Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-14-38983

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

2-14-38983 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 16.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xxx 398.82 euro saamiseks. Kohus tegi 07.01.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 18.05.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.06.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista kostja ja XxxAS vahel 11.05.2013 sõlmitud liitumislepingust nr xxx ja 13.05.2013 sõlmitud seadme juurdeostulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 254.51 eurot, 11.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 205.39 eurot ja lisanduva viivise. Kohus on edastanud menetlusdokumendid aadressil Xxx, kuid dokumendid tagastati 13.07.2015 ja 07.09.2015 hoiutähtaja möödumisel. Kohus on menetlusdokumendid saatnud kostja tööandjale aadressile Xxx, kuid dokumente kostjale edastada ei õnnestunud. Kohus on menetlusdokumente proovinud kostjale saata 05.02.2016 suhtlusportaali Facebook vahendusel, kuid kostja ei ole kohtu teatele vastanud. Kohus saatis 03.03.2016 teavituse kostja e-posti aadressile xxx, mille kohaselt tulenevalt TsMS § 3141 lg 2 loetakse teatega edastatud dokumendid kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel teate saatmisest. Kostja vastas kohtu e-kirjale 06.06.2016, küsides võlgnevuse tasumise kohta. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

2-14-38983 õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja XxxAS vahel 11.05.2013 sõlmitud liitumislepingust nr xxx ja 13.05.2013 sõlmitud seadme juurdeostulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 363.57 eurot, sh põhinõude 201.20 euro ja seisuga 10.06.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 162.37 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 53.31 euro nõudes (arve nr 41091732, võlgnevuse sissenõudmise kulu, tl 43) ja sissenõutavaks muutunud viivise 43.02 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli AS Xxx ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le Xxx osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS Xxx ja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS Xxx poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-il Xxx on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 49.12 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 201.20 eurot ja põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet ei ole hageja põhjendanud, siis tuleb Riigikohtu lahendites 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-87-10 avaldatud seisukohtadest tulenevalt rahuldada hageja lisanduva viivise nõue vaid põhjendatud põhinõude ulatuses, s.o kuni summani 38.83 eurot. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (201.20 eurot) 0,15% päevas alates 11.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist saab hageja nõuda kuni summani 38.83 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 459.90 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 363.57 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (459.90 / 363.57) 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja õigusabikulu 191.73 euro, kokku 316.73 euro väljamõistmiseks. Hageja lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arve, millel kajastub esindustasu võlglase Xxx kohtumenetluses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa on 3 lehekülge ning hagiavalduse lisad ei ole samuti mahult suured ega sisult keerukad. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja esitamisel lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot.

2-14-38983 Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (79% x 215) 169.85 eurot ning menetluskuludelt (169.85 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-14-38983 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.