Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

olulist positiivset dünaamikat oodata ei ole. Hageja ei saa töötada täiskohaga tööl ega kandideerida töökohtadele suure füüsilise töökoormusega. Eeltoodu tulemusena on tööotsingute protsess muutunud hageja jaoks komplitseerutuks ning aeganõudvaks, mida raskendab asjaolu, et tööotsimine toimub regioonis, kus tema tervisliku seisundi arvestades tööpakkumiste arv on niigi madal. Hageja on Eesti Töötukassa töötuna arvele võetud. Hageja sissetulekuks on raha juhutöödest. Hageja elab oma vanemate juures. Hagejal ei ole kinnisvara ega muu vara, mille arvel tal oleks võimalik realiseerida ja saadud raha arvel kostjat ülalpidada. Eeltoodud arvestades hageja on seisukohal, et kostja kasuks (praegusel ajal) väljamõistetud elatis summas 292 eurot on liiga suur, sest ühe lapse kohta nii palju ei kulu. Laps on tema teada õnneks terve, tal pole kalleid erivajadusi, laps elab ema juures, kus ema ei kuluta lapsele igakuiselt riietele ning muudeks kulutusteks. Alates 01.01.2023 on riigi poolt makstava lastetoetuse suurus 80 eurot lapse kohta kuus ning alates 01.01.2022.a on riigi poolt kehtestanud uus elatise määramise kord, mis tuleb samuti arvestada elatise määramisel. Lähtudes eeltoodust palus hageja vähendada Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx väljamõistetud elatist kuni 100 euroni kalendrikuus lapsele alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole aastaid maksnud kostjale elatist ega välja toonud uusi kaalukaid asjaolusid pärast esialgset kohtulahendi tegemist. Hageja ei ole muuhulgas tõendanud, et tal oleks püsiv invaliidsus või muud püsivad tervisekahjustused. Värskem tervisetõend näitab, et hagejal on alkoholismist tekkinud probleemid, st et hageja on ise viinud end sellisesse seisundisse. Samas ei ole see põhjus elatise vähendamiseks. On eluliselt ebausutav, et hageja ei ole leidnud endale üldse tööd, hageja ilmselt varjab enda sissetulekuid ja üksnes kohtuasjadega võtab end töötukassasse arvele. Selleks et töötukassas saaks olla arvel, siis pidi hageja käima vahepeal ka tööl. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et lapse kulud on suurenenud, laps on 9 aastane ja hageja ei ole kõik need aastad maksnud lapsele elatist. Kohtu põhjendused

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxxx 04.11.2015 kohtulahendi tegemisel.

xxxx, mis oli tingitud aasta tagasi olnud aju kahjustusest (dtl 26-30). Epikriisist nähtuvalt on provotseerivaks faktoriks alkoholi tarbimine ning seega on hagejal absoluutne alkoholi keeld. Samuti on hageja esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 2013 aastal pöördunud samuti xxxx Medicumi poole (dtl 31-33). Samas nähtub esitatud epikriisist, et tegemist on nö korduvhaigestumisega ja koljusisese vigastuse jääknähtudega. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvenenud. Seega ei ole hageja tervislik seisund uus asjaolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on esitanud tõendi, milles Eesti Töötukassa on kinnitanud, et hageja on registreeritud töötuna alates 15.10.2020 (dtl 12). Samas on hageja välja toonud, et on perioodil 2015 – 2020 töötanud erinevates ettevõtetes, sh T AS, AS F, B OÜ, E OÜ (dtl 59). Seega on hageja suuteline ka tööd tegema. Kohus märgib, et hageja ei ole töövõimetu ning mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et hageja tervislik seisund takistaks hagejal sissetuleku teenimist. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus loeb tõendatuks, et alates maist 2022 on hagejale määratud toimetulekutoetus suuruses 200 eurot (dtl 62). Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille vastustest nähtub, et hageja omab AS-s Xxxx arvelduskontot ja kogumishoiust ning Xxxx AS-s kahte arvelduskontot (dtl 94-98, 103). Vabad vahendid nimetatud kontodel puudusid. Samas ei nähtu esitatud kontodelt toimetulekutoetuse laekumine hagejale. Seega on alust eeldada, et hagejale määratud toetus ja muud võimalikud sissetulekud laekuvad kolmanda isiku kontole. Kohus asub seega seisukohale, et kuna puuduvad tõendid, et hageja tervislik seisund oleks halvenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga või takistaks hagejal sissetuleku saamist, siis ei ole elatise vähendamine tervisliku ega halva majandusliku olukorra tõttu käesoleval juhul põhjendatud.

eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.