Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tsiviilasja number
2-16-3843 M G tuvastushagi Korteriühistu Tormiiil vastu tuvastamaks hagejale langeva soojusenergia tasu suuruse arvestamise alused, kahjuhüvitise nõudes summas 686,72 eurot ja korteriühistu kohustamiseks väljastada hagejale haldusarved, millest nähtuks elamu soojusenergia tarbimine, megavatt tunni maksumus ja hagejal tasuda tulev summa. Hageja M G, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja Korteriühistu Tormiiil, registrikood 80022671, asukoht * Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige M K
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebe kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Asjaolud 09.03.2016 esitas hageja M G hagi kostja korteriühistu Tormiiil vastu. 23.03.2016 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 31.03.2016 esitas hageja täiendatud hagi. Kohtumääruse põhjendus 1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 2.23.03.2016 tegi kohus määruse, millega jättis esitatud hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 31.03.2016 esitas hageja kaaskirja ja hagi. Võrreldes esmaselt esitatud hagiga on hageja esitanud 31.03.2016 nõude, milles palub tuvastada, et talle langeva soojusenergia tasu tuleb arvestada alates 2014 aasta oktoobrist vastavuses korteriühistu põhikirjale. Nõuet alates 2014 aasta oktoobrist põhjendab hageja sellega, et eelmine omanik S. T. on talle loovutanud oma õigused kostja vastu. Lisatud on nõude loovutamise teade 24. märtsist 2016. Nõude loovutamise teatest nähtuvalt S. T. loovutab oma nõudeõigused sh õigus esitada tuvastushagi koos kahjunõudega alates 2014 aastast kuni 15.07.2015, mil M. G sai * korteri kaasomanikuks ja ühistu liikmeks. Nõude loovutaja S. T. on seisukohal, et kuna hageja elab korteris sees juba 2013 aastast ning on tasunud kommunaalteenuste eest, siis sellest tulenevalt korteriühistu liikme nõudeõigused ja kohustused kuuluvad M. G juba 2014 aastast. Kohus on seisukohal, et Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 kohaselt ei ole keelatud loovutada nõuet korteriühistu vastu. Kuid hagi menetlusse võtmise otsustamiseks peab kohtule esitatud nõude loovutamisest nähtuma miinimumnõudena, millist nõuet on loovutatud. Nõude loovutamise teatest võib aru saada, et loovutatud on kahjunõue. Samas ei nähtu, millist kahju nõuet on loovutatud ega ühtegi kahju nõude aluseks olevat asjaolu. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt oli S. T. * * korteriomandi omanikuks 13.05.2002 kuni 15.07.2015. Hagi kohaselt ajavahemikul 2007-2014 on osad korterid eraldunud keskküttest. Elektri-ja kaminaküttele üleminek on toimunud ebaseaduslikult. Hageja taastas oma vahenditega keskkütte korteris *. Eeldades nimetatud faktilistest asjaolude õigsust järeldab kohus, et S. T., olles ise korter * omanikuks, eraldas talle kuuluva korteri ebaseaduslikult keskküttest. Pärast keskkütte taastamist on tekkinud S. T.il aga nõudeõigus kostja vastu. Selline käitumine ei pruugi olla kooskõlas hea usu põhimõttega, eeldades hageja poolt esitatud faktiväidete õigsust. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaks kohtul tuvastada, et S. T.il on loovutatav nõue kostja vastu, et otsustada hagi menetlusse võtmine selles osas. Kohus ei pea põhjendatuks jätta hagi teistkordselt käiguta ja anda hagejale tähtaeg, et hageja saaks esitada põhjendusi, milline on loovutatud kahjunõue, sest kohtu määratud ajaks ei ole hageja kõrvaldanud ka muid puudusi (sh käesoleva nõude eest tasutav riigilõiv), mis kohus on märkinud 23.03.2016 kohtumääruses. Kuna hageja teisi puudusi kõrvaldanud ei ole, siis toob see kaasa hagi menetlusse võtmisest keeldumise.
Täiendavalt märgib kohus, et loovutada ei saa tuvastushagi esitamise õigust. Tuvastushagi esitamise õigus on lahutamatult seotud hageja isikuga. Küll aga ei ole kohtu hinnangul välistatud, et saavutamaks loovutatud nõude rahuldamist, tuleb esitada tuvastushagi. Sellisel juhul on kohtu hinnangul tuvastushagi esitamine lubatud. Kohus on seisukohal, et nõude loovutamises märgitu – korteriühistu liikme nõudeõiguste ja kohustuste kuulumine M. G juba 2014 aastast, ei ole kooskõlas Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 1. Korteriühistu liikme õigused ja kohustused on lahutamatult seotud korteriomandiga ning neid ei saa loovutada nõude loovutamise korras.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.