Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13896

Tsiviilasi

X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Meelis Tomson (e-post xxx)

esindajad

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja Q (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Merle Albrant (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Tuvastada, et Y (isikukood xxxxxxxxxx) põlvneb X’est (isikukood xxxxxxxxxx).

Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile vajalike kannete tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. Hageja esitas kohtule taotluse määrata molekulaargeneetiline uuring tuvastamaks hageja ja kostja vahelise sugulussuhte olemasolu või selle puudumise. Kostja oli nõus DNA ekspertiisiga lapse põlvnemise tuvastamiseks. Kohus leidis, et on vajalik käesoleva tsiviilasja lahendamiseks läbi viia DNA-ekspertiis ning määras ekspertiisi.

Ekspertiis viidi läbi ja kohtule esitati EKEI 04.08.2023 ekspertiisiakt nr 22E-GE1057 mille kohaselt tõenäosus, et X on Y’i bioloogiline isa, on 99,99999999%. Hageja on seisukohal, et arvestades ekspertiisiaktis sisalduvat ekspertarvamust (ja ka muid toimikus olevaid tõendeid ning arvestades Riigikohtu praktikat analoogsetes asjades) saab lugeda tõendatuks, et Y põlvneb Xst. Kostja andis teada, et ei vaidle ekspertiisiaktile vastu. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et lapse Y suhtes isakanne puudub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-13 p 17 leidnud, et kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse. Kohus märgib, et asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga (DNA ekspertiis). EKEI 04.08.2023 ekspertiisiakt nr 22E-GE1057 kohaselt saab X 99,99999999% tõenäosusega olla Y’i bioloogiline isa. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus veenvalt tuvastatuks, et hageja on kostja isa. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning tuvastab, et Y põlvneb X’est. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, kuivõrd kostjalt (alaealiselt lapselt) vastaspoole menetluskulude väljamõistmine oleks lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja 2(3)