28.aprillil 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
Kohtuasi
2-14-59741 hagi XXX AS-i vastu võlgnevuse,
XXXOÜ
sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
61 185,32 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Jukka Tapani Kosonen Kostja: XXX AS (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rajar Miller
Kohtuistungi toimumise aeg
28.märtsil 2016
Resolutsioon
1.Jätta XXXOÜ hagi XXX AS-i vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud XXXOÜ kanda
2.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX AS-i kasuks menetluskulud summas 4623,75 € (neli tuhat kuussada kakskümmend kolm eurot ja 75 senti ilma käibemaksuta)
3.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX AS-i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue
1.XXXOÜ (edaspidi hageja) palus esitatud hagis tema kasuks välja mõista XXX AS-ilt (edaspidi kostja) lepingujärgse tasuna 56 543 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitise 40 eurot. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse 20.11.2015 tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22. jaanuaril 2014.a. teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja vahendama kostjale uusi kliente kostja majandustegevuses osutatavatele teenustele ja valmistatavatele toodetele tellimuste saamiseks ja lepingute sõlmimiseks (edaspidi müügiteenus). Perspektiivsete klientide nimekiri koos ennustatavate aastaste tellimusmahtudega oli lepingu lisas nr 1. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud ja üle andnud lepingu lisas 1 olevate klientide kontaktid ja muud kostjale vajalikud andmed (detailide joonised jms) teenuste osutamiseks.
3.Lisaks müügiteenusele kohustus hageja osutama kostjale lepingu lisas nr 2 nimetatud klientide teenindamiseks kliendikülastuse ja materjaliveo teenust sagedusega üks külastus kalendrikuu kohta (edaspidi lisateenus) ning lepingu lisas nr 1 nimetatud klientide tellimuste tootmise nõustamise teenust (edaspidi abiteenus). Lepingu kohaselt tagab hageja tema poolt osutatava müügiteenuse tulemusena sõlmitud lepingute alusel kostjale müügitulu (realiseerimise netokäibe) mahus viissada tuhat eurot aastas kolme aasta jooksul alates 1.veebruarist 2014. Juhul, kui nimetatud mahtu ei saavutata, väheneb müügiteenuse eest saadav tasu vastavalt punktile 3.3.
4.Hageja täitis oma kohustusi abiteenuse osutamise osas veebruaris ja märtsis 2014 ning selle eest esitati kostjale 16.04.2014 arve nr 13 summas 960 eurot. Arve eest on hagejale tasutud 29.04.2014. Lisateenuse osutamise kohustust hageja ei täitnud, sest puudus lisateenuse klientide nimekiri, mis pidi olema lepingu lisaks nr 2. Alates 06.05.2014 hageja abiteenust ei osutanud. 2014.a. aprilliteenuse osas hageja kostjale enam arvet ei esitanud, sest kostja käitumisest oli näha, et kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi teha metallitöid ja inseneriteenuseid. Nimetatud hetkest kostja abiteenuseid enam ei tellinud.
5.Müügiteenuse tulemusena sõlmitud lepingute eest lepingu lisas 1 sisalduvate perspektiivsete klientidega, pidi kostja tasuma hagejale metallitööde ja inseneriteenuste osutamisega vastavalt lepingu punktidele 3.2-3.5 ja üüriteenusega osutamisega vastavalt punktile 3.7 või rahas vastavalt punktile 3.6. Hagejal oli õigus tellida kostjalt kolme aasta jooksul alates 1.jaanuarist 2014 lepingus kokkulepitud mahus tasuta metallitöid ja inseneriteenuseid, mida kostjal on võimalik olemasolevate tootmisseadmete ja ressurssidega pakkuda.
6.Vastavalt lepingule osutas hageja kostjale teenuseid ning esitas omakorda tellimusi kaupade saamiseks kokku 7914 euro eest. Kostja ei ole kaupa tarninud, järelikult on ta rikkunud lepingu punkte 3.1 ja 3.2. Eelkirjeldatud kostja rikkumiste tõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks rakendama lepingu punkte 3.1 ja 3.6 ning teostama tasu ümberarvestuse rahasse. Hageja esitas 18.08.2014 e-kirjaga kostjale pretensiooni, milles palus tasuda võlgnevuse 56 543 eurot hiljemalt ühe kuu jooksul pretensiooni kättesaamisest. Kostja esitas 19.09.2014 pretensioonile vastuse, milles väidab, et on esitanud 31.07.2014 hagejale lepingu
ülesütlemisteate ning seetõttu ei ole hagejal õigust raha saada. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks, sest ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused pole täidetud, mistõttu palus kostjalt põhivõla ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras välja mõistmist kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist.
7.Kuna pooled sõlmisid hageja nõude osas (7914 eurot) osalise kompromisslepingu, siis hageja seda nõuet hagiavalduse terviktekstis enam ei kajasta. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt seisnes hageja kohustus lepingu lisas nimetatud klientide kontaktide andmises kostjale. Müügiteenus on sisustatud lepingus selgesõnaliselt vahendamisena, st aktiivse tegevusena, ja hageja kui maakleri kohustused on suunatud tulemuse saavutamisele. Üksnes käsundiandjale lepingu sõlmimise võimaluse osutamise puhul s.o klientide nimekirja andmisega, ei ole maakleril mingit võimalust panustada tema poolt tagatud müügimahu saavutamisse ja sellest sõltuvasse maakleritasu suurusesse.
9.Abiteenuse osutamine lepinguga soovitud tulemuste saavutamiseks oli oluline sisuline, mitte teisejärguline ebaoluline kohustus. Puudub vaidlus, et hageja täitis abiteenuse osutamise kohustust esimesed kaks kuud, st 2014 veebruaris ja märtsis ja kostja on vastavad arved tasunud. Hageja ei ole teenust osutanud alates aprillist, kuid mitte hagis esitatud põhjusel.
10.Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on kostja poolt 31.07.2014 kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemisteade on edastatud kostja volitatud esindaja kaudu 31.07.2014 digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressidele XXX ja XXX. E-posti aadress XXX on aadress, mis on märgitud lepingus hageja e-posti aadressina lepingust tulenevate teadete edastamiseks. Vastavalt lepingu punktile 10.1 loetakse teated nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud mh e-postiga poolte lepingus toodud kontaktandmetel. Teist hageja e-posti aadressi, millele kostja ülesütlemisteate saatis - XXXon varasemalt pooltevahelises kirjavahetuses kasutatud ja see on äriregistrist nähtuvaks hageja ametlikuks e-posti aadressiks.
11.Kostja on 31.07.2014 ülesütlemisavalduses toonud välja, et hageja on jätnud õigustamatult alates aprillist 2014 täitmata oma lepingulised kohustused abiteenuse osutamiseks. Kostja on seisukohal, et teenuse mitteosutamiseks hageja poolt õigustatud alust ei olnud, kuna 23.04.2014 e-kirjas juhiti abiteenuse osutamata jätmisele hageja tähelepanu ja hoiatati, et rikkumise kõrvaldamata jätmisel ja telefonikõnede, e-mailide ja kohalekutsete eiramise jätkumisel on kostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada. Kostja on ülesütlemisavalduse põhjendustes toonud välja, et hagejapoolne rikkumine on käsitletav VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 sätestatud olukordadele vastava olulise rikkumisena. Kostja on seisukohal, et leping on 31.07.2014 õiguspäraselt ja kehtivalt üles öeldud, mistõttu hagejal ei ole alates ülesütlemisest lepingulist alust lepingu punktist 3.6 tulenevaks ja alates 01.08.2014 tekkida võivaks nõudeks hageja lepingujärgse „müügiteenuse“ tasuna kostjalt metalli- ja inseneriteenuste tellimise asemel rahasse ümberarvestatud tasuks ettemaksuna kogu lepingu 3-aastase kehtivusperioodi kohta.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja täitis lepingus sätestatud abiteenust 2014.aasta veebruari ja märtsikuus ja vastavate kuude eest esitatud arved on tasutud.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on kehtivalt üles öeldud ning kas hagejal on kostja vastu lepingujärgne tasu- ja viivisenõue.
14.Poolte vahel 22. jaanuaril 2014.a. sõlmitud lepingu (lk 9-16) kohaselt oli tegemist teenuse osutamise lepinguga. Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja vahendama kostjale uusi kliente kostja majandustegevuses osutatavatele teenustele ja valmistatavatele toodetele tellimuste saamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Perspektiivsete klientide nimekiri koos ennustatavate aastaste tellimusmahtudega oli lepingu lisaks 1 (lk 17, tõlge 18). Lepingu punkti 1.3. kohaselt kohustus hageja lisaks müügiteenusele osutama kostjale lepingu lisas 1 nimetatud klientide tellimuste tootmise nõustamise teenust ehk abiteenust. Lepingu punkti
2.1.kohaselt pidi hageja tagama tema poolt osutatava müügiteenuse tulemusena sõlmitud lepingute alusel kostjale müügitulu (realiseerimise netokäibe) mahus viissada tuhat eurot aastas kolme aasta jooksul alates 1. veebruarist 2014. Lepingu punkti 2.2. kohaselt juhul, kui nimetatud mahtu ei saavutata, väheneb müügiteenuse eest saadav tasu vastavalt punktile 3.3. Lepingu punkti 1.4 kohaselt teenuse osutamisega seonduvas lähtutakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) regulatsioonist käsunduslepingu ja maaklerilepingu kohta.
15.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selleks on kokku lepitud. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maakler vahendama käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Lepingu 1. ja 2. peatüki koosmõjus on ilmne, et leping ja hageja kui maakleri kohustused on suunatud tulemuse saavutamisele. Seega ei saa hageja poolt müügiteenuse osutamise kohtustust lugeda täidetuks üksnes kostjale lepingu lisas nimetatud perspektiivsete klientide kontaktide üleandmisega.
16.Hageja ei ole toonud esile millal ja millises rahalises mahus ta kostjale lepinguid ja tellimusi vahendas ega põhjust, miks tal selle kohta andmed puuduvad.VÕS §-st 662 tuleneb maakleri kohustus säilitada maaklertegevusega seotud dokumente. VÕS § 663 lg 1 kohaselt peab maakler ajalises järgnevuses dokumenteerima kõik tema vahendusel või osutamisel sõlmitud lepingud. Dokumenteerimiskohustus on üheks maakleri hoolsus- ja lojaalsuskohustuse väljundiks. Järelikult tuleneb eelnevatest sätetest ja TsMS §-st 230 hagejale kohustus tõendada, et tal on tekkinud õigus tasule.
17.Puudub vaidlus, et hageja täitis abiteenuse osutamise kohustust esimesed kaks kuud, st 2014 veebruaris ja märtsis ja kostja on vastavad arved tasunud. Hageja ei ole väitnud ega
tõendanud, et ta oleks kostjale abiteenust osutanud alates aprillist 2014.a. Hageja põhjenduste kohaselt ei osutanud ta enam teenust, sest kostja oli arvete tasumisega viivituses, ei tarninud temale lepingu punkti 3.1. alusel tellitud kaupu ega tellinud temalt enam abiteenust. Kohus on seisukohal, et hageja sellekohane vastuväide ei ole kohane, kuna abiteenuse osutamise kohustus tuli lepingust (p 1.3.) ja kostja ei pidanudki seda hagejalt igakuiselt tellima. Pooled ei ole lepingut muutnud, järelikult tuli hagejal kostjale abiteenuse osutamist jätkata vastavalt lepingule.
18.Kostja 31.07.2014 lepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt (lk 32-35) on poolte vahel 22.01.2014 sõlmitud teenuse osutamise leping kostja poolt üles öeldud. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuna on täidetud nii ülesütlemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused alljärgnevatel põhjendustel.
19.TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ekirja ja selle edastamise kinnitusega (lk 72-73) on tõendatud, et 31.07.2014 ülesütlemisteade saadeti kostja volitatud esindaja kaudu 31.07.2014 digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressidele XXXja XXX. E-posti aadress XXXon märgitud lepingu punktis 10.3 hageja eposti aadressina lepingust tulenevate teadete edastamiseks (lk 15). Vastavalt lepingu punktile 10.1 loetakse teated nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud mh e-postiga poolte lepingus toodud kontaktandmetel. Eeltoodust tulenevalt saab hagejale lepingusse märgitud e-posti aadressile saadetud ülesütlemisteate lugeda kättetoimetatuks sõltumata sellest, et e-kirjavahetuses on hageja esindaja aadressina olnud kasutusel ka teised aadressid, nagu XXX, XXXja XXX. Täiendavalt on kostja ülesütlemisteate saatnud hageja eposti aadressile XXX, mida on pooltevahelises kirjavahetuses kasutatud ja mis on äriregistrist nähtuvalt hageja ametlikuks e-posti aadressiks (lk 36, 54). Kuna hageja ei ole äriregistris sidevahendeid muutnud ja vastavale aadressile kirja edastamisel saab saatja e-kirja edukat kohale toimetamist kinnitava teate (lk 56), siis on alust arvata, et ka äriregistrisse märgitud aadress toimib ja hageja sai e-kirjad kätte. Eesti Interneti SA avalehelt nähtub, et domeen XXX (lk 57)) on kehtivalt registreeritud XXX OÜ-le (kontakt e-post XXX) ja domeeni halduskontaktiks on XXX (kontakt e-post samuti XXX). Järelikult ei ole hageja väide, et ta ei ole ülesütlemise teadet kätte saanud ebausutav ja tõendamata.
20.Kostja on 31.07.2014 lepingu ülesütlemise teates (lk 32-35) märkinud, et hageja on jätnud alates aprillist 2014 õigustamatult täitmata oma lepingulised kohustused abiteenuse osutamiseks ning, et ta on 23.04.2014 e-kirjas juhtinud abiteenuse osutamata jätmisele tähelepanu ja hoiatanud, et rikkumise kõrvaldamata jätmisel ja telefonikõnede, e-mailide ja kohalekutsete eiramise jätkumisel on kostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada. Teates osundatud e-kirjavahetus on poolte vahel toimunud 23-25.04.2014 (lk 38, 58-59). Hageja väitel oli abiteenuse peatamine tingitud kostjapoolsest kohustuste rikkumisest ning oli VÕS § 110 alusel õiguspärane. 29.04.2014 hageja e-kirjast nähtub, et ta ei osuta teenust enne veebruari ja märtsi arvete tasumist ja kostja poolset aktsepti XXXOÜ arvetele (lk 61). Kostja väitel ei jätkanud hageja teenuse osutamist vaatamata 29.04.2014 veebruari ja märtsi kuude
arvete tasumisele ja kostja pretensioonidele. Nagu kohus eelpool tuvastas, ei ole hageja teenuse osutamist pärast märtsikuud tõendanud, kuigi 29.04.2014 langes VÕS §-s 110 sätestatud alus arvete tasumise tõttu ära. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tellitud metallitööd tegemata jätnud või nende üleandmisega viivitanud. Poolte vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on kostja hagejale valmistatud kaupa korduvalt pakkunud (lk 36, 37). Käesolevas asjas on hageja tellitud metallitoodete osas sõlmitud kompromiss.Hageja viide kolmanda isiku XXXOÜ esitatud arvete kostjapoolse aktsepteerimise nõudele teenuse osutamise jätkamise tingimusena, ei ole pooltevahelise õigussuhte kontekstis asjassepuutuv. Järelikult rikkus hageja lepingut ja kostjal oli õigus leping üles öelda.
21.VÕS § 195 lg 2 tulenevalt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled ülesütlemisele järgneva aja osas nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 196 tulenevalt võib kestvuslepingu teise poole lepingulise kohustuse rikkumisel erakorraliselt üles öelda § 116 lg 2 punktides 2-4 toodud juhtudel ilma täiendavat tähtaega määramata. Kostja on ülesütlemisavalduse põhjendustes välja toonud, et hagejapoolne rikkumine on käsitletav VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 sätestatud olukordadele vastava olulise rikkumisena. Kohus on arvamusel, et igakuine abiteenuse osutamine oli kostja jaoks lepingu täitmise seisukohalt olulise tähtsusega, mistõttu oli selle mitteosutamine hageja poolt lepingu oluliseks rikkumiseks. Seega oli ülesütlemine ilma täiendava tähtaja määramiseta õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leping on 31.07.2014 õiguspäraselt ja kehtivalt üles öeldud, mistõttu hagejal ei ole alates ülesütlemisest lepingulist alust lepingu punktist 3.6 tulenevaks ja alates 01.08.2014 tekkida võivaks tasu nõudeks. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
25.Tsiviilasjas osutas kostjale õigusabi kokkuleppel kliendiga Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ. Kostja menetluskulud on 31.03.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kohtuvälised kulud, nagu lepingulise esindaja kulud menetluses vajalike dokumentide koostamisel ning nende kohtule esitamisel, kliendile menetluse selgitamisel ja vastava õigusabi andmisel kokku 4623,75 eurot. Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskuluna kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta summana.
26.Hageja kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole.
27.Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate tunnihinnad on kooskõlas Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-115-14 punktis 14 avaldatud seisukohaga, et vandeadvokaadist esindaja puhul on põhjendatud tunnitasu kuni 153 eurot. Nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja maksumus on esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Seega tuleb hagejatelt välja mõista kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 4623,75 eurot (ilma käibemaksuta).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.