Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Imbi Sidok-Toomsalu ja Ande Tänav
Kohtuasi
TM hagi AP vastu 17 000 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.11.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TM (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: AP (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.11.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu jättis 03.03.2014 otsusega rahuldamata TM (hageja) hagi AP (kostja) vastu 17 000 euro hüvitamiseks ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.11.2014 otsusega Harju Maakohtu 03.03.2014 otsuse lõppjäreldusena muutmata ning jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohus keeldus 25.03.2015 määrusega kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Harju Maakohtu 03.03.2014 otsus jõustus 25.03.2015.
2.Kostja esitas 24.04.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid kostja menetluskulud õigusabikuludest 4770 eurot ja eksperdikuludest 240 eurot, kokku 5010 eurot.
3.Hageja palus jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Hageja märkis, et avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, kes on olnud kostja esindaja konkreetses tsiviilasjas. Menetluskulude selgitustest nähtub ühel juhul, et 06.09.2012 on konkreetse asja materjale analüüsinud 2 h ulatuses Sirje Must, kuid esindusteenust ta osutanud ei ole. Sama vastuväide puudutab 07.11.2013 väidetavalt 10 h tehtud ”kohtuvaidluse põhjalikku analüüsi” Paavo Paali poolt (sama 4 h ulatuses 02.12.2013). Muudel juhtudel on märgitud, et tegemist on esindajaga. Hageja oli seisukohal, et isegi, kui lugeda, et Suido Västra oli antud asjas esindaja, siis tema töötundide arv (87 h) on ilmselgel üle paisutatud ega ole põhjendatud. Esindajal ei ole kordagi kulud aega vähem kui 1 h (isegi kohtumäärusega tutvumisega) ning kordagi üle 2 h, v.a. 11.09.2014, mil tehti vastus hagile – samas nimetatud kuupäevaks oli menetlus juba kõrgema kohtu ette jõudnud, seega on ilma detailidesse laskumatagi ilmne, et konkreetne tööde nimekiri on koostatud tagantjärgi. Maakohtu määrus
4.04.11.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2024,66 eurot.
5.Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas peetud istungeid, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Kohus pidas kostja esindaja poolt tehtud toiminguid põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest. Arvestades, et kostja esindaja põhjendatud töötundide maht oli kohtu hinnangul 44 tundi 37 minutit ning töötunni hind 40 eurot (koos käibemaksuga), oli kostja esindaja põhjendatud õigusabiteenuse kulud 1784,66 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus analüüsis põhjalikult osutatud õigusabitoimingute vajalikkust, jättes muuhulgas kostjale hüvitamata vandeadvokaadi Sirje Musta ja Paavo Paali osutatud õigusabi, selgitades, et toimiku materjalidest ei nähtu, et nimetatud isikud oleksid kostjat on antud asjas esindanud.
6.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 p-ga 1 leidis kohus, et põhjendatud oli ka ekspertiisikulude väljamõistmine hagejalt 240 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, ning teha uus
määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses rahuldamata.
8.Kohus jättis määruse tegemisel tähelepanuta, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, kes on hageja esindajaks konkreetses tsiviilasjas. Ei ole esitatud ühtegi dokumenti ega arvet, rääkimata tasumist tõendavatest dokumentidest. Isegi kui lugeda, et Suido Västra oli antud asjas esindajaks, siis tema töötundide arv (87 h) on ilmselgelt üle paisutatud ega ole põhjendatud.
9.Kohus on asjas, kus esinevad ilmselged kahtlused menetluskulude õigsuse ning üldse nende olemasolu osas, jätnud kohaldamata TsMS § 176 lg 6. Kaebaja leiab, et sellega on kohus rikkunud menetlusõigust selliselt, et see on kaasa toonud väära lahendi. Kaebaja hinnangul tulnuks kohtul kas nõuda kostjalt menetluskulusid tõendavaid dokumente, et selgitada välja reaalselt kantud menetluskulude suurus, või jätta kostja avaldus rahuldamata tulenevalt asjaolust, et menetluskulude avalduses märgitud kulude tekkimine oli ilmselgelt välistatud. Asja edasine menetlus
10.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Praegusel juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi toiminguid ja ajakulu põhjalikult hinnanud ning selle tulemusena ka vähendanud väljamõistetavat õigusabi ajakulu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid. Maakohtu seisukoha kujunemine on määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Lepingulise esindaja ajakulu ja väljamõistetud summat ei ole asjaolusid arvestades alust hinnata ilmselt
ülepaisutatuks, mis kaalutlusotsusesse.
annaks
alust
ringkonnakohtul
sekkuda
maakohtu
14.Määruskaebuses on hageja korranud maakohtus esitatud vastuväiteid. Maakohus on võtnud nende osas seisukoha ja neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.
15.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus oleks pidanud kostjalt nõudma menetluskulusid tõendavaid dokumente, märgib ringkonnakohus järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivad sätted ei näe ette, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel peaks kohus nõudma taotlejalt kuludokumentide esitamist. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud lahendis on Riigikohus märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul palus maakohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 6 kostjal esitada täiendavaid tõendeid menetluskulude tekkimise kohta (IV kd, tl 138) ja kostja esitas 18.06.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustuse ja õigusabi arved (IV kd, tl-d 139-170). Nii avalduse täpsustus kui ka arved on kõigile menetlusosalistele ja nende esindajatele avalikus E-toimikus nähtavaks tehtud 22.06.2015. Eeltoodud põhjendustel jääb ringkonnakohtule arusaamatuks hageja väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes kohaldamata TsMS § 176 lg 6.
16.Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et maakohus ei ole välja selgitanud, kes on kostja esindaja konkreetses tsiviilasjas. Menetlusosalise esindajaks on isik, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõudmistele ja kelle poolt õigusabiteenuse osutamine on toimiku materjalidest nähtav ja seega kontrollitav. Põhjendatud ei ole vastaspoolelt välja mõista kulusid, mis on tekkinud isiku, kes ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, poolt. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Maakohus on põhjendatult mõistnud hagejalt välja kulud, mis tekkisid kostja lepingulise esindaja Suido Västra poolt õigusabi osutades, ning jätnud kostjale hüvitamata vandeadvokaadi Sirje Musta ja Paavo Paali poolt osutatud õigusabiteenuse, kuivõrd tegemist ei ole kostja lepinguliste esindajatega ning nende töö menetluses ei ole nähtav ega kontrollitav. Samuti on maakohus põhjendatult jätnud hüvitamata kostja enda allkirjastatud menetlusdokumentide koostamise kulu.
17.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
19.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
20.Seoses kohtunik M.Klaar puhkusel viibimisega asendas teda vastavalt ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kinnitatud tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunik A.Tänav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.