Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

71121). Äriühing on asutatud sissemakset tegemata ning osakapitali suuruseks on 2500 eurot, mis koosneb ühest osast nimiväärtusega 2500 eurot. Äriühingu ainuosanikuks on OÜ XXX. Varasemal perioodil (kuni 25.08.2015) oli ainuosanikuks XXX. OÜ XXX juhatuse liikmeks oli kuni 27.08.2015 XXX ning alates 27.08.2015 on äriühingu juhatus liikmeks XXX. Pankrotimenetluse käigus võlgniku poolt ajutise halduri poolt nõutud raamatupidamisbilansse ega kassa dokumente ei esitatud, Harju Maakohtu registriosakonnast sain võlgniku 2014 majandusaasta aruande. Kuna viimane koostatud majandusaasta aruanne koos bilansiga on esitatud 2014 majandusaasta kohta, ei ole selle aruande põhjal võimalik anda hinnangut võlgniku finantsseisundile käesoleval hetkel. Võlgniku kohustuste kohta on ajutine haldur saanud informatsiooni päringute tulemusena ja võlgniku ning võlausaldajate poolt esitatud andmeile tuginedes. Võlgniku poolt esitatud andmeil on Harju Maakohtu menetluses OÜ XXXtöötajate hagi saamata jäänud töötasu ja päevaraha väljamõistmiseks kokku summas 19 367,51 eurot. Hagi on tagatud ning võlgniku pangakonto on arestitud. Lisaks eeltoodule on äriühingul veel alljärgnevad võlakohustused: Koduaken OÜ 1341,17 Pankrotiavalduse esita XXX 9023,91

KÜ XXX

3574,51

KÜ XXX

4458,63 OÜ Vaapur( raamatupidamisteenus) 596,81 Telia Eesti AS 62,06 Jusara OÜ 2880.Kokku teadaolevad võlakohustused summas 41 304,60 eurot. Maksu- ja Tolliameti info kohaselt OÜ-l XXX maksuvõlg puudub. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad. AS SEB Pank

konto nr. XXXXXXXXXXXX

13917,41.-

Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kassa jääk teadmata, kuna kassa dokumente ei ole esitatud. Kassa dokumente võlgniku poolt esitatud ei ole, mistõttu puudub ülevaade sularahas tehtud tehingutest. Kokku rahalised vahendid pankades summas 13 917,41 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmeil liiklusregistris OÜ XXXnimele sõidukeid registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmeil kuuluvad võlgnikule alljärgnevad kinnistud: -Kinnistu registriosa nr. 1232607, asukohaga XXX -Kinnistu registriosa nr. 1518707, asukohaga XXX -Kinnistu registriosa nr. 2382207, asukohaga XXX -Kinnistu registriosa nr. 3382431, asukohaga XXX -Kinnitu registriosa nr. 3975008, asukohaga XXX Võlgnik on valdavas osas soetanud kinnistud avalikel enampakkumistel hinnaga vahemikus ca 150-250 eurot. Kinnistud on soetatud koos võlaga korteriühistutele, mis vähendab oluliselt kinnistute turuhinda. Seega võiks kokkuvõtvalt hinnata võlgniku reaalseks vara väärtuseks pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid summas 13 917,41 eurot. Kinnistute reaalne väärtus selgub peale võla väljaselgitamist korteriühistutele, kuid üldkokkuvõttes võib hinnata viie kinnistu väärtuseks ca 5000 eurot, mis võib oluliselt muutuda peale võlgnevuste selgumist korteriühistutele. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et praegusel ajal OÜ XXX mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna võlausaldajailt saadud andmete järgi on kõik töötajad esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse 04.novembril 2015. Pangakontol rahaliste vahendite laekumine puudub alates oktoobrist 2015.a.. Ajutise pankrotihaldurina olen arvamusel, et maksejõuetuse

tekke põhjuseks võib esialgselt olla käibekapitali puudujääk, mistõttu ei olnud võimalik teha töötajatele palga väljamakseid. Perioodil 01.01.2015-24.09.2015 on pangakontolt välja võetud rahalisi vahendeid summas ca 60 000 eurot, kuid võlgniku poolt on kassa ja kuludokumendid esitamata, viitega, et need asuvat raamatupidamisteenust osutava äriühingu valduses. Nimetatu keeldub dokumente juhatuse liikmetele väljastamast, kuna raamatupidamisteenuse eest on arved tasumata. Peale kassa ja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas. Kuigi 2015 aasta raamatupidamisbilanssi ei ole võlgnik koostanud (esitanud), nähtub võlgniku poolt esitatud kohustuste nimekirjast, et suures osas on võlgnevused tekkinud 2015 aasta teises pooles , seega võiks maksejõuetuse tekke ajaks olla 2015 aasta lõpp. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühingul olid makseraskused juba 2015 aasta teises pooles kui oli tekkinud käibekapitali puudujääk, mis oli üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, majandustegevus on seiskunud, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Esialgselt ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada XXXOÜ pankrot, välja mõista ajutise halduri tasu summas 1152 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 88 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks, XXX, Tallinn, konto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank, võlgnikult vande andmise korral võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt XXX `ilt ja endiselt juhatuse liikmelt XXX`ilt; kohustada võlgniku juhatuse liiget XXX`i ja endist juhatuse liiget XXX`it esitama XXXOÜ kogu raamatupidamisdokumentatsioon s.h kõik kassa dokumendid. Nimetada XXXOÜ pankroti väljakuulutamise korral pankrotihalduriks Kalev Mägi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku reaalseks vara väärtuseks pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 13 917,41 eurot, kinnistute reaalne väärtus selgub peale võla väljaselgitamist korteriühistutele, kuid üldkokkuvõttes võib hinnata viie kinnistu väärtuseks ca 5000 eurot, mis võib oluliselt muutuda peale võlgnevuste selgumist korteriühistutele. Võlgnevusi on haldurile teadaolevalt võlgnikul kokku 41 304,60 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX (ik XXX) ja võlgniku endine juhatuse liige XXX (ik XXX). Võlgniku esindaja väited on paljasõnalised ega kummuta ajutise pankrotihalduri järeldust osaühingu püsiva maksejõuetuse kohta. Kohtu hinnangul kinnitavad kõik asjas esitatud tõendid, et

tegemist on püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 mõttes. Võlgniku vastuväide, et esitamata on pankrotihoiatus, laenuleping on näilik, mistõttu võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu ja eksisteerib kinnisvara, ei ole põhjendatud. Võlausaldaja on pankrotihoiatuse edastanud ( tlk 16, 18) äriühingu äriregistri teabesüsteemis märgitud e-aadressile. Kohtuistungil kinnitas XXX, et faktiliselt äriühing ei tegutse, kuid e–posti aadress on alates ettevõtte ostmisest XXX ning see ei ole muutunud (tlk 150). Seega loeb kohus pankrotihoiatuse võlausaldaja poolt nõuetekohaselt edastatuks. Kohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend võlgniku esindaja vastuväidet, et võlausaldajal puudub näiliku tehingu tõttu nõue võlgniku vastu. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et ostis ettevõtte enampakkumisel ning raamatupidamise dokumente ta ei olegi näinud (tlk 149, pöördel). Seega on alusetu väide, et laenu ei ole antud. Laenusuhet kinnitab laenuleping 1/2015, 05.01.2015 (tlk 6). Kohtule ei ole võlgnik esitanud tõendid, mis kinnitaksid, et kinnistute väärtus ületaks võlakohustuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur palub võlgnikult välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1152 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalikud kulutused 88 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1152 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 88 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja XXX menetluskulude kindlaksmääramine Võlausaldaja XXX palub võlgnikult välja mõista võlausaldaja kasuks menetluskuludena riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1320 eurot (sh käibemaks) ning märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja kohtukuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud võlausaldaja õigusabikulud summas 1320 eurot (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja on vastava taotluse kohtule esitanud. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.