Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2016 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-17419
Tsiviilasi
FK pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2016 määrus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik FK (IK XXXXXXXXXXX) Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 16.02.2016 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-17419 muutmata ja FK määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamine Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud FK esitas 19.11.2015 avalduse Harju Maakohtusse avaldaja pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustes vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldas, et kohustub täitma pankrotiseaduse (PankrS) §-is 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on varatu ning püsivalt maksejõuetu.
10.12.2015 nimetas kohus FK ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Maakohtu määrus Harju Maakohus lõpetas 16.02.2016 määrusega FK pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jättis võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamata. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 314 579,35 eurot ja vara puudub. Võlgniku igakuine töötasu on 650 eurot (bruto). Võlgnik märkis maksejõuetuse tekkimise põhjusena osaühing Tercom Holding pankrotistumise. Võlgnik oli sunnitud SEB Pank AS-ist võetud laene käendama. Ajutine haldur tuvastas, et maksejõuetuse võis põhjustada ülejõukäiva käenduslepingu sõlmimine. Täpsemaid andmeid ei olnud halduril võimalik tuvastada, kuna võlgnik halduri päringutele, e-kirjadele ega kõnedele ei vastanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus leidis, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik esitas pankrotiavalduses ebatäielikud andmed oma kohustuste kohta. Võlgnik jättis 19.11.2015 võlgade nimekirjas märkimata, et lisaks kohustusele AS SEB Pank ees on võlgnikul kohustused ka Swedbank AS ees 7652,97 eurot, Julianus Inkasso OÜ ees 1590,05 eurot, kohtutäitur Katrin Velleti ees 385,16 eurot ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees 588,14 eurot (maamaks). Võlgniku raskelt hooletut suhtumist oma kohustustesse näitab ka võlgniku menetluslik käitumine tsiviilasjas 2-15-17419. PankrS § 85 ja 87 järgi on võlgniku peamised kohustused pankrotimenetluses teabe andmise kohustus ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustus. Võlgnik neid kohustusi ei täitnud. Võlgnik enda pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjuseid ei ole võlgnik kohtule avaldanud. Ajutise halduri ekirjadele ja telefonikõnedele võlgnik ei vastanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub oma kohustusi täitma ning võlgniku menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur taotles ajutise halduri tasu katteks 440 eurot ja kulutuste katteks 49 eurot. Kohus leidis, kuna võlgnikul vara puudub, tuleb tuginedes PankrS § 23 lg-le 4, riigi arvelt välja mõista Svetlana Pildeni kasuks ajutise pankrotihalduri
tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks ning FK-lt ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks 110,40 eurot. Määruskaebus FK palub tühistada maakohtu määruse. Kaebaja tugineb PankrS § 171 lg-le 11 ja leiab, et sama sätte lõikes 2 nimetatud aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks ei esine. Võlgnik ei ole viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Menetluse edasine käik Pankrotihaldur S. Pilden palus jätta maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Praeguses menetluses ei olnud vaidlust selles, et võlgnik on maksejõuetu ning vara pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul puudub. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Kaebaja leiab ekslikult, et ei esinenud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alust, mis õigustaks võlgniku kohusustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Maakohus tugines õigesti PankrS § 171 lg 2 p-le 5, mis praegusel juhul välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse seetõttu, et võlgnik ei esitanud kohtule õigeid andmeid oma võlanimekirjas, samuti rikkus tahtlikult või raske hooletusega oma muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Ajutise pankrotihalduri sõnul ei olnud võlgnikuga kontakti võimalik saada. Samuti jättis võlgnik ilmumata maakohtu istungile. Seega rikkus võlgnik nii teabe andmise kohustust kui pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Nimetatud etteheidetele ei ole võlgnik vastanud ka määruskaebuses, võlgnik ei ole põhjendanud kohtuistungile ilmumata jätmist. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.