Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.08.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasi nr
2-22-18422
Tsiviilasi
S. Z. hagi M. Z. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2340 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (laps): S. Z. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja (ema): N. Z. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja (isa): M. Z. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post:).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Mõista M. Z. S. Z. kasuks välja 213,44 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest. Mõista M. Z. S. Z. kasuks välja 2256,40 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 eest. Mõista M. Z. S. Z. kasuks välja 431,28 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 eest. Mõista M. Z. S. Z. kasuks alates 01. aprillist 2023 kuni S. Z. täisealiseks saamiseni (06. detsembril 2031) välja igakuine elatis 260,33 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohustada M. Z. tasuma S. Z. elatis N. Z. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank selgitusega „Lapse elatis“. Kohustada M. Z. tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 5. kuupäevaks. Jätta menetluskulud M. Z. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
N. Z. (edaspidi ka ema) esitas 07.12.2022 oma alaealise lapse S. Z. (edaspidi ka laps või hageja) nimel kohtule hagiavalduse M. Z. (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab ja töötab isa Eestis, kuid ei võta osa lapse kasvatamisest (rahaliselt) ning alates 2022.a märtsist kasvatab ema last üksi. Hageja seaduslik esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.03.2022 summas 260 eurot kuus.
Kohus võttis hagi 13.12.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama ja esitama tõendid oma sissetuleku ning varalise seisundi kohta 14 päeva jooksul arvates määruse, hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kostja kinnitas e-posti teel 14.12.2022 menetlusdokumentide kättesaamist ja küsis kohtult edaspidiste toimingute kohta, kuid ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule hagivastust. Kohus selgitas 13.01.2023 e-kirjas vene keeles kostjale, et kostjal tuleb esitada omapoolne vastus hageja hagiavaldusele ning juhul, kui kostja vajab tõlkeabi, tuleb tal sellest kohut teavitada. Kohus määras nendeks toiminguteks kostjale uued menetlustähtajad. Kostja kinnitas 13.01.2023 e-kirjas kohtu selgituste kättesaamist, kuid ei esitanud ka uute tähtaegade jooksul kohtule ühtegi dokumenti.
Kohus koostas 17.02.2023 pooltele kohtunõude, milles hoiatas kostjat veelkord, et kui kostja ei esita hagiavaldusele vastust, siis lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Ühtlasi kohustas kohus hagejat täpsustama oma haginõudega seotud asjaolusid, sh seda, kas hageja taotleb kostjalt fikseeritud summas (260 eurot kuus) elatise
või seadusjärgse miinimumelatise (vastavalt PKS §-le 101) välja mõistmist. Kohus selgitas sealjuures hagejale, et kui hageja taotleb fikseeritud summas elatise väljamõistmist ja selle suurus ületab seadusjärgset miinimumelatist, siis peab hageja tõendama kohtu ees enda varalist seisu, lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel ning põhjuseid, miks on põhjendatud elatise määramine miinimumelatisest suuremas määras. Kohus määras pooltele kohtunõudele vastamiseks täiendava tähtaja.
Kostja kinnitas 10.03.2023 kohtunõude kättesaamist, kuid ei esitanud kohtunõudele (ega hagiavaldusele) vastust.
Hageja esitas 15.05.2023 kohtule vastuse, milles teatas, et ema ja laps elavad jätkuvalt Põlvas, kuid ei tea isa täpsemat elukohta ning et laps ei ole eelneva aasta jooksul isa juures viibinud. Samuti teatas hageja, et soovib kostjalt fikseeritud summas (s.o 260 eurot kuus) elatise välja mõistmist.
Kohus koostas pooltele 07.06.2023 kohtunõude, milles kohustas hagejat tõendama vanemate varalist seisu, lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel ning tooma välja põhjendused, miks on põhjendatud elatise määramine miinimumelatisest suuremaks määras, määrates selleks hagejale täiendava tähtaja. Kohus selgitas, et kui hageja selliseid selgitusi ja/või tõendeid ei esita, siis lähtub kohus hageja kasuks elatise määramisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse miinimumelatise regulatsioonist. Ühtlasi hoiatas kohus veelkord kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja ega kostja kohtunõudele ei vastanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
Hageja on palunud mõista elatise välja alates 01.03.2022 summas 260 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 102 lõikele 3 võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 näeb ette, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.