alates 01.04.2023 kuni A. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx) 260.33 eurot (249.78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Igakuine elatusraha A. ülalpidamiseks tuleb tasuda ülekandega C. (isikukood xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXX.
4.Jätta rahuldamata kostja B. taotlus elatise maksmise ajutiseks peatamiseks kui kostja
Tsiviilasi nr 2-22-16834 kutsutakse Ukraina riigikaitse kohustust täitma.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited Hageja nõuded
1.Hageja A. on esitanud oma isa B. (sünnitunnistus tl 7) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kohustada kostjat tasuma temale elatist alates hagi esitamisest ehk 09.11.2022 igakuiselt seaduses sätestatud miinimumsummas 225.64 eurot ning kanda kõnealune summa üle hageja seadusliku esindaja C. arveldusarvele. Hagi kohaselt tuleb elatise arvutamise aluseks olev baassummat iga aasta 1. aprillil indekseerida vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõigetele 3 ja 4 ning saadud summast maha arvestada pool lapsetoetusest. Hageja kinnitusel ei ela tema vanemad koos alates juulist 2021 ning sellest ajast on isa teda toetanud vaid 400 euroga. Hageja pöördumistele elatise maksmiseks on kostja keeldunud. Kostja vastuväited ja taotlus, hagejate seisukoht nende osas
2.Kostja tunnistab oma kirjalikus vastuses (tl 26-28) nõuet osaliselt. Ta ei esita vastuväiteid hagi faktilistele asjaoludele, kuid märgib, et hageja on oma nõude alates 01.01.2023 arvutanud ebaõigesti. Nimelt oli kuni 31.01.2023 kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. 01.02.2023 jõustuva PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Alates 01.01.2023 jõustunud Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse teise lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon muudatuse, mille kohaselt jõustub seadus 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19- aastaseks saamist. Komisjon täpsustas, et suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praegustes summades ning jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks. Eelneva põhjal leiab kostja, et hagejale väljamõistva elatise suurust tuleb alates 01.01.2023 arvutada järgmiselt:
2.3.Lapsetoetus: Lapse (10a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldame elatise summast pool lapsetoetuse määra: 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot.
2 (2)
Tsiviilasi nr 2-22-16834
2.4.Lapse jagatud elukoht: Laps (10a) veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on seega alates 01.01.2023 215,64 eurot.
3.Ühtlasi taotleb kostja, et kohus peataks ajutiselt elatise maksmise, kui kostja Ukraina riigikaitse kohustuslaste nimekirja kantud isikuna kutsutakse riigikaitse kohustust täitma. Sel ajal ei ole kostjal väidetavalt võimalik elatist tasuda. Kostja pakkus oma hagivastuses äsjamärgitud elatise summades (kuni 31.12.2022 225,64 eurot) ja tingimustel ka kompromissi.
4.Hageja ei vaidle kostja arvutustele elatise osas alates 01.01.2023 vastu (tl 33-34), kuid elatise maksmise peatamisega ei nõustunud. Hageja sõnul saab teha ülekandeid ka Ukrainast ning sõdurid saavad teenistuse ajal palka, mis on tavakodaniku palkadest kõrgemad. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5.Kohus, tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Puudub vaidlus selles, et hageja A. (9-aastane) elab emaga ning tema isa Vasiliy H. ei ole elatist lapse ülalpidamiseks tasunud. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana v. muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 3 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot , alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209.20 eurot ja alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249.78 eurot. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 on baassumma 200 + 3% s.o 43.44 = 243.44 eurot; alates 01.04.2022 baassumma 209.20 + 3% s.o 46.44 = 255.64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 = 300.33 eurot. PHS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta alates 01.02.2023 80 eurot (seni 60 eurot), kuid see summa rakendus juba alates 01.01.2023. Käesoleval ajal ehk alates 01.04.2023 on kehtiva PKS järgi miinimumelatiseks ühe lapse kohta (baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – 1⁄2 lapsetoetust 40 eurot) 260,33 eurot. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest ehk 09.11.2022 seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisest osa võtma võrdselt.
7.Seega on kostja põhjendatult viidanud, et elatise väljamõistetav summa ei ole alates 01.01.2023 mitte 225.64 eurot (millises summas on hageja palunud nõude kuni 01.04.2023 rahuldada), vaid seoses peretoetuse tõusuga 215.64 eurot. Hageja on küll arvutusega nõustunud, kuid oma nõuet korrigeerinud ei ole. Kuna tänaseks on muutunud elatise miinimumsumma arvutamise alused (alates 01.04.2023 nii baassumma kui riigi keskmine 3 (2)
Tsiviilasi nr 2-22-16834 brutokuupalk), siis tuleb hagi rahuldada kolmes summade järgus, mõistes kostjalt välja igakuise elatise - perioodi 09.11.2022 – 31.12.2022 osas 225,64 eurot - perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 osas 215,64 eurot - perioodi 01.04.2023 osas kuni lapse täisealiseks saamiseni 260,33 eurot klausliga, et viimast summat iga aasta 1. aprillil korrigeeritakse vastavalt PKS § 101 lõigetele 3-5. Elatis tuleb PKS § 100 lõike 4 kohaselt maksta kalendri kuu eest ette. Järelikult rahuldab kohus hagi osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse täitmise viisi ja korra otsuses poole taotlusel kindlaks määrata. Käesoleval juhul on selliseid taotlusi esitatud kaks, mille osas leiab kohus järgmist:
8.1.hageja taotlus elatise tasumiseks tema ema kontole on põhjendatud. Tegemist on tavapärase kohtupraktikaga, pealegi on alaealisel piiratud õigused oma konto käsutamiseks, kui raha tasutaks temale otse. Kostja ei ole taotluse osas vastuväiteid esitanud
8.2.kostja taotlus elatise tasumise peatamiseks riigikaitsekohustuse täitmise ajaks ei ole põhjendatud. Kostjal on kõnealuse olukorra tekke puhul (kutse saamisel kaitsekohustust täitma) alati võimalus taotleda kohtult elatise suuruse muutmist TsMS § 459 sätete alusel, samuti tuleb nõustuda hagejaga, et ei ole selge, kas riigikaitselise kohustuse täitmisel kostja varaline seisund üldse halveneb. Lisaks ei ole kostja taotluses põhistust, mis annaks aluse arvata, et pangaülekandeid ei ole võimalik Ukrainast Eesti Vabariigi panka teha. Menetluskulud
9.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.