Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud xxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 390 585.03 eurot ulatuses, võlgnik on varatu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 10.12.2015. a nimetas kohus Xxx ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 314 579.35 eurot ja vara puudub. Võlgniku igakuine töötasu on 650 eurot (bruto). Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena ära märkinud osaühing xxx pankrotistumise. Võlgnik oli sunnitud SEB Pangast võetud laene käendama. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse võis põhjustada ülejõukäiva käenduslepingu sõlmimine. Täpsemaid andeid ei olnud halduril võimalik tuvastada, kuna võlgnik halduri päringutele, e-kirjadele ega kõnedele ei vastanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtu hinnangul ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud ebatäielikud andmed oma kohustuste kohta. Võlgnik on 19.11.2015. a võlgade nimekirjas jätnud märkimata, et lisaks AS SEB Pank kohustusele on võlgnikul kohustused ka Swedbank AS ees summas 7 652,97 eurot, Julianus Inkasso OÜ ees summas 1 590,05 eurot, kohtutäitur Katrin Velleti ees summas 385,16 eurot ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees summas 588,14 eurot (maamaks). Võlgniku raskelt hooletut suhtumist oma kohustustesse näitab kohtu hinnangul ka võlgniku menetluslik käitumine tsiviilasjas 2-15-17419. PankrS § 85 ja 87 järgi on võlgniku peamised kohustused pankrotimenetluses teabe andmise kohustus ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustus. Võlgnik neid kohustusi täitnud ei ole. Võlgnik enda pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjuseid ei ole võlgnik käesoleva ajani kohtule avaldanud. Ajutise halduri e-kirjadele ja telefonikõnedele võlgnik ei vastanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub oma kohustusi käesolevas menetluses täitma ning võlgniku menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 440 eurot ja kulutuste katteks 49 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.