1.Jätta OÜ Aktiva Finants hagi R.M. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda.
3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.M. vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna R.M. ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis 14. jaanuari 2016. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 15. jaanuari 2016. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale, andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohtualluvuse põhjendamiseks.
3.Hageja esitas 5. veebruaril 2016. a Tartu Maakohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2016. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses
esitatud taotluse täpsustamiseks ja täiendavaks põhjendamiseks ning kohtualluvuse põhjendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule; seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
6.Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni, sõlmitud Luganos 30.10.2007, (edaspidi: Lugano konventsioon) art 15 lõiked 1(a) ja (c) näevad ette, et küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandus- või kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks konventsiooni 2. jaotise 4. jao alusel, ilma et see piiraks art 4 ja art 5 lg 5 kohaldamist, kui tegemist on kaupade järelmaksuga müügilepinguga (art 15 lg 1(a)) või lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb kutse- või äritegevusega tarbija alalise elukoha riigis, mis on käesoleva konventsiooniga seotud riik, või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud riiki või mitme riigi hulgas ka nimetatud riiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse(art 15 lg 1(c)).
7.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele 2 Eesti ja kostja vahel 1. novembril 2013. a sõlmitud järelmaksulepingust nr 10433750 ja 23. oktoobril 2013. a sõlmitud liitumislepingust nr 10433750. Järelmaksulepingu alusel kohustus hageja andma kostjale telefoni ning kostja kohustus selle eest tasuma kuue kuu jooksul igakuiste osamaksetega. Liitumislepingu alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma. Kostja on sõlminud järelmaksulepingu telefoni saamiseks ning liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuste saamiseks, so isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kostja on sõlminud nii järelmaksu- kui ka liitumislepingu seega tarbijana oma majandusja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Järelmaksulepingu alusel sai kostja kauba, so telefoni, ja kohustus selle eest tasuma osamaksetena. Intressi kostja maksma ei pidanud. Järelmaksuleping on seega Lugano konventsiooni art 15 lg 1(a) tähenduses kaupade järelmaksuga müügileping. Liitumislepingu sõlmimise ajal oli kostja elukoht hagi kohaselt Eesti Vabariigis aadressil XXXX. Üldteada on, et Tele2 Eesti AS tegutseb Eesti Vabariigis telekommunikatsiooniteenuste pakkumisega. Ka liitumislepingust nähtub, et see on sõlmitud Eesti Vabariigis, täpsemalt Tallinnas Kristiine kaupluses. Kostja on seega sõlminud liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse saamiseks isikuga, kes tegeles liitumislepingu sõlmimise ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis telekommunikatsiooniteenuse pakkumisega. Liitumisleping on seega Lugano konventsiooni art 15 lg 1(c) sätestatud tingimustele vastav leping. Nimetatud lepingutest tulenevate vaidluste kohtualluvus tuleb Lugano konventsiooni art 15 lõigetest 1(a) ja 1(c) tulenevalt määrata seega kindlaks Lugano konventsiooni 2. jaotise 4. jao, so art 15 – 17, alusel.
8.Lugano konventsiooni art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle käesoleva konventsiooniga seotud riigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Asja materjalidest ei nähtu, et antud juhul oleks sõlmitud Lugano konventsiooni art 17 nõuetele vastav kohtualluvuse kokkulepe, mis võimaldaks art 16 lg 2
järgsest kohtualluvusest kõrvale kalduda. Käesolev tsiviilasi allub seega Lugano konventsiooni art 16 lg 2 järgi kostja alalise elukoha riigi kohtule.
9.Lugano konventsiooni art 59 kohaselt kohaldab kohus riiklikke õigusnorme, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles konventsiooniga seotud riigis, kelle kohtusse on asja kohta hagi esitatud. Kui poole alaline elukoht ei ole riigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise konventsiooniga seotud riigi õigusnorme, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles riigis.
10.Kostja on 29. märtsil 2016. a Tartu Maakohtule telefoni teel kinnitanud, et ta elab Norra Kuningriigis aadressil XXXX. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXXX. Tegemist on hagejale teadaoleva viimase kostja elukohaga, mille kostja märkis hagejaga järelmaksulepingu sõlmimisel 1. novembril 2013. Rahvastikuregistri järgi on nimetatud kostja elukoht kehtetu juba alates 23. novembrist 2010. Aadressil XXXX elab rahvastikuregistri andmetel kostja XX.XX. Kostja ema elukaaslane on Politsei- ja Piirivalveametile 28. märtsi 2016. a märkinud, et kostja elab kusagil Tallinnas ja käib juhutöödel väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ela kostja hagiavalduses märgitud aadressil. Rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht alates 25. veebruarist 2014 Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa. Kostja XX.XX on samuti väitnud, et kostja elab Tallinnas. Samas, arvestades, et kostja ise on kohtule kinnitanud, et ta elab Norra Kuningriigis, ei ole kostja elukohaks ka kostja rahvastikuregistris märgitud elukoht. Politsei- ja Piirivalveametil ning Tartu ja Tallinna Linnavalitsusel puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kinnistusraamatust ega äriregistrist ei nähtu samuti andmeid kostja võimaliku elukoha kohta. Asjaolule, et kostjal puudub Eestis elukoht, viitab ka see, et kostja ei ole saanud alates novembrist 2013 Eestis maksustatavat tulu. Kohtu hinnangul võib eelpool nimetatud asjaoludest kogumis järeldada, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 tähenduses Eestis elukoht.
11.Selleks, et kindlaks teha, kas Norra õiguse kohaselt on isiku elukoht Norras, on kohus varasemalt esitanud tsiviilasjas nr 2-14-12205 õigusabitaotluse Norra Kuningriigi pädevale õigusasutusele tegemaks kindlaks Norra Kuningriigi õiguse osas, mis reguleerib füüsilise isiku alalise elukoha määramist. Norra Kuningriigist saadud vastuses viidati nimetatud küsimuses 17. juuni 2005. a seaduse nr 90 „Tsiviilvaidluste meditatsioonist ja menetlusest“ peatükile 4. Viidatud seaduse ptk 4 art 4 kohaselt on füüsiliste isikute kohtualluvus määratud nende tavalise elukohaga (nor k bopel /ing k habitual residence). Täpsemalt kohtul Norra Kuningriigi õigust välja selgitada ei õnnestunud, kuid kohtule teadaolevast lähtudes leiab kohus, et kostja elukoht on ka Norra õiguse kohaselt Norras, kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et ta seal elab.
12.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja alaline elukoht on Norra Kuningriigis ning Norra Kuningriik on Lugano konventsiooni liikmesriik, leiab kohus, et hageja võib Lugano konventsiooni art 16 lg 2 kohaselt algatada kostja vastu käesolevas asjas menetluse üksnes Norra Kuningriigi kohtus.
13.Kohus on kostjalt küsinud, kas kostja on nõus Eesti kohtualluvusega. Kostja ei ole kohtule kohtualluvuse kohta oma arvamust esitanud. Kostja ei ole seega Lugano konventsiooni art 24 tähenduses Eesti kohtusse ilmunud.
14.Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.
15.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.