hageja I nõue 11 227,50 eurot hageja II nõue 9 399 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: R P (isikukood xxx) Hageja II: M P (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A D Hagejate lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (e-post xxx) Kostja: D P (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata R Pi nõue D Pilt elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 02.10.2021 – 02.10.2022 eest.
3.Jätta rahuldamata M Pi nõue D Pilt elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 02.10.2021 – 02.10.2022 eest.
4.Välja mõista D Pilt elatisevõlgnevus perioodi 03.10.2022-31.08.2023 eest 422,91 eurot R Pi kasuks.
5.Jätta rahuldamata M Pi nõue D Pilt elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 03.10.2022-31.08.2023 eest.
6.Välja mõista D Pilt igakuine elatis 81,50 eurot kuus 26.07.2011 sündinud lapse R Pi kasuks alates 01.09.2023 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 26.07.2029.
7.Välja mõista D Pilt igakuine elatis 6,95 eurot kuus 09.01.2009 sündinud lapse M Pi kasuks alates 01.09.2023 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.01.2027.
8.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 6-7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks A D kontole xxx.
9.Tühistada 13.10.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus kohustas kostjat hagejatele elatise tasumiseks kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
11.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hagejate isa, hagejate vanemad elavad lahus, hagejad elavad koos emaga. Kostja hagejate ülalpidamises piisavalt ei osale. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista: - elatisevõlgnevuse alates 02.10.2021 kuni hagi esitamiseni summas 5 400 eurot; - igakuise elatise alates 03.10.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 647,50 eurot kuus, määrates, et elatise summa suureneb iga aasta 1. aprillil sõltuvalt tarbijahinnaindeksist; hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista: - elatisevõlgnevuse alates 02.10.2021 kuni hagi esitamiseni summas 4 800 eurot; - igakuise elatise alates 03.10.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 511 eurot kuus, määrates, et elatise summa suureneb iga aasta 1. aprillil sõltuvalt tarbijahinnaindeksist. Juhul, kui hagejad I ja II jäävad ilma eluasemeta, siis paluvad mõlemad hagejad kohustada kostjat tasuma pool uue eluaseme üürimiseks ja sellega seonduvate kõikide kulude (tagatisraha, kommunaalkulud) eest. Hagejad paluvad kohtuotsuse tunnistada viivitamata täidetavaks. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Lapsed elavad kostjale kuuluvas korteris. Märgitud vajadused on enamuses ülepaisutatud. Elatist saab nõuda üksnes esmavajaduste katteks. Tagasiulatuv nõue ei ole põhjendatud, sest hagejad ei nõudnud kostjalt elatist enne kohtusse pöördumist ja tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kostja suhtes ebamõistlikult koormav. Laste vajadused on osaliselt rahuldatud toetuste arvel ning kuna nende vanusevahe on alla kolme aasta, on teise lapse ülalpidamiskohustus 15% võrra väiksem. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt kohtule esitatud sünnitunnistustest (dtl 10-11) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et kostja hagejatega koos ei ela, lapsed elavad koos emaga.
5.TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hindamaks, kas kostja on andnud hagejatele ülalpidamist piisavalt, tuleb esmalt tuvastada ülalpidamiskohustuse ulatus.
6.Kuni 31.12.2021 PKS (perekonnaseadus) § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot ning alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot.
7.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei ööbi lahuselava kostja juures.
8.Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
9.PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I -alates 02.10.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));
-alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); hageja II -alates 01.02.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 181,42 eurot kuus (213,44 - (213,44 x 15%)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 - (225,64 x 15%)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 183,29 eurot kuus (215,64 - (215,64 x 15%)); -alates 01.04.2023.a. 221,28 eurot kuus (260,33 - (260,33 x 15%)).
11.Pooled vaidlevad, kas hagejate vajaduste rahuldamiseks piisab PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud summast. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejad on välja toonud (dtl 324-327), et nende igakuised vajadused on järgmised: hageja I eluase telefon ja internet toit kingitused juuksur riided koolitarbed söögiraha koolis koolifond õppelaud ja -tool vitamiinid ja ravimid hügieen suvereis spordivarustus, jalanõud, jalgpallivorm lasteüritused, kino, teater, kooliekskursioonid, reisid jalgpallitrenn jalgpalliturniirid sõidukulu trenni ja vastav toiduraha võistlused välismaal inglise keele abiõpetaja eesti keele abiõpetaja suvelaager kokku
eur/kuus
1 406
hageja II eluase telefon ja internet toit kingitused juuksur riided koolitarbed söögiraha koolis koolifond
eur/kuus
õppelaud ja -tool vitamiinid ja ravimid hügieen suvereis spordijalanõud lasteüritused, kino, teater, kooliekskursioonid, reisid suvelaager taskuraha kokku
1 022
12.Esitatu kohaselt elavad hagejad kostjale kuuluvas korteris, so 2-toaline korter Tallinnas. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-169-13, p 17-21).
13.Nähtuvalt kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 300-308) on kostjale kuuluva korteri suurus 55,3 m2, kostja on esitanud üürikuulutuse (dtl 311-318), milles pakutakse 2toalist korterit 59m2 üürile 690 euro eest kuus, so 11,69 eur/m2. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja korter asub Haaberstis, aga üürikuulutuse korter Nõmmel, ei tähenda, et neid kortereid ei saa pidada piisavalt sarnasteks ning peab võimalikuks kasutuseelise väärtuse hindamisel kostja esitatud tõendist lähtuda. Esitatu kohaselt on lastetoa suurus 12 m2, lastetuba kasutavad lapsed kahekesi, ülejäänud korterit kasutavad kõik 3 elanikku. Kohus tuvastab, et kummagi hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 238,87 eurot ((12x11,69:2 kasutajat) + (43,3x11,69:3 kasutajat)). Kohus tuvastab esitatud korteriühistu arvete alusel (dtl 155-157, dtl 392), et vastav keskmine kulu kuus on 231,70 eurot, so 77,23 eurot lapse kohta kuus. Nähtuvalt Elisa arvest (dtl 211-214) maksab kodune internet 27,98 eurot kuus, so 9,33 eurot lapse kohta. Samas on kajastatud hageja II telefoniarve 22,90 eurot kuus. Kohus leiab, et mõlema lapse põhjendatud vajadus seoses sidega on kokku kuni 30 eurot kuus (sellest telefon ca 20 eurot ja internet 10 eurot).
14.Hageja I on 12-aastane ja hageja II 14-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu toidule hageja I vanusegrupis 107 eurot kuus ja hageja II vanusegrupis 133 eurot kuus ning riietele ja jalanõudele vastavalt 63 ja 52 eurot kuus. Hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks toiduga seoses erivajadusi. Võttes arvesse hindade tõusu hindab kohus hageja II vajaduseks seoses toiduga 200 eurot kuus ning hageja I vajaduseks seonduvat mõningast mastaabisäästu arvesse võttes 15% võrra vähem, so 170 eurot kuus. Põhjendatud vajadus seoses riiete ja jalanõude soetamisega ei ületa kohtu hinnangul kummagi lapse kohta 65 eurot kuus. Seejuures mastaabisäästu ei ole, sest lapsed on erinevast soost. Harilikud kulutused tervishoiule ei ületa kohtu hinnangul 20 eurot lapse kohta kuus. Hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks tervisega seoses erivajadusi. Samasse suurusjärku jäävad põhjendatud vajadused seoses isikliku hügieeniga, sh juuksuris käimiseks. Kohus leiab, et laste esmavajadustena on hinnatavad mh mõistlikud kulud meelelahutusele, mis sisaldavad
kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad), milliste vajaduste ulatuseks hindab kohus kokku 50 eurot lapse kohta kuus. Kulutusi võib otsustada alati teha ka rohkem, kuid sel juhul ei ole tegemist laste esmavajadustega, mille katteks saaks nõuda elatise tasumist teiselt vanemalt.
15.Hagejad on välja toonud, et hageja I vajab järeleaitamist inglise ja eesti keeles, eesti keele tund maksab nähtuvalt kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 400-402, tõlge dtl 378-380) 17 eurot, so kahe järeleaitamistunni puhul nädalas 136 eurot kuus. Inglise keele tundide kohta on hagejad esitanud kuulutuse ja kirjavahetuse inglise keele õppimiseks onlain tundides suvel hinnaga 54 eurot kuus (dtl 383-384, tõlge dtl 381-382). Kui järeleaitamine eesti keeles toimub kooli ajal ning inglise keele täiendav õpe suvel, siis on seonduv kulu kokku ühes kuus keskmiselt 115,50 eurot. Hinnanguline vajadus seoses kooliga, mis on kõigil lastel (so vihikud, koolikott jms, klassifond, klassipilt) jääb kohtu hinnangul kuni 20 euro raamesse kuus. Arvestades juurde veel vajaduse seoses kirjutuslaua ja sobiva tooliga koolitööde tegemiseks, võttes arvesse, et sellised esemed ostetakse aastateks, hindab kohus vastava vajaduse ulatuseks kuni 25 eurot lapse kohta kuus.
16.Seoses huviharidusega on hagejad välja toonud, et hageja I käib jalgpallitrennis, nähtuvalt esitatust maksab see 30 eurot kuus (arve dtl 192, makse dtl 193). Toimuvad ka võistlused, ühel kohalikul turniiril osalemise tasu on vahemikus 10-20 eurot, välisriigis toimuv võistlus (sh sõidukulu) ca 325 eurot, suvine jalgpallilaager maksab 350 eurot, lisandub kulu vormiriietusele (sõnumid dtl 198-203, dtl 208, dtl 215-216, dtl 218-221, dtl 223-231, tõlked dtl 355-359, 374, 360-365, 369-373, 375). Kohus hindab hageja I vajaduseks seoses huviharidusega kokku 103,60 eurot kuus (kuutasu 30 eur x 9 kuud, aasta keskmine 22,5 eurot kuus + võistlustel osalemine: 2 kohalikku võistlust kuus 15 eur kooli ajal 9 kuud, üks välisriigi võistlus aastas ja jalgpallilaager kokku 810 eurot aastas, so keskmiselt 67,5 eurot kuus + trenniriided keskmiselt 13,6 (dtl 391 82,20 eur + dtl 397 64,17 eur + 16,66 eur = 163,03 : 12) eurot kuus).
17.Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on suuremad kui PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud kahekordne summa ning kokkuvõtlikult järgmised: hageja II 238,87 77,23
18.Võttes arvesse, et laste vajadused on olnud osaliselt kaetud lapsetoetuse arvel, on ülalpidamiskohustuse jagamisel lapsevanemate vahel võrdselt kostjale langev osa -hageja I osas perioodi eest kuni 31.12.2022.a. 427,60 eurot kuus ((915,20 - 60) : 2) ning alates 01.01.2023 417,60 eurot kuus ((915,20 - 80) : 2);
-hageja II osas perioodi eest kuni 31.12.2022.a. 333,05 eurot kuus ((726,1 - 60) : 2) ning alates 01.01.2023.a. 323,05 eurot kuus ((726,1 - 80) : 2). Muude toetuste kui lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse saamisega seadus ülalpidamiskohustuse ulatust ei seo, sh välisriigist saadavad võimalikud toetused.
19.Kuna hagejad elavad kostjale kuuluvas korteris, tuleb ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks vahetult osas, mis puudutab korteri kasutamisest saadava kasutuseelise väärtust. Kohtule on esitatud lapsevanemate kirjavahetus (dtl 185-187, tõlge dtl 188-189; dtl 403 tõlge dtl 342), millest nähtuvalt lapsevanemad vaidlevad, kes peab korteriühistu arveid maksma, maksnud on kostja (dtl 32, 51-58, 264-266, 263, 268-271, tõlked dtl 289-299, 309-310), välja arvatud arve 2023.a. aprilli eest, mille tasus hagejate ema (maksekorraldus dtl 395, arve dtl 392). Kohus leiab, et olukorras, kus arvete tasumise teemal on pidev vaidlus ja KÜ ees kohustatud isikuks on kostja, on mõistlik, kui vastavas osas annab kostja edaspidi ülalpidamist vahetult, st tasub ise KÜ arved. Eelistungil avaldatu (dtl 279) kohaselt pooled ei vaidle, et hageja I telefoni eest on tasunud kostja. Kohus asub seisukohale, et arvestades ka ülalpidamiskohustuse vahetult täidetud osa, ei ole kostja siiski täitnud oma kohustust hagejate ees täielikult ega andnud ülalpidamist piisavalt.
20.Hageja I nõuab tagasiulatuvalt 5 400 eurot ning hageja II 4 800 eurot 02.10.2021-02.10.2022 perioodi eest. Hagi esitati kohtule 03.10.2022, tulenevalt PKS § 108 võib ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Perioodil 03.10.2021-03.10.2022 tuli kostjal anda ülalpidamist hagejale I ülalpidamist kokku 5 131,20 euro (427,60 x 12 kuud) ning hagejale II 3 996,60 euro ulatuses (333,05 x 12 kuud). Sel perioodil vahetult antud ülalpidamise väärtus on 4 033,20 eurot hageja I ((eluase 238,87 + 77,23 + sidekulu telefoni osas 20) x 12 kuud) ja 3 793,20 eurot hageja II ((eluase 238,87 + 77,23) x 12 kuud), st tagasiulatuva perioodi eest oli hagi esitamise seisuga hageja I ees täitmata kohustus 1 098 eurot ja hageja II ees 203,40 eurot.
21.Kohus tuvastab, et pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks järgmised maksed: 14.10.2022.a. 152,88 eurot, 27.11.2022.a. 80 eurot, 30.12.2022.a. 80 eurot, 12.04.2023.a. 1 496,58 eurot (maksed ülevaatlikult dtl 205) ja 24.05.2023.a. 249,43 eurot (dtl 319), so kokku 2 058,89 eurot. Nende maksetega on kohustused mõlema hageja ees perioodi eest enne hagi esitamist täielikult täidetud, mistõttu kohus jätab rahuldamata nõuded elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi eest enne hagi esitamist. Hagi esitamise seisuga oli aga kostja ülalpidamiskohustust rikkunud.
22.Arvestades 2 058,89 eurost maha 1 098 eurot ja 203,40 eurot, on ülejääv osa 757,49 eurot.
23.Perioodi 03.10.2022 kuni 31.08.2023 eest on kostja kohustus anda hagejale I ülalpidamist kokku 4 596,01 eurot (oktoober 2022.a. 427,60 : 31 x 29 päeva = 400,01 + 427,60 x 2 kuud + 417,60 x 8 kuud). Sel perioodil vahetult antud ülalpidamise väärtus on 3 598,19 eurot (oktoober 2022 osas (238,87 + 77,23 + 20= 336,1) : 31 x 29 p = 314,42 + 336,1 x 5 kuud november kuni märts + aprill 238,87 + 20 (sest aprilli KÜ arve tasus laste ema) + 336,1 x 4 kuud mai kuni august 2023), st puudujääv osa on 997,82 eurot. Jagades laekumistest ülejäänud 757,49 laste vahel võrdselt, saab kohustuse hageja I ees lugeda täiendavalt täidetuks 378,75 euro osas (757,49 : 2). Elatisevõlgnevus hageja I ees kohtuotsuse tegemise seisuga on (periood 03.10.2022 kuni 31.08.2023) 619,07 eurot (997,82-378,75).
24.Perioodi 03.10.2022 kuni 31.08.2023 eest on kostja kohustus anda hagejale II ülalpidamist kokku 3 562,06 eurot (oktoober 2022.a. 333,05 : 31 x 29 päeva = 311,56 + 333,05 x 2 kuud + 323,05 x 8 kuud). Sel perioodil vahetult antud ülalpidamise väärtus on 3 379,48 eurot (oktoober 2022 osas (238,87 + 77,23 = 316,10) : 31 x 29 p = 295,71 + 316,10 x 5 kuud
november kuni märts + aprill 238,87 (sest aprilli KÜ arve tasus laste ema) + 316,1 x 4 kuud mai kuni august 2023), st puudujääv osa on 182,58 eurot, mille saab lugeda laekumistest ülejäänu arvelt täielikult täidetuks ning omakorda jääb üle veel 196,16 eurot (757,49 - hagejale I 378,75 - hagejale II 182,58). Kuna hageja II ees on ülalpidamise andmise kohustus kohtuotsuse tegemise seisuga täielikult täidetud, arvestab kohus ülejäänud 196,16 eurot hageja I ülalpidamise katteks.
25.Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga (so perioodi 03.10.2022 kuni 31.08.2023 eest) 422,91 eurot (619,07 - 196,16). Hageja II nõue vastava perioodi eest on täidetud, mistõttu vastav hageja II nõue jääb rahuldamata.
26.Kohus mõistab kostjalt välja elatised alates 01.09.2023 kuni laste täisealiseks saamiseni järgnevalt: -hageja I 81,50 eurot kuus (417,60 - vahetult saadava väärtus 238,87 + 77,23 + 20); -hageja II kasuks 6,95 eurot kuus (323,05 - vahetult saadava väärtus 238,87 + 77,23).
27.Kohus ei määra, et elatiste summa suureneb iga aasta 1. aprillil sõltuvalt tarbijahinnaindeksist, kuna taotletud sõnastuses muutuvas suuruses elatise arvutamise kord ei oleks selge ega üheselt mõistetav, mistõttu kohtuotsuse resolutsioon ei oleks sundtäidetav. Samuti ei määra kohus, et juhul, kui hagejad jäävad ilma eluasemeta, siis tuleb kostjal tasuda pool uue eluaseme üürimise ja seonduvate kulude eest. Kohus on menetluses eelnevalt selgitanud, et lahendab ülalpidamise andmiseks kohustamise nõude käesoleval ajal esinevate asjaolude põhjal. Juhul kui asjaolud tulevikus muutuvad, sh selliselt, et hagejad ei ela enam kostja korteris, on hagejatel õigus nõuda elatise suurendamist vastavalt TsMS § 459 lg 1.
28.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu 1. kuupäevaks.
29.Kohus on 13.10.2022 määrusega hagi taganud, kohustades kostjat menetluse kestel hagejatele elatise tasumiseks. Kohus tühistab hagi tagamise abinõud, kuna need ei ole osas, milles kohus hagi rahuldas, lahendi täitmise tagamiseks vajalikud, alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb elatist tasuda vastavalt otsusega välja mõistetule. Kuni otsuse jõustumiseni ei jõustu ka otsustus hagi tagamise tühistamiseks, mistõttu puudub vajadus kohtuotsust viivitamata täidetavaks tunnistada, kohus jätab hagejate vastavasisulise taotluse rahuldamata.
30.Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
31.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.