Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-40908

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-14-40908 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Xxxx esitas 29.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xxxx 2 400 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.04.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.04.2015 kohtumäärusega keeldus Viru Maakohus avalduse menetlusse võtmisest ning saatis avalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Xxxx esitas 08.06.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt Xxxx välja mõista võlgnevuse summas 2 480.03 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu 21.04.2011, 29.12.2011 ja 01.01.2012 sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue summas 2 300 eurot, kahju hüvitamise nõue summas 100 eurot, 01.06.2015 seisuga lisanduv viivis 80.03 eurot. Kohus on edastanud menetlusdokumendid aadressil Xxxx, Tallinn, kuid dokumendid tagastati 13.07.2015 märkega, et isik ei ela nimetatud aadressil. Kohus edastas menetlusdokumendid aadressile Xxxx, Tallinn, kust dokumendid võttis vastu üürnik Xxxx. Kohus on kostjale saatnud teavituse e-posti aadressile xxxx ja xxxx 26.01.2016, millelt puudub vastus. 12.02.2016 vastas kostja telefoninumbrilt xxxx kostja ema, kes selgitas, et tütar on Soomes, kuid tuleb nädala pärast Eestisse. Kostja ema palus menetlusdokumendid saata aadressile Xxxx, Tallinn, kuna siis saab ta dokumendid tütrele edasi anda. Kohus edastas menetlusdokumendid aadressil Xxxx, Tallinn, kus menetlusdokumendid on 20.02.2016 üürnikule allkirja vastu kätte toimetatud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel 21.04.2011, 29.12.2011 ja 01.01.2012 sõlmitud laenulepingutest tuleneva võlgnevuse 2 480.03 euro, sh põhivõlgnevuse 2 300 euro, kahju hüvitamise nõude summas 100 euro ja 01.06.2015 seisuga lisanduv viivise 80.03 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt Xxxx hageja Xxxx’i kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (2 400 eurot) alates 08.06.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-14-40908

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 2 480.03 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 275 euro ja õigusabikulu 220 euro, kokku 495 euro väljamõistmiseks. Kohtule esitatud spetsifikatsiooni järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1 tund ja 40 minutit võla hüvitise nõude koostamine ja esitamine, 30 minutit maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, 1 tund ja 30 minutit dokumentidega tutvumise, konsultatsiooni, hagiavalduse koostamise ja esitamise eest. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märgitud ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa on 5 lehekülge ning hagiavalduse lisad ei ole samuti mahult suured ega sisult keerukad. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks dokumentidega tutvumise, konsultatsiooni, hagiavalduse koostamise ja esitamise eest lugeda 1 tund. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on esitanud võla hüvitamise nõude koostamine ja esitamise tasunõude summas 100 eurot. Hageja nõuab kostjalt nimetatud tasu 100 eurot juba kahju hüvitise nõudena. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ja kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 365 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-14-40908 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.