OÜ Parra hagi Taavi Vaheri ja OÜ Vanderberg vastu 4800 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
5186,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Parra apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Parra (rk: 11238526), esindaja advokaat Peep Rajavere Vastustaja (kostja 1): Taavi Vaher (ik: XXXXXXXXX) Kostja 2: OÜ Vanderberg (rk: 11073491)
esindajad
Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Parra kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Parra (hageja) esitas 28.05.2015 maakohtule hagi Taavi Vaheri (kostja 1) vastu. Maakohtu 06.08.2015 määrusega kaasati hageja taotlusel menetlusse kostjana ka OÜ Vanderberg (kostja 2). Hageja palus mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja 4800 eurot. Kui kohus jätab hagi kostja 1 vastu rahuldamata, siis rahuldada hagi kostja 2 vastu ja mõista kostjalt 2 välja 4800 eurot hageja kasuks. Lisaks mõista sõltuvalt põhihagi rahuldamisest kostjalt 1 või kostjalt 2 hageja kasuks välja viivis põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt pöördus 2014. a detsembris hageja poole kostja 1, kes väitis, et esindab OÜ-d Multivara Transport ja küsis hinnapakkumist tüveste kokkuveo teenusele Tallinna Lennuvälja laiendustöödel. Hageja pakkus hinnaks 40 eurot/tund, millele lisandub käibemaks, millega kostja 1 nõustus. Hageja teostas tööd 16.12.2014–15.01.2015. 21.01.2015 vormistasid hageja ja kostja 1 kostja 2 esindajana (kostja 1 väitis akti koostamisel, et esindab hoopis kostjat 2) tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles fikseerisid, et teostatud tööde maht on 100 tundi. Hageja esitas 22.01.2015 kostjale 2 21.01.2015 akti alusel arve nr 364 tüveste väljaveo teenuse eest 100 tunni ulatuses summas 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 800 eurot. Kostja 2 ei ole arvet tasunud. Hageja leidis, et esitatud volikiri ei tõenda kostja 1 esindusõigust töövõtulepingu sõlmimisel. Tegu on üldvolikirjaga, mis ei ole seotud konkreetse objektiga. Kostja 2 seaduslik esindaja avaldas oma e-kirjas, et kostjaga 1 teevad nad küll koostööd, kuid tal puudub info kirjeldatud töö osas, ning palus hagejal kontakteeruda otse kostjaga 1. Tegemist on esindusõiguseta esindaja poolt tehtud tehingule heakskiidu andmisest keeldumisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-te 3 ja 4 tunnustel. Kui kostjal 1 puudus õigus kostjat 2 esindada, siis on töövõtuleping tühine TsÜS § 129 lg 1 tunnustel. Kuna kostja 1 pidi teadma volituste puudumisest, siis kohalduvad TsÜS § 130 lg 2 kõrgendatud vastutust reguleerivad sätted ning kostja 1 peab hüvitama hagejale kostja 2 poolt tehingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 4800 eurot. Kui kostjal 1 oli töövõtulepingu sõlmimisel kostja 2 esindamise õigus, siis on kostja 2 kohustatud tasuma kokkulepitud tasu 4800 eurot VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 alusel.
2.Kostja 1 hagi ei tunnistanud. Kostja 1 esindas hagejalt tööde tellimisel kostjat 2 ja seda on kinnitanud ka kostja 2 juhatuse liige Indrek Reitkam oma e-kirjas hageja esindajale. Hageja on esitanud tehtud tööde kohta tõele mittevastavaid andmeid: 19.01.2015 telefonitsi 130 tundi, 20.01.2015 e-kirjas 124 tundi, 21.01.2015 kohtumisel nõustus 100 töötunniga, mille lubas tõendada 22.01.2015 traktoristi koostatud tunnilehega, ning 08.04.2015 e-kirjas 118 tundi. Hageja ei ole traktoristi tunnitöö lehte esitanud. Kokkulepitud hind 40 eurot/tund sisaldab käibemaksu 20%. Lisaks puudub kinnitatud teostatud tööde akt. Kuni töö maksumus ei ole selge, ei ole tellijal kohustust tasuda suvalisi arveid või nõustuda hagisumma suurusega. Kostja 2 hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 25. aprilli 2016 otsusega OÜ Parra hagi Taavi Vaheri vastu rahuldamata ja rahuldas OÜ Vanderberg vastu ning mõistis OÜ-lt Vanderberg OÜ Parra kasuks välja võlgnevuse 4800 eurot ja viivise põhinõudelt 4800 eurot alates 28. maist 2015 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel Taavi Vaheri menetluskulud OÜ Parra kanda ja OÜ Parra menetluskulud OÜ Vanderberg kanda ning mõistis OÜ-lt Vanderberg OÜ Parra kasuks välja menetluskulud 792,50 eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 367,50 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud kohtus tõendamist hageja väide, et kostja 1 soovis sõlmida lepingu või sõlmis lepingu OÜ Multivara Transport esindajana. Volikirjast (tl 53) nähtuvalt on kostja 2 volitanud kostjat 1 esindama osaühingut äritegevuses, sh sõlmima äriühingu nimel lepingud, tellima kaupa ja teenuseid ning allkirjastama äritegevusega seotud dokumente. Volikiri kehtis kuni 31.12.2014. Ka kostja 2 seaduslik esindaja, I. Reitkam, on oma 03.02.2015 vastuses hagejale teatanud, et nad teevad kostjaga 1 projektide raames koostööd. Hageja kirjeldatud töö osas I. Reitkamil hetkel info puudus, kuid samas oli I. Reitkam teadlik, et kostja 1 viibib puhkusel ja vastab kiireloomulistele küsimustele meili teel. Samuti nähtub hageja 22.01.2015 arvest nr 364, et hageja on käsitlenud lepingu poolena kostjat 2. Tulenevalt volikirja sisust, on kostja 2 andnud kostjale 1 õiguse teha tema nimel tehinguid selliselt, et need hakkaksid kehtima esindatava suhtes, ning hagejaga 2014. a detsembris sõlmitud töövõtuleping tuleb lugeda sõlmituks VÕS § 9 lg 1 ja TsÜS § 115 lg 1 mõtte kohaselt hageja ja kostja 2 vahel. Kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja 1 on vastu vaielnud hageja näidatud töötundide arvule. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tellija (kostja 2) esindajana kostja 1 ja töövõtja (hageja) on 21.01.2015 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktis on pooled kokku leppinud, et töö tegemiseks kulus 100 töötundi maksumusega 40 eurot/tund. Tunnistaja M.H. kinnitas, et pani kõik töötunnid kirja ning tl 28 olev tundide arvestus on koostatud tema märkmikus olevate andmete põhjal, kus on sees ka lõuna- ja remondiaeg. Kuigi aktis on pooled märkinud, et töötundide arv täpsustatakse järgmisel päeval, luges kohus tunnistaja ütlustega ja poolte endi kinnitustega aktis tõendatuks, et hagejal kulus töö tegemiseks 100 töötundi. Kostja poolt ei leidnud kohtus tõendamist, et töö tegemiseks kulus vähem aega. Kostja väide, et kokkulepitud hind sisaldas käibemaksu, ei ole põhjendatud. Tööde üleandmisevastuvõtmise aktis on käibemaksu suurus fikseeritud ja hageja on kostjale 2 esitanud 22.01.2015 arve nr 364 100 töötunni eest summas 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 800 eurot. Kuna mõlemad pooled on käibemaksukohustuslased, siis tulenevalt käibemaksuseaduse § 37 lg 7 p-dest 8, 9 ja 10 on arve korrektne. Asjaolu, et aktis ei ole käibemaksu suurust välja arvestatud, ei tõenda, et pooled oleksid kokku leppinud teisiti. Kuna kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on ka hageja viivisenõue põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Parra esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista Taavi Vaherilt OÜ Parra kasuks välja 4800 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest 4800 eurot alates hagi esitamisest 28. mail 2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub apellant panna Taavi Vaheri kanda ning mõista Taavi Vaherilt OÜ Parra kasuks välja menetluskulud 1882,50 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid valesti ning jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 130 lg-d 1 ja 2. Hageja pidas arve koostamise ajal kostjat 2 tellijaks kostja 1 suulise kinnituse põhjal, mistõttu märgiti kostja 2 tellijana nii tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kui ka arvesse. See ei tõenda kostja 1 volitusi esindada kostjat 2, sest töö tellimisel 2014. a detsembris esindas kostja 1 oma sõnul hoopis OÜ-d Multivara Transport. TsÜS § 130 kohase vastutuse eelduseks ongi asjaolu, et tehingu teine pool satub volitusteta esindaja tegevuse, sh suuliste avalduste tõttu, eksitusse tehingu teise poole isiku ja esindaja volituste suhtes. Kostja 1 volitusi ei tõenda ka kostja 2 üldvolikiri. Kuna kostja 1 ei kuulunud kostja 2 juhtorganitesse ega töötanud seal, mida kinnitab I. Reitkami 03.02.2015 e-kiri, ei tegutsenud ta kostja 2 esindajana alaliselt. Üldvolikiri annab isikule õiguse tegutseda teise isiku nimel, aga ei tõenda, et kõik toimingud, mida isik teeb volikirja kehtivusaja jooksul, on tehtud volitaja nimel. Kostja 1 tegutsemise kostja 2 esindajana hagejalt töö tellimisel kummutab kostja 2 seadusliku esindaja 03.02.2015 vastus hagejale. Tegemist on esindusõiguseta esindaja poolt tehtud tehingule heakskiidu andmisest keeldumisega TsÜS § 129 lg-te 3 ja 4 tunnustel. Kohus on eksinud nii TsÜS § 129 kohaldamisel kui ka poolte tõendamiskoormise jaotamisel. TsÜS § 129 kohane heakskiit esindaja tegevusele tuleb anda konkreetse tehingu suhtes, mitte abstraktse, projektide raames korduva koostöö suhtes. Äriseadustiku § 180 lg 1 järgi juhib ja esindab osaühingut juhatus. Kui juhatus ei ole teadlik väidetavalt osaühingu nimel tehtud tegevusest, siis tuleb eeldada, et see on tehtud volitusteta, väljaspool osaühingu majandustegevust, ega ole tehtud osaühingu huvides. Samuti üldist tõendamiskoormist arvestades tuleb TsÜS § 130 kohaldamiseks eeldada esindajal volituste puudumist ja kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama volitusi tehingu tegemiseks või heakskiitu. Kostja 1 ei ole kumbagi teinud. Eeltoodud põhjendustel ei esindanud kostja 1 hagejalt lennuvälja laiendustöödel metsa väljaveo teenust tellides ega vastu võttes kostjat 2. See on aluseks TsÜS § 130 lg 1 kohaldamisele. Kuna tegu ei olnud kostja 2 objektiga, siis pidi kostja 1 olema teadlik oma volituste puudumisest ja seetõttu vastutab ta hageja kahju eest TsÜS § 130 lg 2 alusel.
5.Taavi Vaher vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid õigesti. Kostja 1 on kinnitanud, et esindab kostjat 2 ja tegutseb nimetatud ettevõtte huvides vastavalt esitatud volikirjale, telefoni teel tööde tellimisel ja 02.03.2015 e-kirjas hageja esindajale ning on fikseerinud tellija (kostja 2) andmed tööde üleandmise aktis 21.01.2015. Seda on kinnitanud ka kostja 2 juhatuse liige I. Reitkam oma 03.02.2015 e-kirjas hageja esindajale; 2) ei saa nõustuda hageja väitega, et lennuvälja laiendustööd ei olnud kostja 2 objekt. Kostja 2 ja Tallinna Lennujaam AS on sõlminud 27.06.2014 töövõtulepingu nimetatud ala korrastamiseks. Töövõtulepingu p-s 3 on töövõtja esindajaks märgitud kostja 1, mis tõendab, et kostja 1 tegutses kostja 2 nimel ja huvides. Vastustaja lisab nimetatud töövõtulepingu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
25.aprilli 2016 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele
esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi OÜ Vanderberg vastu.
7.1.Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja teostanud tüveste väljaveo teenust koguses 100 tm ja maksumusega 4800 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud asjaolude suhtes apellatsiooniastmes vaidlus puudub. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et lepingu hagejaga sõlmis T. Vaher OÜ Vanderberg esindajana. Hageja arvates sõlmis temaga lepingu T. Vaher ning seetõttu tulnuks hagi rahuldada T. Vaheri (kostja 1) vastu ning hagi OÜ Vanderberg (kostja 2) vastu jätta rahuldamata. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu.
7.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et T. Vaher sõlmis 2014. a detsembris hagejaga vaidlusaluse lepingu OÜ-lt Vanderberg saadud volikirja alusel (I kd, tl 53) ning seega oli tööde tellijaks OÜ Vanderberg, mitte T. Vaher. TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi tekivad kehtivast esindusest õigused ja kohustused esindatavale, mitte esindajale. Esindamise tagajärjeks on see, et esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise. Volikirjast ei nähtu piirangut sõlmida vaidlusalust tüveste väljaveo lepingut. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et volikiri ei tõenda T. Vaheri volitusi OÜ Vanderberg nimel lepingut sõlmida. 03.02.2015 e-kirjas (I kd, tl 12) on OÜ Vanderberg seaduslik esindaja I. Reitkam kinnitanud, et nad teevad koostööd T. Vaheriga ja konkreetse töö osas tal hetkel info puudub. Nimetatud e-kirjast ei tulene, et T. Vaheril puudus esindusõigus OÜ Vanderberg nimel vaidlusalust lepingut sõlmida ning apellandi vastupidine väide on ebaõige. Hageja on tunnistanud OÜ-t Vanderberg tööde tellijana, kuna on viimaselt tehtud tööd vastu võtnud (I kd, tl 29) ning esitanud viimasele ka arve tööde eest tasumiseks (I kd, tl 11). Samuti on hageja käsitlenud T. Vaherit kui OÜ Vanderberg esindajat 18.02.2015 e-kirjas (I kd, tl 20), kus hageja on muu hulgas märkinud, et töö tellimisel esindas T. Vaher OÜ-t Vanderberg. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja väide, justkui soovinuks T. Vaher sõlmida lepingut OÜ Multivara Transport nimel, on paljasõnaline.
7.3.Õige ei ole apellandi seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsÜS §-s 129 sätestatu. TsÜS § 129 reguleerib esindusõiguseta isiku poolt teise isiku nimel tehtud mitmepoolse tehingu tagajärgi. Käesoleval juhul sõlmis T. Vaher OÜ Vanderberg nimel hagejaga lepingu kehtiva volikirja alusel. Seetõttu ei ole apellandi tuginemine TsÜS §-le 129 asjakohane ning hagejal puudub TsÜS § 130 alusel nõue T. Vaheri vastu.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel OÜ Parra kanda. Kuna T. Vaheril menetluskulud puuduvad, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
9.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata T. Vaheri taotluse võtta asja materjalide juurde uus tõend, s.o AS Tallinna Lennujaam ja OÜ Vanderberg vahel 27.06.2014 sõlmitud töövõtulepingu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.