks saamiseni (s.o kuni XX.XX.XXXX) 200 eurot kuus.
3.Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks E. N. e arvelduskontole nr XXX selgitusega „M. N. e elatis“.
4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-9808/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD

1.M. N. (hageja) esitas 27. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 200 eurot kuus alates 1. juulist 2023. Hagiavalduse kohaselt oli alates XX.XX.XXXX, mil hageja ema E. N. ja kostja abielu lahutasid, vanematel mitteametlik kokkulepe, et esimesel aastal tasus kostja hagejale elatist 50 eurot, pärast seda 100 eurot kuus. Hageja elab ema juures. 2022. a novembrist alates pole kostja hagejale elatist maksnud. 2022. a detsembris teatas kostja, et ei ela enam Eestis, on asunud elama välismaale ja tal pole võimalust elatist tasuda. Kostja teavitas, et elab XXX. Hagejaga pole kostja kohtunud alates XXXX. a veebruarist saadik, kuigi lapse ema on kostja tähelepanu juhtinud, et kostja võiks lapsega suhelda.
2.Kostja vaidleb hagile vastu, viidates, et ei maksa elatist, kuna tal pole sellist kokkulepet hageja emaga. Kostja ei maksa elatist, kuna leppis hageja emaga kokku, et kostja ei toeta enam oma poega rahaliselt. Kostja maksis poja pangakontole igakuiselt üle 9 aasta 100 eurot kuus. Kostja lahkus Eestist XXXX. a XXXs. Kostja viitas, et pole näinud poega juba üle viie aasta.
3.24. augusti 2023. a istungi lükkas kohus edasi, kuna kostja ei ilmunud istungile.
4.13. septembri 2023. a istungile kostja samuti ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kostjale kätte toimetatud, talle oli võimaldatud osaleda istungil veebi vahendusel (kostja ei kasutanud veebi teel osalemise võimalust) ning kostja ei teatanud kohtule ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. Hageja seaduslik esindaja esitas istungil taotluse lahendada asi sisuliselt. Kohus otsustas lahendada asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 alusel sisuliselt – kohus leidis, et kostjale oli kätte toimetatud kohtukutse, milles oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi ning kostja ei teavitanud kohut, et tal esineks mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu hinnangul olid hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning esitatud tõenditega ning poolte seisukohtadega, leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja esitatud sünnitõendist (dtl 7) ja rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja E. N. e ja kostja M. P. XXX. Pooled on nõus sellega, et alates XXXX. a-st pole kostja hagejaga kohtunud. Hageja elab oma ema E. N. e juures. Kostja elab alates XXXX. a lõpust välismaal ja pole alates novembrist 2022 lapsele elatist mitte mingis ulatuses tasunud. Selle on kostja oma vastuses ka omaks võtnud, viidates, et ta ei maksa, kuna tal pole sellist kokkulepet hageja emaga. Ka hageja esitatud sõnumivahetusest nähtub, et kostja on viidanud sellele, et ei maksa enam elatist ja asus elama välismaale (dtl 24, 25, 26).
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 96 lg 2 kohaselt on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
8.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

9.Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega võib PKS §-s 101 sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas summas elatis kõne alla tulla vaid siis, kui selleks on mõjuv põhjus.
10.Praegusel juhul ei ole vaidlust, et laps kostja juures ei viibi ning vaidlust pole ka selles, et isa ei anna lapsele ülalpidamist alates novembrist 2022. Kostjal ei ole rahvastikuregistri andmetel teisi lapsi peale hageja. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks töövõimetu, mis takistaks tal sissetuleku teenimist ja sellest tulenevalt elatise maksmist. Elatise kalkulaatori järgi võiks eelnevat arvestades hageja kostjalt nõuda elatise väljamõistmist 260,33 eurot kuus. Samas nõuab hageja kostjalt 200 euro suuruse elatise maksmist kuus alates 1. juulist 2023. Kohus leiab, et arvestades asja materjale, esitatud väiteid ja tõendeid, ei nähtu asjas mõjuvaid põhjuseid, mis võimaldaks kostjalt välja mõista igakuist elatist vähem kui hageja nõutud summa 200 eurot kuus. Ka 200 eurot kuus on väiksem summa kui see, mida hageja võiks kostjalt nõuda. Asjaolu, et kostja on suundunud elama välismaale, ei ole samuti mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks elatise summat vähendada. Ka asjaolu, et laps pole isaga alates XXXX. a-st alates kohtunud, ei vabasta kohustatud vanemat (ehk kostjat) elatise maksmisest. Ka asja materjalidest tulenev kostja teade hageja emale, et ta enam last rahaliselt ei toeta, ei vabasta kostjat lapsele elatise maksmise kohustusest. Asjas pole kostja viidanud ka muudele põhjustele, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks.
11.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis ajavahemiku eest 1. juuli 2023 kuni 30. september 2023 kokku 600 eurot (200 * 3 = 600) ja alates 1. oktoobrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 10. veebruarini 2030) 200 eurot kuus.
12.Lähtudes hageja taotlusest, tuleb elatis tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja E. N. e arvelduskontole selgitusega „M. N. e elatis“.
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Margit Jäätma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 13.07.20262-25-12177/26Viru Maakohus Narva kohtumaja