2-15-8107/18 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Välja mõista OÜ-lt Vanderberg Parra OÜ kasuks menetluskulude katteks 792,50 eurot (seitsesada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti). Menetluskulud tuleb tasuda Parra OÜ arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 92-101). Hageja Parra OÜ on metsaettevõte, kes teostab oma majandus- ja kutsetegevuses metsaraie ja raadamistöid ning sellega seotud muid töid nii endale soetatud metsa- või raieõiguse alusel kui ka töövõtuna 3. isikute tellimuste alusel. 2014. a detsembris pöördus hageja poole OÜ Multivara Transport esindajana Taavi Vaher, kes küsis hinnapakkumist tüveste kokkuveo teenusele Tallinna Lennuvälja laiendustöödel. Hageja pakkus tüveste väljaveo hinnaks 40 eurot tund, millele lisandub käibemaks, millega T. Vaher oli nõus. Hiljem selgus, et Taavi Vaher tellis nimetatud töö OÜ Vanderberg esindajana esinedes. Hageja teostas tüveste väljaveotööd ajavahemikul 16.12.2014. a - 15.01.2015. a. Pooled vormistasid 21. jaanuaril 2015. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles fikseerisid, et teostatud tööde maht on kokkuleppel 100 tundi, mis kinnitatakse 22. jaanuaril 2015. a. Töömahu kinnitamine määrati 22. jaanuarile 2015. a, et traktoristi osavõtul selgeks vaielda, kas töötunde oli 124 või 100, kuid 22.01.2015. a kokkusaamisele Taavi Vaher ei ilmunud ning pärast seda ei vastanud enam ei telefonile ega e -kirjadele. Hageja on seisukohal, et hageja poolt tehtud töö tuleb lugeda tellija poolt vastu võetuks 21.01.2015. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Kuna tellija esindaja Taavi Vaher kokkulepitud 22.01.2015. a kokkusaamisele ei ilmunud ja enda ilmumata jätmisest ega selle põhjustest hagejale ei teatanud, siis muutus hageja töövõtutasu nõue sissenõutavaks ning hageja koostas ja esitas 22.01.2015. a OÜ-le Vanderberg, keda T. Vaher oma väitel tööde tellimisel ja täitmise vastuvõtmisel esindas, 21.01.2015. a akti alusel arve nr. 364 tüveste väljaveo teenuse eest 100 tunni ulatuses summas 4000,00 eurot, millele lisandus käibemaks 800,00 eurot, kokku 4800,00 eurot. OÜ Vanderberg ega T. Vaher tähtajaks 28.01.2015. a arvet ei tasunud ega ole tasunud tänini, samuti ei ole esitatud arvet vaidlustanud. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud volikiri ei tõenda T. Vaheri esindusõigust tüveste kokkuveo teenuse tellimiseks töövõtulepingu sõlmimisel ega täitmisel. Tegu on üldvolikirjaga ning see ei ole seotud konkreetse objekti ega lepinguga. Esindamise üldvolikirja alusel seab kahtluse alla OÜ Vanderberg e-kiri, milles selle seaduslik esindaja avaldas, et T. Vaheriga teevad nad küll koostööd, kuid tal puudub info kirjeldatud töö osas ning palub kontakteeruda otse T. Vaheriga. Kui T. Vaher tegutses teenuse tellimisel Vanderberg OÜ ülesandel, siis pidanuks Vanderberg OÜ sellest, kui oma majandustegevuse osast teadlik olema, mitte vastama, et kirjeldatud töö osas info puudub. Isegi kui eeldada lepingu sõlmimise ajal esindusõiguse olemasolu hüpoteetiliselt, ei tõenda esitatud volikiri T. Vaheri esindusõigust lepingu täitmise vastuvõtmisel jaanuaris 2015. a, sest volikirja kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2014. a ning koos sellega lõppesid ka T. Vaheri volitused esindada Vanderberg OÜ-d. Kui OÜ Vanderberg nimel töövõtulepingu sõlminud ja lepingu täitmise vastu võtnud T. Vaheril puudus esindusõigus OÜ-d Vanderberg esindamiseks, siis on Parra OÜ ja OÜ Vanderberg vahel sõlmitud töövõtuleping tühine TsÜS § 129 lg 1 tunnustel ning kuna T. Vaher pidi teadma endal tehingu tegemiseks volituste puudumisest, siis kohalduvad tema vastutusele TsÜS § 130 lg 2 kõrgendatud vastutust reguleerivad sätted. Kui poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oli tühine, siis ei olnud hagejal

4.Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED JA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD HAGILE (tl 49-52). T. Vaher on kinnitanud, et esindab Vanderberg OÜ-d ja tegutses nimetatud ettevõtte huvides. T. Vaher on kinnitanud seda telefoni teel hagejalt tööde tellimisel, fikseerinud tellija andmed tööde üleandmise aktis 21.01.2015. a, seda on kinnitanud ka Vanderberg OÜ juhatuse liige Indrek Reitkam oma e-mailis hageja esindajale ning T. Vaher oma e-mailis hageja esindajale 2.03.2015. a. Hageja ei ole esitanud tänase päevani ühtegi traktoristi poolt koostatud tunnitöö lehte. Hageja on esitanud ebatäpseid ja tõele mittevastavaid andmeid: telefonis 19.01.2015. a 130 tundi, e-mailis 20.01.2015. a 124 tundi ning 21.01.2015. a kohtumisel on hageja nõustunud 100 töötunniga, mille lubanud tõendada 22.01.2015. a traktoristi poolt koostatud tunnilehega, e-mailis 8.04.2015. a on hageja näidanud 118 tundi. Tänase päevani ei ole hageja ja ka hageja traktorist pöördunud Vanderberg OÜ ega T. Vaheri poole sooviga vaadata üle teostatud töödele kulunud aeg, seda kuupäevade lõikes ja üheskoos panna paika tegelik ja aus tunnitöö leht. Hagiavalduses kirjeldatud tööde maksumus ja kahju suurus ei vasta tõele. T. Vaher ja hageja on leppinud telefonis tööde teostamise hinna 40 eurot/tund, mis sisaldab käibemaksu 20%. Sama hind on fikseeritud ka 21.01.2015. a koostatud aktis. Hagiavalduses märgib hageja kokkulepitud tunnihinna suuruseks 40 eurot/tund + käibemaks. T. Vaher on seisukohal, et kui tunnihinnale lisandub käibemaks, oleks seda pidanud teatama kohe ja ka 21.01.2015. a aktis fikseerima. Seega on hageja teadlikult eksitanud tellijat, lubades alguses tunnihinnaks 40 eurot/tund, mis sisaldab käibemaksu, kuid hiljem väidab, et hinnale 40 eurot/tund lisandub veel käibemaks 20 %. Lisaks puudub hageja ja tööde tellija vaheline, T. Vaheri, kui tööde tellija esindaja poolt allkirjastatud ja kinnitatud teostatud tööde akt. Kuni ei ole selge lõplik töövõtu maksumus, ei ole tööde tellijal kohustus tasuda suvalisi arveid või nõustuda hagiavalduse kahjusumma suurusega. T. Vaher, Vanderberg OÜ esindajana, on korduvalt palunud esitada tõendeid ja tööaja arvestusi, et saaks reaalse tunnitöö arvestuse kokku ja tekiks hagejal alus arve esitamiseks, viimati 2.03.2015. a e-mailis hageja esindajale. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 65-68, 97-99). Hageja jääb väite juurde, et T. Vaher esines algul mitte OÜ Vanderberg, vaid Multivara Transport OÜ nimel ja see viitab otseselt T. Vaheri soovile petta hagejat enda esindusõiguse olemasolu ja/või tellija

tegeliku isikuga. Hageja ei nõustu T. Vaheri väitega selle kohta, et kokkulepitud töövõtu tasu sisaldas käibemaksu. Vastavalt KMS § 37 lg 7 p 7 tuleb arvel näidata hind ilma käibemaksuta. Seetõttu kirjendavad maksukohuslased ja ka Parra OÜ omavahelises arvelduses ja muudes lepingudokumentides kauba või teenuse hinda ilma käibemaksuta, st kujul, millele lisandub täiendavalt käibemaks. Käibemaksukohuslasel on õigus tasutavast käibemaksust maha arvata enda poolt tasutud sisendkäibemaks, s.o. tasudes lisaks teenuse hinnale 40 eurot käibemaksu (8,00 €) töötunni eest, oli kostjal õigus taotleda selle mahaarvamist enda poolt tasutavast käibemaksust või tagastamist. Kostja ei ole sellist vastuväidet esitanud varem, kohtuvälises menetluses, arve saamisel ega vastates lepingulise esindaja pöördumisele. Hageja on seoses osutatud teenuse kogusega seisukohal, et teenust on osutatud vähemalt 100 töötunni ulatuses. Hageja seaduslik esindaja esitas 20. jaanuaril 2015. a väljaveotraktori töötundide arvestuse, mille kohaselt oli töid teostatud 124 tunni ulatuses. T. Vaher taotles hinna vähendamist ning 21. jaanuaril 2015. a koostati esialgne akt 100 tunnile, kokkuleppel, et lahendamata 100 ja 124 tunni vahe lepitakse kokku 22.01.2015. a hommikul kell 10.00 traktorist M.H. osavõtul toimuval nõupidamisel. T. Vaher 22. jaanuaril 2015. a kell 10 töömaale ei ilmunud, seetõttu tegi hageja arve 21.01.2015. a kokku lepitud ajakulule 100 tundi, millega tellija oli nõus, järgi. T. Vaheri vastuses esitatud väited ja nõuded, et hageja oleks pidanud töö kontrollitavuse nimel teostama tööd gps-iga varustatud traktoriga või käima kviitungi saamiseks traktorit metsast väljas avalikus tanklas tankimas, ei ole kooskõlas lepingu, seaduse ega ka metsatööde praktikaga. Kostja väited sellest, et töövõtja peaks tõendama töömaal käimist isikliku sõiduauto kütuse kviitungitega, ei ole asjakohased ning nende abil ei ole võimalik kindlaks teha, kas töömaal on tehtud tööd 100, 118 või 124 tundi, sest töö on ju faktiliselt tehtud ja bensiinikviitungitest ei ole võimalik täpselt tuletada, kas töömaal on käidud 12, 13 või 14 päeval. Samuti ei arvestaks tükitööhinnete kohaldamine teostatud langi omapära, liigniisket maad, kus töö tegemiseks kulus tavapärasest rohkem aega ja mootorikütust.

Reitkamil hetkel info puudus, kuid samas oli I. Reitkam teadlik, et T. Vaher viibib puhkusel ja vastab kiireloomulistele küsimustele meili teel. Samuti nähtub hageja poolt esitatud arvest nr 364;22.01.2015. a (tl 11), et hageja on käsitlenud lepingu poolena OÜ-d Vanderberg, mitte T. Vaherit. Kohus on seisukohal, et tulenevalt volikirja sisust on OÜ Vanderberg andnud T. Vaherile õiguse teha tema nimel tehinguid selliselt, et need hakkaksid kehtima esindatava suhtes ning hagejaga detsembris 2014. a sõlmitud töövõtuleping tuleb lugeda sõlmituks VÕS § 9 lg 1 ja TsÜS § 115 lg 1 mõtte kohaselt OÜ Parra ja Vandeberg OÜ vahel. Vandeberg OÜ esitatud hagile vastuväiteid esitanud ei ole. T. Vaher on vastu vaielnud hageja näidatud tundide arvule, mis kulusid tehtud tööle. Hageja on Vanderberg OÜ-le esitanud arve nr 364;22.01.2015. a (tl 11) 100 töötunni eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 54) nähtuvalt on tellija Vanderberg OÜ esindajana T. Vaher ja töövõtja Parra OÜ akti allkirjastanud 21.01.2015. a. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p-de 1.1 – 1.3 kohaselt on töövõtja tööd, mis töövõtja on teostanud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, tellijale üle andnud ja tellija on aktis nimetatud tööd vastu võtnud. Tellija on kinnitanud, et ta on aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on töövõtjale tasu maksmise aluseks ja pooltevaheline arveldamine toimub vastavalt aktis sisalduvatele andmetele. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on pooled kokku leppinud, et töö tegemiseks kulus 100 töötundi, maksumusega 40 eurot tund. Tunnistaja, M.H., on kohtus kinnitanud, et alates töö tegemisest kuni töö lõpetamiseni pani ta kõik töötunnid kirja ning tl 28 olev tundide arvestus on koostatud tema märkmikus olevate andmete põhjal, kus on sees ka lõuna- ja remondiaeg. Kuigi üleandmise-vastuvõtmise aktis on pooled märkinud, et töötundide arv täpsustatakse järgmisel päeval, loeb kohus tunnistaja ütlustega ja poolte endi kinnitustega aktis tõendatuks, et hagejal kulus töö tegemiseks 100 töötundi. Kostja poolt ei leidnud kohtus tõendamist, et töö tegemiseks kulus vähem aega. Kohus on seisukohal, et kostja sellekohane väide, et poolte vahel kokkulepitud hind sisaldas juba käibemaksu, ei ole põhjendatud. Tulenevalt käibemaksuseaduse § 3 lg-st 1 käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.

Käibemaksuseaduse § 37 lg 7 p 8, 9 ja 10 sätestavad, et arvele tuleb märkida kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud, maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa, tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on käibemaksu suurus fikseeritud ning hageja on Vanderberg OÜ-le esitanud arve nr 364;22.01.2015. a (tl 11) 100 töötunni eest summas 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 800 eurot. Kuna mõlemad pooled on käibemaksukohustlased, siis on hageja poolt esitatud arve korrektne. Asjaolu, et üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole käibemaksu suurust välja arvestatud, ei tõenda, et pooled oleks kokku leppinud teistmoodi. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja tõendeid kogumis tuleb Vanderberg OÜ-lt Parra OÜ kasuks välja mõista 4800 eurot. Viivis Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest 28.05.2015. a VÕS 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis põhinõudelt 4800 eurot alates 28.05.2015.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.