Hageja: G. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: K. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Kaie Mandel (e-post [email protected]) Kostja: T. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
esindajad
kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T. K.ilt elatis G. K.i kasuks perioodi eest 18.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 97,39 eurot.
3.Välja mõista T. K.ilt elatis G. K.i kasuks alates 01.04.2023 kuni G. K.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub
3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
4.Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks K. L.i arveldusarvele number xxxx, selgitusega: elatis.
6.Juhul, kui T. K. on kohtumenetluse kestel G. K.ile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 15.07.2023 tasutud 260,33 eurot ning 15.08.2023 tasutud 260,33 eurot.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.04.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on G. K. (hageja) oma seadusliku esindaja ja T. K.i (kostja) laps. Hageja vanemad on endised elukaaslased, nende kooselu lõppes septembris 2017. Hageja jäi pärast vanemate lahkukolimist elama enda seadusliku esindajaga. Hageja suhtleb kostjaga telefoni ja messengeri vahendusel, aegajalt käib külas, kuid ei ööbi kostja pool. Kostja ei osale hageja ülalpidamises piisavalt ja regulaarselt. Kostja küll tasub hageja telefoniarve ning aegajalt ehk ka ostab hagejale midagi, kuid vanematel ei ole õnnestunud hageja ülalpidamise osas omavahel kokkuleppeid sõlmida ning need mõned asjad, mida kostja hagejale ostab, ei tähenda, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse hageja ees täitnud. Hageja esmavajadused katab valdavalt hageja seaduslik esindaja. Hageja ema pere on kolmeliikmeline, lisaks hagejale ja tema emale kuulub sinna ka hageja ema elukaaslane. Pere elab üüripinnal. Hageja õpib Xxxx. Hageja peamised kulud ühe kuu kohta
moodustavad kokku 746,15 eurot, s.h üür ja kommunaalkulud 300 eurot, transpordikulud 50 eurot, toit 150 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, võrkpallitrenn 38 eurot, kooliga seotud kulud (sh koolivorm) 20 eurot, koolilaagrid ja ekskurssioonid 12 eurot, internet ja televisioon 17,37 eurot, kultuuriline ja sportlik meelelahutus, sh sõprade sünnipäevad 50 eurot, Elroni kuukaart 21,78 eurot, hügieenitarbed, ravimid ja vitamiinid 12 eurot, kodutarbed (patareid, tualettpaberid, käterätid, nõud, voodipesud, koristustarbed) 15 eurot, mööbel, kodutehnika 10 eurot. Hageja ema töötab M OÜ-s ning tema igakuine netopalk on 1200 eurot. Lisaks saab hageja ema üüritulu 300 eurot kuus ning lapsetoetust hageja eest 80 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (18.03.2023) muutuvas suuruses, mis hagi esitamise päeval on 215,64 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 (3) - (5) sätestatud määras kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Hageja seadusliku esindaja väide, et kostja ei ole vabatahtlikult lastele elatist tasunud, ei vasta tõele. Hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi kohtuväliselt küsinud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist alaealise lapse ees. Hageja seaduslik esindaja oleks pidanud igasuguste kulude vältimiseks suhtlema kostjaga lähtudes heausu põhimõttest ning arutlema soovist või vajadusest hageja toetuseks. Kostja arvestades hageja poolt toodud kulutusi, leiab, et need on ebamõistlikult suured ning kuuluvad vähendamisele. Kostja leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi. Asjaolu, et hageja elab üüripinnal on põhjendatud hageja seadusliku esindaja vajadustest mitte hageja vajadustest. Hageja võib vabalt elada kostja pinnal ja ei vaja elamiseks hageja seadusliku esindaja valitud kallist üüripinda. Vaadates üüriturgu, siis käesoleval ajal maksta korteri üürimakset igakuiselt 900 eurot on ilmselgelt üle paisutatud vajadus ja tegemist ei ole hageja esmavajaduse rahuldamisega, mida peaks katma elatist maksma kohustatud pool ehk kostja. Kostja peab põhjendatud kuluks 150 eurot kuus ja kostja osa selles on 75 eurot. Eesti Vabariigis on alaealistele kuni 19-aastastele lastele ühistransport tasuta. Seega ei saa kostja kuidagi nõustuda, et peaks hüvitama hageja seadusliku esindaja ja tema elukaaslase transpordikulud. Kostja peab põhjendatud kuluks toidule 150 eurot kuus ja kostja osa selles on 75 eurot. Kindlasti ei ole nõus kostja asjaoluga, et hagejale ostetakse igakuiselt uusi riideid, jalanõusid 50 euro eest. Kostja on ostnud samuti riideid ja jalanõusid hagejale. Kostja peab põhjendatuks kuluks 30 eurot kuus ja kostja osa selles on 15 eurot. Võrkpallitrenn ei toimu aastaringselt, seega tuleb hagejal kohtule esitada arved, mille alusel trenni makstakse. Kooliga seotud kulud ja koolivormi osas on kostja nõus hüvitama igakuiselt summas 5 eurot. Tegemist ei ole antud juhtumil igakuiste kuludega, mistõttu peab kostja põhjendatuks kuluks koolitarvetele 10 eurot kuus ja kostja osa selles 5 eurot. Interneti ja teleteenuste osas kostja peab põhjendatuks kuluks 15 eurot kuus ja kostja osa selles 7 eurot. Meelelahutuse osas kostja peab põhjendatuks kuluks 30 eurot kuus ja kostja osa selles 15 eurot. Hügieenitarvete osas kostja peab põhjendatuks kuluks 14 eurot kuus ja kostja osa selles 7 eurot. Kulutused kodutarvetele ja mööblile ei ole igakuised ja kostja ei pea põhjendatuks, et peab neid hagejale hüvitama.
Kostja peab põhjendatuks elatise maksmist alates 01.06.2023 igakuiselt iga kuu 15 kuupäevaks summas 189 eurot arvestades asjaolu, et kostja tasub hageja telefonikulud Elisa esitatud arvete alusel ja, et hageja seaduslik esindaja saab lastetoetust summas 80 eurot. Kostja on eelneval perioodil tasunud hageja laagrimakse, tasunud igakuiselt telefoni, ostnud jalgratta ja andnud hagejale perioodiliselt sularaha. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et hageja elatisnõue alates 18.03.2023 ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on hagejale elatist tasunud, kuid mitte hageja poolt nõutavas ulatuses. Nimetatu aga ei ole aluseks hageja elatisnõude rahuldamiseks alates 18.03.2023. Kostja leiab, et põhjendatud on tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja üldse ei oleks osalenud hageja ülalpidamises. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. 14.07.2023 esitatud seisukohas märkis kostja, et on nõus tasuma hagejale elatist summas 260,33 eurot alates 15.juulist 2023. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja K. L. (andmed nähtavad rahvastikuregistrist). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema
ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtub üksnes, et kostja on osalenud hageja jalgratta ja selle varuosa ostmisel 2022 aastal (dtl 95-105) ning klassiekskurssiooni tasumisel 2022 (dtl 106). Kostja on esitanud ka tõendi, et on väidetaval tasunud hageja telefoniarveid, kuid antud tõendist ei nähtu, kui suures summas on kostja hageja telefoniarvet tasudes hagejale kulutusi teinud või milliste teenuste eest tasutud on (107108). Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 746,15 eurot, s.h üür ja kommunaalkulud 300 eurot, transpordikulud 50 eurot, toit 150 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, võrkpallitrenn 38 eurot, kooliga seotud kulud (sh koolivorm) 20 eurot, koolilaagrid ja ekskurssioonid 12 eurot, internet ja televisioon 17,37 eurot, kultuuriline ja sportlik meelelahutus, sh sõprade sünnipäevad 50 eurot, Elroni kuukaart 21,78 eurot, hügieenitarbed, ravimid ja vitamiinid 12 eurot, kodutarbed (patareid, tualettpaberid, käterätid, nõud, voodipesud, koristustarbed) 15 eurot, mööbel, kodutehnika 10 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid iseenesest suuremas osas igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka üüri ning kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus
on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine. Arvestades hageja vanusega on ka kooli(s.h laagrid ja ekskurssioonid) ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid treeningutele) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav aegajalt ravimite/vitamiinide tarvitamine ning ka transpordikulusid ei saa pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Kohus märgib, et kodutarbeid, tehnikat ja mööblit ei tule aga igakuiselt osta ning tehnikat ja mööblit ostetakse pigem aastateks. Seega võivad olla kulud nimetatule minimaalsed, kuid mitte olematud. Samas, isegi kui kohus vähendaks nende arvelt hageja igakuiseid kulusid, siis vastaksid kulud ikka vähemalt kahekordsele miinimumile. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
6.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma. Kohtu hinnangul kinnitavad ka kostja konto väljavõtted, et kostja on hagejale võimeline elatist miinimummääras tasuma kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (dtl 164-187, 205-225). Kostja on ka ise oma viimastes menetlusdokumentides märkinud, et on nõus hagejale elatist miinimummääras tasuma ning on esitanud tõendid, et ta on seda ka juuli ja augusti 2023 eest teinud (dtl 276, 278). Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks.
7.Arvestades, et alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest (s.o 18.03.2023) kuni 31.03.2023 oli elatise miinimummääraks 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 on elatise miinimummääraks 260,33 eurot, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista
perioodi eest 18.03.2023 kuni 31.03.2023 elatis summas 97,39 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 18.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 97,39 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 01.04.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 1. kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 15.07.2023 tasutud 260,33 eurot ning 15.08.2023 tasutud 260,33 eurot.
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.