lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-18086/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 25.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-15-18086/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 259 lg 1Kinkelepingu mõisteTsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedVÕS § 265 lg 1Koormised ja kohustused kingisaajaleVÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-18086/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18086

Tsiviilasi

Andres Jõgi hagi Andreas Kuura vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2 244,37 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja Andres Jõgi, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja Andreas Kuura, isikukood * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar 30. märts 2016

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Andres Jõgi hagi Andreas Kuura vastu põhivõlgnevuse 2000 euro ja viivise nõudes.
2.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 1.Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.Välja mõista Andres Jõgi’lt kostja Andreas Kuura kasuks menetluskulud summas 1 136 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 1.Hageja Andres Jõgi esitas kohtule hagi 01.12.2015.a. Andreas Kuura vastu 2000 euro ja viivise nõudes. Hagi kohaselt pöördus kostja tema poole 2015 aasta alguses sooviga saada laenu summas 2000 eurot. Laenu vajadust põhjendas kostja sellega, et soovib endale osta korterit, kuid enne eluasemelaenu saamist peab tagasi maksma varasemalt võetud väikelaenu. Kuna kostja on hageja poeg, siis hageja oli nõus laenama, kuid üksnes tingimusel, et kostja kasutab raha korteri soetamise eesmärgil. Hageja andis kostjale raha üle sularahas 05.05.2015.a. Hageja sai mais 2015 teada, et kostja korterit ostnud ei ole ega plaanigi seda osta. Kuna laenu andmise tingimuseks oli korteri ostmine kostja poolt, siis arvestades seda, et kostja korterit ei ostnud, saatis hageja 26.05.2015.a. kostjale kirja, nõudes 2000 euro tagastamist. Kostja kirjale ei vastanud. 24.11.2015.a. nõudis hageja veelkord rahasumma tagastamist. 25.11.2015.a. vastas kostja hagejale, et tegemist ei ole laenuga, vaid kinkega. Ühtlasi kinnitas kostja, et laenusumma eesmärgiks oli võimaldada kostjal endale kodu osta. Seega poolte vahel puudub vaidlus raha üleandmise osas. Hageja hinnangul on tegemist laenuga, kostja hinnangul kinkega. 2.01.12.2015 esitatud hagis on hageja seisukohal, et poolte vahel on tegemist laenulepinguga mõistes. Pooltel oli kokkulepe, et raha makstakse tagasi kohe, kui eluasemelaenu kostja kätte saab. Tegemist oli tähtajatu laenulepinguga. Hageja ei nõustu, et tegemist oli kinkega. Pooled ei leppinud kokku, et rahasummat tagastama ei pea. Kui kohus leiab, et tegemist on kinkega, siis on kostja jätnud täitmata kingisaajana kinkega seotud tingimuse, mistõttu on alus kinkelepingust taganemiseks ja kinkena üleantu tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete järgi. Rahasumma üleandmise eesmärgiks oli võimaldada kostjale oma kodu ostmist. Kostja on rikkunud kinkega seotud tingimust, mistõttu on hagejal õigus kinkelepingust taganeda. Juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel puudub lepinguline suhe või sõlmitud leping on tühine, siis kuulub kostja poolt rahasumma tagastamisele hagejale alusetu rikastumise sätete alusel. 3.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda intressi. Kuna kohustus muutus sissenõutavaks erinevatel aegadel, siis laenulepingu järgi tuleb viivist arvestada alates 26.07.2015, kinkelepingu puhul alates 26.05.2015 ning alusetu rikastumise puhul samast ajast, millal hageja teatas võlgnikule nõudest so alates 26.05.2015. Hageja palub kostjalt välja mõista ka jooksva viivise alates 01.12.2015 kuni põhinõude 2000 euro tasumiseni. 4.Eeltoodud põhjendustel palus hageja välja nõuda kostjalt põhivõlgnevus summas 2000 eurot ning viivised summas 56,46 eurot kui kohus rahuldab laenulepingust tuleneva nõude. Kui kohus rahuldab nõude kas kinkelepingust või alusetust rikastumisest tulenevalt, siis palus hageja välja mõista põhinõude summas 2000 eurot ja viivise summas 83,37 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 4Mittetäielik kohustus
VÕS § 396
5.09.03.2016 menetlusdokumendis loobus hageja tuginemast asjaolule, et raha anti kostjale üle laenulepingu alusel. Hageja jäi kahe alternatiivse nõude juurde. Raha anti üle kas kinkelepingu alusel või on kostja alusetult rikastunud. Hageja palus välja mõista põhivõla summas 2000 eurot ja viivise summas 83,37 eurot ning jooksva viivise VÕS §-s 94 sätestatud määras alates 01.12.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht
6.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja sai hagejalt 2000 eurot 05.05.2015.a. Väär on hageja väide, et nimetatud rahasummat kohustus kostja kasutama endale korteri soetamiseks. Kostja sai hagejalt raha eesmärgil kustutada panga ees olev väikelaenu kohustus, et edaspidi saada eluasemelaenu. Väikelaenu jääk oli 5000 eurot. Kostja ema andis 2000 eurot ja hageja, kostja isana, andis samuti 2000 eurot väikelaenu kustutamiseks. Kostja ise panustas 1000 euroga. Hageja teadis raha üle andes, et see läheb väikelaenu kustutamiseks. Pooled ei ole omavahel sõlminud laenulepingut, raha anti kostjale üle kui kinge. Kostja ei pidanud saadud rahasummat maksma tagasi ei hagejale ega oma emale. Pooled leppisid kokku, et üleantav rahasumma on käsitletav kui kinge kostja väikelaenu kustutamiseks. Kostja täitis omapoolse kohustuse, makstes 05.05.2015.a. pangale tagasi väikelaenu.
7.Hageja nõue ei kuuluks rahuldamisele hea usu põhimõtte kohaldamise tõttu. Tegemist on mittetäiteliku kohustusega VÕS § 4 tähenduses. Isa andis pojale raha, et poeg saaks kustutada pangast võetud väikelaenu. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei ole pelgalt õiguslik, vaid sellel kokkuleppel on ka sotsiaalsed eesmärgid. Hageja täitis üldisele arusaamale vastavalt kõlbelise kohustuse – aitas rahaliselt oma poega, et viimane saaks iseseisvalt oma elu alustada. Poeg võttis raha vastu saades aru, et see raha on tagastamatu abi ja kulutas selle isa poolt heakskiidetud viisil. Kostja ei võlgne hagejale raha ei lepingu ülesütlemise tagasitäitmissuhtest ega alusetu rikastumise suhtes.
8.Viivise osa on kostja seisukohal, et samastada ei saa kohustuse tekkimise ja kohustuse täitmise aega Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja loobus menetluse käigus tuginemast asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping /tl 106, 110/. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud, kas tingimusega kinkeleping või kui poolte vahel lepinguline suhe puudub, siis tuleb hagejale raha tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.
10.Esmalt tuvastab kohus, millised asjaolud on tõendamist leidnud, mida hageja ja kostja on oma nõude ja vastuväidete põhjendusteks esitanud. Kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 mõttes on tõendatud, et kostja sai hagejalt 05.05.2015.a. sularahas 2000 eurot. Hageja väitel oli kinkega seotud tingimuseks, et raha antakse üle eesmärgiga võimaldada kostjal oma kodu ostmine. Kuna kostja seda tingimust ei täitnud, siis oli hagejal õigus lepingust taganeda. 26.05.2015.a. elektronkirja tuleb hageja hinnangul käsitleda kinkelepingust taganemisena /tl 9/. Kui kohus seda kirja ei käsitle kinkelepingust taganemisena, siis tuleb

hagiavaldus lugeda kinkelepingu taganemise avalduseks. Kostja on seisukohal, et rahasumma üleandmist tuleb käsitleda kinkena VÕS § 259 mõistes. Hageja poolt kostjale 26.05.2015 edastatud kirja kohaselt soovib hageja korteri ostmiseks (vajaliku väikelaenu kustutamiseks) antud raha tagasi. Raha andis hageja teadmisel, et kostjal on vajadus osta endale kiiresti elamispind. Raha andes ütles hageja mitu korda, et see on mõeldud ainult korteri ostmiseks vajamineva laenu kinnimaksmiseks. 24.11.2015 elektronkirjas kirjutab hageja kostjale, et soovib tagasi korteri ostmise jaoks vajaliku väikelaenu kustutamiseks laenatud raha 2000 eurot /tl 39/. Eeltoodud elektronkirjadest järeldab kohus, et raha andis hageja kostjale, et kostja saaks kustutada varasemalt võetud väikelaenu. Asjaolu, et raha anti just väikelaenu kustutamiseks tõendab ka hageja poolt hagi p 1.1. märgitu, et kostja põhjendas laenu vajadust sellega, et tahab oma korteri osta, kuid peab enne eluasemelaenu saamist tagasi maksma varasemalt võetud väikelaenu. Kostja oma kirjalikus vastuses selgitab, et soovis pangalaenu abil korterit osta. Panga poolt seatud kriteeriumite kohaselt tuli uue laenu võtmiseks eelnevalt kustutada väikelaen. Selleks, et väikelaen tagasi maksta summas 5000,55 eurot, pöördus kostja abipalvega oma vanemate poole – ema K. K. ja isa, hageja Andres Jõgi poole. Mõlemad vanemad oli nõus andma 2000 eurot. Tagasimakse kohustust kostjal ei olnud. Kostja ise pidi panustama 1000 euroga /tl 32/. Kohus leiab, et nii kostja väited, kui hageja elektronkirjades väidetu on kokkulangev. Hageja poolt antud summa 2000 eurot tuli poolte kokkuleppe kohaselt kasutada väikelaenu kustutamiseks. Kostja kohustuse täitmist kinnitab kostja konto väljavõte, kust nähtub, et 05.05.2015.a. on K. K.lt laekunud kostjale 2000 eurot, kostja on teinud kontole sissemakse summas 3000 eurot ning S. AS-le on tasutud laenu põhiosa, intress ja leppetrahv kokku summas 5 128.40 eurot.

11.Kohus, olles faktiliste asjaoludena tuvastanud, et hageja poolt anti kostjale raha summas 2000 eurot üle eesmärgiga kustutada väikelaenu jääk ning kostja on kohustuse täitnud, hindab järgnevalt, kas 2000 euro üleandmine oli kinge või kostja poolt alusetu rikastumine. Kinkelepingu mõiste kohasel, mis on sätestatud VÕS § 259 lg 1 kohustub üks isik (kinkija) teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetatust tuleneb, et kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on tahe teist isikut rikastada. Hageja on loobunud tuginemast laenulepingule ning ei ole tõendanud, et kostjal lasus kohustus saadud rahasumma tagastamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et üleantud raha puhul on tegemist kinkega. Arvestades, et hageja ja kostja on isa ja poeg, on mõistetav, et tegemist oli lähedaste sugulussuhtes olevate isikute vahelise kinkelepinguga. Vanemate ja laste vahelises suhtes on traditsiooniline, et vanemad toetavad oma last, ka täiskasvanud last, kui laps alustab iseseisvat elu. Kostja toetamises hageja poolt eesmärgil, et kostja saaks tulevikus soetada endale korteri, kui ka eesmärgil, et enne korteri soetamist laenuga tuli täita eelnev kohustus panga ees, ei ole midagi erandlikku vanemate ja laste vahelistes suhetes. Kohus on seisukohal, et hageja tegi ühekülgse kohustustehingu, andes kinkelepingu alusel kostjale üle 2000 eurot.
12.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kinkelepingus oli ette nähtud kostjale kohustusi VÕS § 265 lg 1 mõttes. Kohustuse panemise eesmärk on tagada, et kingisaaja kasutaks kinkelepingut teatud eesmärgi saavutamiseks. Kinke väärtus ei pea olema vastavuses kohustuse väärtusega, kuid see ei või olla väiksem. Kui kinke väärtus on väiksem kui kohustus, siis kaotab kinge oma olemusliku eesmärgi ja aluse. Hageja väidetel oli kostja kohustuseks omandada lõppeesmärgina korter ning raha anti üle vaid selle eesmärgi nimel. Nad ei leppinud kostjaga kokku, millise hinna eest kostja korteri ostab /tl 164-165/. Kostja elektronkiri hagejale 19. maist 2015 kinnitab, et korter, mida kostja oleks võib olla soovinud soetada, oleks maksnud ligikaudu 47 000 eurot /tl 81/. Kuna hageja teadis, et väikelaenu kustutamine on panga poolt seatud tingimuseks eluasemelaenu saamiseks, siis pidi hageja aru saama, et ostetav korter maksab rohkem kui 2000 eurot. Sõltumata asjaolust, et kokku ei olnud lepitud, millise hinna eest kostja korteri soetab, pidi hageja aru saama, et see ületab kordades tema poolt antava 2000 eurot. Seega, kui hageja väidab, et kostja kohustuseks kingi saamisel oli korteri ostmine, siis arvestades ostetava korteri ligikaudset maksumust, on kingi väärtus väiksem kui võetav kohustus ning sellisel juhul ei ole enam tegemist kinkelepinguga. Kohus on tuvastanud, et hageja andis kostjale raha üle eesmärgiga kustutada väikelaen. Kohustus kustutada väikelaen ei saa samaaegselt olla kostja kohustuseks osta sama raha eest uus korter. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping ning selle tingimuseks oli kostja väikelaenu kustutamine hagejalt saadud kingi arvelt. Kuna kostja pidi uue korteri ostma ise, ilma hageja abita, pangalaenu abil, siis ei saa kostja poolt tuleviks pangast võetav laenukohustus korteri ostmiseks olla kinkelepingu tingimuseks. Kohus nõustub kostjaga, et eluasemelaenu võtmine pangast on panga ja kostja vaheline suhe ning kuidas ja millistel tingimustel kostjal saab pangast laenu, ei ole hagejaga puutumuses. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja on kingi üle andnud, kostja konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on kohustuse täitnud. Kostja on rikastunud hageja arvelt 2000 euro võrra. Tegemist on kinkelepinguga, mis vastab VÕS § 259 lg 1 ja 265 lg 1 sätetele. Mõlemad pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.
13.Kostja ei ole rikkunud kinkelepingu tingimusi, mistõttu hageja poolt esitatud avaldus lepingust taganemiseks on tühine. Hageja käsitleb 26.05.2015.a. esitatud elektronkirja kinkelepingust taganemise avaldusena. Vaidlust ei ole, et kiri on edastatud pärast kinkelepingu täitmist. Hageja on 26.05.2015.a. kirjas väljendanud selget soovi saada raha tagasi. Kohus leiab, et oma olemuselt vastab see tahteavaldus lepingust taganemise avaldusele. Küsimus on selles, kas hageja oli õigustaud kinkelepingust taganema VÕS § 267 p 3 ja 268 lg 1 alusel. Kohus on tuvastanud, et kostja pidi kingi arvelt tagastama pangale väikelaenu, mis on täidetud. Seega ei ole kostja kinkelepingu tingimust rikkunud, mistõttu on hageja tahteavaldus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
14.Hageja poolt kostjale üle antud 2000 eurot ei kuulu tagastamisele ka alusetu rikastumise sätete järgi, sest poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping, mis täideti kinkija ja kingisaaja poolt vastavalt lepingutingimustele.
15.Kostja on viidanud VÕS 4 lg 1 ja 2 p 2, leides, et tegemist on mittetäieliku kohustusega. Hageja täitis üldistele arusaamadele vastava kõlbelise kohustuse – aitas rahaliselt oma poega, et poeg saaks iseseisvalt oma elu alustada. Poeg võttis raha vastu, saades aru, et see on tagastamatu abi ja kulutas selle isa poolt heaks kiidetud viisil. Kostja leiab, et hageja vabatahtlik materiaalne abi on eelduseks, et tulevikus annab ta vastavalt oma vajadustele ja võimalustele omakorda isale abi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja, aidates oma täiskasvanud last, on täitnud kõlbelise kohustuse. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja seisukohtadele, et mõlemad vanemad, nii ema K. K. kui ka isa Andres Jõgi andsid raha, et Andreas Kuura saaks kustutada väikelaenu jäägi panga ees, et edaspidi saada eluasemelaenu oma kodu soetamiseks. Tegemist on isiklikest suhtest, lapse ja vanema vahelistest suhtest, tuleneva kohustuse võtmisega mõlema vanema puhul, mille täitmisena üleantut ei saa tagasi nõuda.
16.Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal ei ole kohustust hageja ees, mille täitmisega ta viivituses on. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
17.Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 2 244,37 eurot. TsMS § 133 sätetest lähtuvalt nõustub kohus hageja seisukohaga. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku 1 136 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega arvestades tsiviilasja mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja viibis kahel kohtuistungil. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 136 eurot.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja